Pedagoogilised lähenemised
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.

Mida vajab teismeline oma vanematelt

kolmapäev, 28. jaanuar 2015
Et mõista oma teismelist/murdeealist last paremini, soovitaks lugejal teha kohe üks väike meenutusharjutus: meenuta hetkeks – milline teismeline olid Sina? Mida Sulle meeldis teha, kellega koos olla? Mida Sa kindlasti teha ei tahtnud ja kuidas sellises olukorras käitusid? Kuidas Su vanemad Sind sellises olukorras kohtlesid?

Võimalikud meenutused võivad erineda loomulikult kardinaalselt, kes leiab, et murdeiga möödus täiesti probleemivabalt, ei olnud tarvidust mässata täiskasvanute vastu ei kodus ega koolis, ka suhted omaealistega olid head…, teine võib tõdeda, et kogu elu 12-16 eluaasta vahel oli kui üks konfliktide ja pingete pundar ning tänab õnne, et see kõik möödas on. Niipalju kui on artikli lugejaid, on kindlasti erinevad ja unikaalsed ka nende mälestused ja kogemused oma teismeeast.

Mõte selles, et kui oleme kontaktis iseendaga sel ajal, on meil kergem mõista ja mitte hukka mõista oma last, tema ajuti ebakohaseid ja ülekeevaid emotsioone ja reaktsioone, arusaamatut käitumist. Arengulised väljakutsed on noorele keerulised toime tulla, mõne aastaga peab toimuma üleminek turvalisest ja vanematest sõltuvast lapsepõlvest iseseisvaks täiskasvanuks.

Teadlased tõdevad, et murdeiga algab tänapäeval aina varem, paarikümne aasta eest algas see keskmiselt kaks aastat hiljem – tänased 9-12-aastased lapsed käituvad juba (ja ongi) kui teismelised (ametlikult eelteismelised), seda tunnistavad nii õpetajad kui vanemad, et selles vanuses lastel esinevad  teismeeale omased füüsilised ja psühholoogilised muutused. Arvatakse, et mida turvalisem on ühiskond, seda varem algab eraldumine vanematest ja murdeiga. Protsessi enda käivitavad aga hormoonid (testosteroon ja östrogeen), mille toodangut mõjutavad nii keskkond kui rass.

Pärispuberteet, 12-13- ja 15-16-aastastel noortel on kõigi jaoks raskeim aeg. Kuna rõhk on sel etapil füüsilisel ja seksuaalsel arengul, käituvad nad, nagu oleksid arengus tagasi läinud. Kuna teismelise aju areneb (otsmiku- ja kiirusagarad, millised vastutavad analüüsi - ja empaatiavõime ning enesekontrolli eest), siis nooruk neid aju osi sel perioodil ei saa kasutada ja olukordades, mis eeldavad analüüsi ja järelemõtlemist, reageerib ta impulsiivselt ja hetke-emotsioonide ajel (ebaadekvaatselt ja ehk ennastkahjustavaltki). Muutusi toimub nii palju ja intensiivselt, et noor ei halda seda ning väljenduda võib see üleminekuea psühhootilistes reaktsioonides – tekivad hirmud, foobiad, sundkäitumised, depressiivsus. Normaalne on kurbus- ja  üksildustunne, meeleolu kõikumine.

Lapsevanem peaks mõistma, et tema teismelise lapse mina-pilt alles kujuneb välja ning seetõttu käituvad nad vastandlikult, ehk liiguvad mingi omaduse teljel ühest äärmusest teise, näiteks: vajab sõprade gruppi, kuhu kuuluda, et saada kinnitust teistelt oma identiteedile; teisalt võib tõmbuda üksindusse, et mõtiskleda ja unistada; võib olla liigutatud kodututest loomadest, ehk on tundlik ja sensitiivne; teisalt  käituda hoolimatult (öelda halvasti õpetajatele, vanematele); avatud suhtlema eakaaslastega, ka teiste täiskasvanutega väljastpoolt kodu; teisalt oma vanematega suhe võib olla vägagi introvertne ja piiratud jne.

