Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Konflikti lahendamine ilma kaotajateta, võitja-võitja meetod

kolmapäev, 25. november 2015
Konflikti lahendamine kaotajateta ehk võitja-võitja meetodil toimub konfliktis osalevate poolte vajaduste väljaselgitamise ja nende ühitamise kaudu. Otsitakse mõlemale sobivat lahendust, mis lahendaks ka omavahelise vastuolu.

On olemas erinevaid konfliktilahendusviise. 6-sammulise võitja-võitja meetodil konflikti lahendades tuleb läbida kõik kuus sammu. Enne seda tuleb kummalgi läbi mõelda, mis on probleem ja sõnastada see konkreetse kehtestava minasõnumina.

Näiteks:
Ema: Olen töölt tulles väsinud. Kui ma koju jõudes leian eest köögi, kus nõud on pesemata ja asjad külmikusse tagasi panemata, ärritab see mind väga.
Teismeline poeg: Olen koolist tulles ajahädas, sest pean kohe trenni tormama. Mind teeb tigedaks, et pean endale kiiruga süüa tegema ja riskin alati hilinemisega.

1. Konflikti sõnastamine vajaduse keeles
Sõnasta oma vajadus ja saa aru teise vajadusest. Teineteise mõistmiseks on vaja kasutada aktiivset kuulamist, olla eneseväljenduses selge, kasutades minakeelt ja hoiduda suhtlemistõketest. Oluline on mitte pakkuda võistlevaid lahendusi, vaid uurida kummagi vajadusi.

Ema: Mina tahan, et saaksin töölt tulles puhata ja olla kohustustest vaba. Soovin ka, et sa korralikult sööksid ega peaks tormama. 
Poeg: Mina tahan, et koolist tulles saaksin kiiresti söönud ja siis trenni minna, ilma et peaksin hilinemise pärast pabistama. Muidugi mulle meeldiks, kui sa saaksid pärast tööd rahulikult olla ega oleks minu peale turris. 

2. Ajurünnak lahenduste leidmiseks
Kumbki osapool pakub välja võimalikult palju lahendusvariante. Ajurünnaku käigus neid ei kritiseerita ega hinnata, pange need lihtsalt kirja.

Ema pakutud lahendused:
  • Osta kappi rohkem selliseid toiduaineid, millest saab ruttu süüa teha.
  • Poeg tuleb pärast kooli ema töö juurest läbi, et käia koos söömas.
  • Rääkida ligiduses elava vanaemaga, kes võiks teha trennipäeval söögi.
  • Leida hiljem algav trenn, et ei peaks kiirustama.
  • Jätta trenn hoopis ära.
  • Pingutada rohkem, et jõuaks enne trenni köögi korda teha.
  • Alati süüa tehes valmistada rohkem, et jääks ka järgmiseks päevaks.
  • Käia nädalavahetusel koos poes, et koos vaadata, millest oleks hea süüa teha vähese ajakuluga.
Poja palutud lahendused: 
  • Süüa trennipäeval väljas, et kojutulemiseaeg kokku hoida.
  • Võimalus jätta asjad koristamata, teha seda pärast trenni.
  • Kapis on olemas söök, mida saab kiiresti soojendada ja süüa.
  • Osta nõudepesumasin, et ei peaks enam kunagi nõusid pesema.
  • Süüa pannilt (potist), et vähem nõusid saaks mustaks.
  • Hoida köögiuks kinni, et ema koju tulles segadust ei näeks.
  • Hoida pool aega kokku selle arvelt, et asjad külma tagasi, kuid nõusid ei pea kohe pesema.
3. Lahenduste hindamine
Lahenduste hindamisel kaaluge kõiki võtmes: mis mulle sobib/ei sobi; mis sulle sobib/ei sobi. Valige välja parimad lahendusvariandid.

Ema pakutud lahendused:
  • Osta kappi rohkem selliseid toiduaineid, millest saab ruttu süüa teha – sobib emale ja pojale.
  • Poeg tuleb pärast kooli ema töö juurest läbi, et käia koos söömas – ei sobi pojale.
  • Rääkida ligiduses elava vanaemaga, kes võiks teha trennipäeval söögi – ei sobi kummalegi.
  • Leida hiljem algav trenn, et ei peaks kiirustama – ei sobi pojale.
  • Jätta trenn hoopis ära – ei sobi pojale.
  • Pingutada rohkem, et jõuaks enne trenni köögi korda teha – ei sobi pojale.
  • Alati enne trennipäeva süüa tehes valmistada rohkem, et jääks ka järgmiseks päevaks – sobib emale ja pojale.
  • Käia nädalavahetusel koos poes, et vaadata, millest oleks hea süüa teha vähese ajakuluga – sobib emale ja pojale.
Poja pakutud lahendused: 
  • Süüa trennipäeval väljas, et kojutulemiseaeg kokku hoida – ei sobi emale.
  • Võimalus jätta asjad koristamata, teha seda pärast trenni – ei sobi emale.
  • Kapis on olemas söök, mida saab kiiresti soojendada ja süüa – sobib emale ja pojale.
  • Osta nõudepesumasin, et ei peaks enam kunagi nõusid pesema – ei sobi emale.
  • Süüa pannilt (potist), et vähem nõusid saaks mustaks – ei sobi emale.
  • Hoida köögiuks kinni, et ema koju tulles segadust ei näeks – ei sobi emale.
  • Hoida pool aega kokku selle arvelt, et asjad külma tagasi, kuid nõusid ei pea kohe pesema – sobib emale ja pojale.
4. Sobiliku lahenduse väljavalimine
Lõpliku valiku tegemisel ärge hääletage ega avaldage survet. Pigem kaaluge: kui valime selle, siis...; kui valime teise, siis...

