Pedagoogilised lähenemised
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.

Miks vajavad lapsed rutiini?

esmaspäev, 5. märts
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.

Laps vajab rutiini, et tunda end turvaliselt ja kindlalt
Enamik lapsevanemaid tunnistab, et laste tulek perre lööb nende senise elukorralduse segamini. Tihti püüavad nad siiski trotslikult oma paindliku ajagraafikuga jätkata. Kahjuks pole lapsed nii oskuslikud ajaplaneerijad kui nende vanemad ja vajavad selleks just vanemate suuniseid. Juhul kui lapsel puudub kindel päevane rutiin ja ajakava, näiteks pole kindlat magamaminekuaega, võib vanema käsk magama minna tulla ootamatult ja tunduda ülekohtune. Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.

Kasvatusteadlased on üsna ühte meelt, et rutiinsete tegevuste sisseseadmine lapsele juba varajases lapsepõlves loob talle arusaama harjumuspärasest käitumisest. Kui paljudes peredes on magamaminek igaõhtune probleemne toiming, siis lahendus on tegelikult lihtne. Järjekindlus ja samade tegevuste kordamine enne magamaminekut ning sarnane magamaminekuaeg õhtust õhtusse rahustab last ja loob talle pikapeale turvalise tunde, et tema vajadused on rahuldatud. Rutiinsete ehk korduvate tegevuste tegemine annab lapsele võimaluse kogeda edu, sest tasapisi saab ta nende tegevustega üha paremini hakkama. See tõstab lapse enesekontrollivõimet ja enesehinnangut.

Vanema elustiil on lapsele eeskujuks
Täiskasvanutena suudame me tavaliselt kontrollida oma elu erinevaid tahke: tööelu, pereelu, sõbrasuhteid ja veel palju muudki. Me oskame leida lahendusi, kui tunneme, et oleme väsinud ja vajame rohkem uneaega; otsustada, millal sööme hommikust ja millal läheme välja. Kuidas tunneksime aga ennast olukorras, kui puudub teadmine, millises järjekorras toimuvad päeva olulised tegevused ja millal täpselt saabub uneaeg? Suure tõenäosusega tunneksid kõik vanemad end sellises situatsioonis ebakindlalt ja ärevalt. Enamasti tunnevad ennast just nii lapsed, kellel ei ole usku, et nende vajadused rahuldatakse. Lapsed üritavad sellistel juhtudel sekkuda, hakkavad muretsema, muutuvad rahututeks ja püüavad saada vanemate tähelepanu. Sageli on tulemuseks lapsevanema pahameel ja lapse ärritunud olek.

Pannes oma lapsele paika kindlate tegevustega päevakava, näitab lapsevanem, et ka täiskasvanu elus on teatud harjumuspärased toimingud, mis aitavad argielu lihtsustada ja oma plaane seada. Rutiini ei tasu alahinnata või lapse jaoks kammitsevaks pidada, kuna lapsepõlves õpitu ja oma vanematelt saadud kogemused on hiljem lapse iseseisvumisele suureks abiks.

Viis põhjust, miks harjutada oma last rutiiniga
Rutiinide sisseseadmine vähendab võimuvõitlust ja stressi, sest vanema soovid ja keelud ei tule lapse jaoks üllatusena. Lapsel on kindel arusaamine sellest, mida tehakse teatud kindlal ajal ja teatud kindlates kohtades (näiteks hammaste pesemine, käte pesemine enne söömist, mänguasjade koristamine enne magamaminekut jne).
Rutiinide õpetamine aitab lapsel tunda end ise rohkem peremehena ja võtta oma tegevuste eest vastutust.
Rutiinid õpetavad lapsele kannatlikkust. Lapsel võib tekkida äkksoov minna näiteks mänguväljakule, aga kui ta teab, et ta käib seal alati koos ema või isaga kindlal pärastlõunal, siis ta ootab, sest teab, et see juhtub kindlasti.
Regulaarsed rutiinsed tegevused loovad lapsele nagu sisemise kella. Lapsel on õhtul kergem uinuda, teades, et päevased tegemised on seljataga, ja lihtsam on ka hommikul kindlal kellaajal ärgata, olles teadlik tegevustest, mis ees seisavad.
Samuti mõjutab lapsele harjumuspäraste rutiinide loomine vanemaid ja nad tunnevad end rahulikumalt. Lapse kindel päevakava võimaldab ka lapsevanemal oma aega paremini planeerida.

Allikas: www.tarkvanem.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Tripadvisori Eesti hotellide pingerida
Reisijate hinnangutel ja kommentaaridel põhinev Tripadvisori portaal esitleb Eesti 10 parimat hotelli 2016. aasta alguse seisuga. Väline pilk on tõstnud esile suuri hotelle Tallinnas. Seda hinnatavam ja silmapaistvam on ka Rakveres, Pärnus ja Kuressaares asuvate spaahotellide tabelisse jõudmine.
Mida peab lapsevanem teadma arvutimängudest?
Arvutiga mängimine on lapsele mäng nagu iga teinegi. Mängides saab ennast välja elada, panna proovile, sõpradega suhelda ja omavahel mõõtu võtta. Probleemid tekivad siis, kui arvutimäng muutub lapsele esmatähtsaks ning selle kõrval ununevad nii koolitöö, sõbrad kui teised hobid. Portaalis www.targaltinternetis.ee on sel teemal väga asjalik ülevaade.
5 põhjust, miks alustada hommikut sidruniveega
Paljud alustavad oma hommikut mõne sooja joogiga nagu kohv või tee, kuid proovi alustada oma päeva sidruniveega. Allpool on välja toodud põhjused, miks peaksid jooma vett sidruniga lisaks sellele, et see annab veele mõnusa maitse.
Mõnusalt maitsev sushi tort
Sushi tort on uudsem ja teistsugune sushi variant, mis pakub silmailu ning annab pisut efektsema tulemuse, kuid maitseb siiski nagu sushi.
Tartu Loodusmuuseumi perepäev - Loomad talvel 7. jaanuaril
jaanuar
Uurida ja määrata saab loomade tegevusjälgi, proovida oma käega loomade jäljetrüki tegemist, osaleda põnevas otsimismängus ning tutvuda lemmikloomadega elavnurgas.