Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Lastevaheline agressiivsus

esmaspäev, 2. oktoober 2017
Tunnustatud Taani pereterapeut ja -nõustaja Jesper Juul on avaldanud oma raamatus "Agressiivsus" huvitava arvamuse lastevahelise agressiivsuse teemal. Siinkohal avaldame tema mõtted õdede-vendade vahelisest agressiivsusest ja koolivägivallast.

Teise lapse perre tulekuga elab esmasündinu üle tohutu kaotuse. Ta kaotab poole kõigest, mis tal selle hetkeni on. Ta ei kaota küll vanemate armastust, küll aga nende aega, tähelepanu, toetust ja kõike muud, mis on oluline.

See tähendab kahte:
  • Ta peab oma minapildi ümber kujundama.
  • Ta peab oma vanemate energia, aja ja tähelepanu eest võitlema.
See on esmasündinute tegelikkus nende vaatenurgast vaadatuna. Selle tagajärjel veedab enamik õdedest-vendadest rohkem või vähem aega vaieldes ja kakeldes - seda eriti söögilaua ääres ja auto tagaistemel. Nagu ikka on poisid agressiivsuse väljendamisel otsekohesemad, vahetumad ja füüsilisemad, tüdrukud aga verbaalsed ja salakavalamad. Need kaklused ei ole armastuse või vihkamise väljendus, vaid lihtsalt nendevahelise hierarhia sisse seadmise viis. Rolli mängivad siin sugu, vanus, vanusevahe ja laste arv. Need kogemused erinevad perekonniti nagu ka lahingute sagedus.

Veel põlvkond tagasi keelati lastel rangelt vanemate ees kakelda - ja tihti karistati neid selle eest. Ometi ei teinud see kaklustele lõppu, vaid viis need vanemate silma alt mujale. Tänapäeval ei karistata kaklevaid lapsi tingimata, vaid väljendatakse nende suhtes selget vastumeelsust. Seda teevad eriti emad, kes on enamasti rohkem harmoonia poolt ja hierarhia vastu. Lapsed ei võta tegelikult neid löömisi, muljumisi, tõukamisi ja solvanguid sugugi nii tõsiselt, isegi kui nad kisavad ja karjuvad. Pealegi hajub konkurents tavaliselt siis, kui esmasündinu või kaks vanemat last jõuavad teismeikka.

Selline agressiivsus ja vägivald on võistlemise viis ning ka armastuse väljendus, mis aitab lastel edaspidises elus intiimseid, ustavaid ning sooje suhteid ehitada. Vanematele ilmselt meeldiks, kui nende lapsed läheksid otse armastuse ja ustavuse juurde, kuid nii see ei käi!

Teist õdede-vendade agressiivsuse viisi on vahel nimetatud "õdede-vendade võimuvõitluseks". See on igas peres rohkem või vähem toimuva vanematevahelise võimuvõitluse peegeldus, mis võib olla kas täiesti avalik või varjatud ja silme alt väljas. Igal juhul on lapsed oma vanemate täpsed peegelpildid. See on aga väga erinev laste käitumisest peredes, kus vanematevahelisel suhtlemisel on domineerivaks verbaalne või füüsiline vägivald. Neis peredes kalduvad lapsed ühte hoidma, et iga hinna eest konflikte vähendada.

Alati kui toimub konflikt, mängib agressiivsus nii konflikti kui ka selle võimaliku lahenduse algatamises olulist osa. Kui üks osapool on allaheitlik, võib konflikt olla vaikne, kuid see ei leia ka oma lahendust. Ratsionaalsem viis nende konfliktide lahendamiseks leitakse vaid pärast paljude konfliktide kordumist või välise abiga. 

Kui inimesed elavad oma frustratsiooni nõrgema rühmakaaslase peal välja ja rikuvad sellega tema isiklikku terviklikkust, on tegu süsteemse kiusamsega. See on fenomen, mis on lihtsalt sama vana kui imikond ja mis nähtub iga kord, kui suurem hulk inimesi koos töötab või elab. Kiusamist kui nähtust ei saa kindlasti taandada lastele ja noortele. See leiab aset ka õpetajate vahel, õpetaja ja lapse vahel, vanemate, juhtide, kolleegide vahel ning see ei ole kindlasti soospetsiifiline.