Mida vajab teismeline oma vanematelt?
  • Teismelised on äärmiselt tundlikud täiskasvanute hinnangute osas iseendale. Loomulikult ei pruugi lapsel kõik õnnestuda nii hästi, kui ta ehk isegi lootis, samuti võibki ta teha vahest valesid valikuid või käituda ebakohaselt - me keegi pole ju täiuslikud!...- siis kindlasti tuleks lapsevanemal vältida näägutamist, moraali lugemist, pidevaid etteheiteid ja karistusi. Need annavad edasi vaid arusaama, et ta pole piisavalt hea, vastuvõetav sellisena nagu ta on ning alandavad tema eneseusaldust (mis niigi on habras ja sõltub välisest tagasisidest). Teismeline vajab Sinu sõnumit, et usud temasse, ta saab hakkama! Tunnustust ja positiivset tagasisidet jaga aga alati, kui saad- seda ei saa olla kunagi liiga palju!
  • Säilita rahu – parim, mida saad oma teismelisele lapsele pakkuda, on rahulik ja oma emotsioonidega toimetulev täiskasvanu tema kõrval. Jah, see võib tunduda keeruline, eriti kui noor on millegiga hakkama saanud…, kuid olukorras, kus lapsel on mure/probleem, vajab ta tuge ja mõistmist ning vanemat, kes suudab aidata, mitte ei lagune tema kõrval ära.
  • Otsige koos lahendusi – kui teil on oma lapsega soe ja avatud suhe, usaldab laps teile oma muresid. Aidata saate teda eelkõige südamega kuulates, ehk aktiivselt kuulates. See on suhtlemisoskus, mis tähendab, et kuulate noort ning annate talle tagasisidet kuuldust, ilma omalt poolt midagi lisamata, oletamata, lahendusi pakkumata. Sellisel moel kuulates/aidates mõistab ka teismeline ise paremini toimunut ning tasapisi jõuab ka lähemale võimalike lahenduste leidmisele. Kindlasti julgustage noort ennast pakkuma lahendusvariante välja, võite küsida, kas ka teie tohite kaasa mõelda- alles siis, kui teismeline soovib teie nõuandeid, võite seda luba delikaatselt kasutada.
  • Teismelised soovivad, et neid koheldakse võrdsetena, mitte enam kui väikeseid lapsi. Tasapisi, lapse vanuse kasvades muutuvad ju ka kokkulepped ning seatud piirid. Kui algklassides olid vajalikud selged piirid näiteks magamamineku kellaaja, arvutikasutuse, sõpradega veedetud aja osas, siis kuna teismeea lõppedes peaks meil kodus olema noor, iseseisev ja vastutustundlik täiskasvanu – siis kuidas seda saada, kui reeglid ei muutu? Seega vanuse kasvades piirid nõrgenevad, kokkulepped muutuvad. Vanem võiks teha seda avatult ja siiralt oma ootusi, ka muret selgitades/põhjendades, et noor ka vanema seisukohti ja vajadusi mõistaks. Kokkuleppeid on lihsam teha ja neist ka kinni pidada, kui oleme teineteist mõistnud, mitte ei kohandu teise nõudmistega vägisi.
  • Ole mõjus, mitte võimukas – on teada tõsiasi, et vägisi lapsevanem oma häid väärtusi ja arusaamu teismelisele edastada ei saa. Eriti keeruline, kui mitte võimatu, on see olukorras, kus vanema ja noore vahel pole head suhet, kontakti (kui vanem on autoritaarne – keelab, käsib, karistab; kui vanem on kõikelubav, alistuv- ei sekku, ei tunne huvi). Palju parema meelega järgivad teismelised (kui mitte just kohe, siis mõne aasta pärast) vanemate häid väärtusi/mudelit, kui omavaheline läbisaamine on soe ja sõbralik.
Hilisteismelise 16 kuni 19-20-aastase noore areng stabiliseerub, kiirete meeleolumuutuste aeg on läbi. Pingestatud läbisaamine vanematega peaks olema möödas – suhted paranevad. Noor on võimeline planeerima (mingil määral) oma tulevikku, ise võtma vastu otsuseid ja tegema valikuid. Kuna sel etapil on rõhk noore vaimsel arengul, kujuneb intensiivselt teadlikkus moraalist, eetikast, väärustest ja käitumisnormidest .

Lapsevanem võib sellel ajal juba rahunenult hinge tõmmata ning tunda uhkust oma teismelise üle – vanema töö on nüüdseks tehtud.

Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Crescent, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, GloMinerals, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Nukuteatri piletid soodushinnaga kuni 06. veebruar
veebruar
26.01 – 6.02 toimub NUKU teatri piletitele sooduskampaania, mida kasutades saab teatrisse kuni 40% soodsamate piletitega.
Multikad pannkoogiga Piip ja Tuut Mängumajas 31. jaanuar ja 01. veebruar
veebruar
Piip ja Tuut Mängumaja kutsub kõiki peresid nädalavahetusel kohvikusse multikaid vaatama ja pannkooke sööma! 
Hambapesu kaariest kontrolli all ei hoia
Kuidas on lood teie ja teie laste hammastega? Kas ka teile on õpetatud, et kaariese vastu saab hõlpsasti võidelda tiheda hambapesuga? Kas olete vahel mõelnud, kuidas on võimalik, et teie hambad sagedasest hambapesust hoolimata lagunevad, samas kui mõnel palju viletsamate hügieeniharjumustega tuttaval hambad terved püsivad?
Esmaabi luumurru korral
Talvisel ajal on libeduse tõttu palju enam luumurde kui muul aastaajal. Seetõttu on kasulik teada peamisi esmaabi võtteid.
Lapsed teavad küll, mid nad tahavad, kuid sageli ei tea, mida nad vajavad
Rahvusvaheliselt tunnustatud pereterapeut ja mitmete lastekasvatusteemaliste raamatute autor Jesper Juul on oma raamatus "Sinu tark laps" põhjalkult käsitlenud isikliku vastutuse ja lapse teenindamise temaatikat.