Ema ja poja koos väljavalitud lahendusevariandid:
  • Osta kappi rohkem selliseid toiduaineid, millest saab ruttu süüa teha – poja seisukoht: kui valime selle, siis võin ikka ajahätta jääda.
  • Alati enne trennipäeva süüa tehes valmistada rohkem, et jääks ka järgmiseks päevaks – ema seisukoht: kui valime selle, siis äkki mul ei ole alati aega teha.
  • Käia nädalavahetusel koos poes, et vaadata, millest oleks hea süüa teha vähese ajakuluga – ema ja poja seisukoht: nii võiks igal juhul teha
  • Hoida pool aega kokku selle arvelt, et asjad külma tagasi, kuid nõusid ei pea kohe pesema – ema ja poja seisukoht: nii võiks teha.
Arutelu käigus jõuti ühisele seisukohale, et enne trennipäeva (2 x nädalas) tehakse rohkem süüa, et jaguks ka järgmiseks päevaks ja poeg oli nõus ema ettepanekuga, et poeg emale söögitegemisel appi tuleks, et tal jääks aega ka puhata. Ema oli nõus poja ettepanekuga, et ta paneb pärast sööki asjad külma tagasi, kuid nõud võib pesta pärast trennist tulemist. Samuti otsustati nädalavahetuseti koos poes käia, et söökide valik ei oleks ainult ema vastutus. 

5. Tegevuse planeerimine
Leppige kokku, kes teeb mida, milliseks ajaks jms. Leppige kokku, millal toimub tulemuste ülevaatamine.

Otsustati, et ühine poeskäik toimub eeloleval nädalavahetusel ning juba samal õhtul otsustati koos süüa teha. Kui poeg on emal köögis abis, jääb emal rohkem aega lõõgastumiseks. Lepiti kokku, et jooksvalt hoitakse asjal silm peal, ent kahe nädala pärast teevad nad kokkuvõtteid, kuidas kokkulepped on töötanud.

6. Tulemuste kontroll
Kontrolli käigus arutletakse koos, kas kõik toimib, kas kõik on rahul ja kas on midagi, mida peaks muutma. Ka kõigest sellest räägitakse minakeeles.

Võitja-võitja meetod ei toimi, kui esimese sammuga ei jõuta tegelike vajadusteni, kui protsessi käigus kasutatakse jõudu või süüdistamist (sinakeelt), samuti sünni head tulemust, kui kõne alla võetakse liialt palju probleeme korraga. Kui alahinnatakse 5. ja 6. punkti olulisust, võivad kokkulepped ununeda ning probleem kerkib mõne aja pärast uuesti.

Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies,Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kuidas tulla toime ilma unekoolita? 10. detsembril
detsember
Juba 10. detsembril kl 18.-19.30 toimub kesklinna lasteklubis Väike Päike loeng teemal "Kuidas tulla toime ilma unekoolita?"
Eesti Ajaloomuuseumi perepäev ´MEISTERDA ENDALE JÕULUINGEL´
detsember
Pühapäeval, 6. detsembril kell 12.00 kutsume kõiki Maarjamäele tallihoonesse (Pirita tee 66, Tallinn) Eesti Ajaloomuuseumi perepäevale "MEISTERDA ENDALE JÕULUINGEL”. Teise advendi puhul toimuval perepäeval saavad nii suured kui väikesed muuseumikülastajad meisterdada oma esivanemate pildiga jõuluingli. 
Estonia teatri uus haridusprojekt väikestele tantsuhuvilistele - ´Balletilugu´
aprill
Uus haridusprojekt „Balletilugu“ toimub Estonia balleti proovisaalis ning pakub kõige pisematele balletihuvilistele tantsulusti ja vaatamisrõõmu. See on tõeliselt ideaalne üritus väikestele preilidele, kes armastavad balletti ja tantsimist.
Muinasjutuline lugu lastele Estonia teatris - Väike prints Hamlet
detsember
„Väike prints Hamlet“ on muinasjutuline lugu väikesest poisist, kes tunneb end suures lossis väga üksikuna, sest kellelgi pole aega temaga mängida. Teatraalse fantaasiamängu kõrval jääb lavastusest kõlama jõuluaega sobiv mõte: kuigi me ei saa hetkega kogu maailma muuta, võime seda tasapisi vähemalt enda ja oma lähedaste jaoks paremaks teha.
Üksikema ja tema poeg vajab riideid ning jalanõusid
MTÜ Do Good soovib aidata üksikema, kes elab koos väikse pojaga Paides ning neil on vaja riideid ja jalanõusid.