Aastatega on koolid muutunud laste kasvatusasutustena vähem olulisteks, samuti täidavad nad vähem laste ja õpetajate vajadusi. Selle tagajärjel on hakanud vohama koolikiusamine, millele on tähelepanu pööranud õpetajad, poliitikud ja spetsialistid ning mis on laste sõnul probleemiks muutunud. Tõde on see, et koolikiusamine (ja muu tagakiusamine) saab toitu frustratsioonist, mis on meie koolides äärmiselt valitsevaks muutunud. Mingil määral jääb türanniseerimine alati olema suuremate inimgruppide osaks, kuid kui see ületab taluvuspiiri, saab sellest juhtkonna vastutusel olev probleem, ükskõik, kas see toimub koolis, sõjaväes, majandusasutuses või mujal.

Kuna seda ei taha kuulda keegi, kellel lasub võim ja vastutus, on nad ülimalt altid uskuma ideed, et probleemi põhjustajad on tänapäeva lapsed, kellel on vastutustundetud vanemad ja puudub sotsiaalne pädevus. Koolikiusamisega hädas olevate koolide juhtkonna poole pöördumine ja neile nõu andmine, kuidas oma juhtimisoskust parandada, tundub mõeldamatu. Isegi sadade inimeste eest vastutavale juhatusele elementaarset koolitust pakkuda näib võimatu. Palju lihtsam ja poliitiliselt vähem riskantne on laste süüdistamine.

Fakt on see, et kõik kiusamise vastased programmid on keskendunud lastele ja pole sellisena suutnud oma eesmärke täide viia. Võib-olla suudavad need kiusamist vähendada kaheks, kolmeks või neljaks aastaks, kuid seejärel on see jälle oma endisele tasemele tõusnud. Rootsis ja Norras tehtud uuringud on seda kinnitanud, kuid keegi pole veel suutnud või tahtnud pakkuda alternatiive. Vastutavad isikud imestavad siiani, miks lapsed ei suuda alati sellise poliitilise ja süstemaatilise agressiivsuse tulemusel olla kenad, viisakad ja kuulekad. Võimul olevad täiskasvanud hoolitsevad vaid oma aupaiste eest, kuid tõsi on, et nende lähenemine ja hoiak sünnitab rohkem ja rohkem agressiivsust. Lõppkokkuvõttes viib see vägivallani.

Loe edasi raamatust: "Agressiivsus" (Jesper Juul)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

´Kontsert kõige pisematele´ Estonia teatris
mai
Võttes eeskuju maailma suurtest ooperiteatritest, korraldab Rahvusooper Estonia beebikontserte, kuhu on oodatud väikelapsed vanuses 0–3. Ooper-Kvarteti esituses kuuleb klassikalise muusika pärle, mis sobivad hästi nii beebidele esimese kontserdielamuse saamiseks kui ka lapsevanematele nautimiseks. 
Looduslikud raviviisid kõhulahtisuse puhul
Kõhulahtisuse peamine oht tervisele on veetustumine. Kõhulahtisus võib ammendada keha toitainete varud ja rikub elektrolüütide tasakaalu. See kurnab, nõrgestab immuunsüsteemi ja muudab vastuvõtlikuks teistele haigustele. Terje Tähe ülipopulaarses raamatus "Pereema raviraamat" on tõhusad ja lihtsad nipid kõhulahtisuse leevendamiseks.
Kuidas tulla toime ilma unekoolita? 10. detsembril
detsember
Juba 10. detsembril kl 18.-19.30 toimub kesklinna lasteklubis Väike Päike loeng teemal "Kuidas tulla toime ilma unekoolita?"
Eesti Ajaloomuuseumi perepäev ´MEISTERDA ENDALE JÕULUINGEL´
detsember
Pühapäeval, 6. detsembril kell 12.00 kutsume kõiki Maarjamäele tallihoonesse (Pirita tee 66, Tallinn) Eesti Ajaloomuuseumi perepäevale "MEISTERDA ENDALE JÕULUINGEL”. Teise advendi puhul toimuval perepäeval saavad nii suured kui väikesed muuseumikülastajad meisterdada oma esivanemate pildiga jõuluingli. 
Konflikti lahendamine ilma kaotajateta, võitja-võitja meetod
Konflikti lahendamine kaotajateta ehk võitja-võitja meetodil toimub konfliktis osalevate poolte vajaduste väljaselgitamise ja nende ühitamise kaudu. Otsitakse mõlemale sobivat lahendust, mis lahendaks ka omavahelise vastuolu.