Pedagoogilised lähenemised
Lapsega mängimine - emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks mõeldud mängud
Mäng on kui lapse töö, mida tal on vaja selleks, et arendada aju ja kasvada terveks inimeseks. Lapsed kasutavad mängu selleks, et töödelda läbi emotsionaalsed probleemid ja leida jälle tasakaal.
7 võimalust, kuidas lõpetada lapse peale karjumine
Paljud vanemad karjuvad laste peale. Me tunneme pärast sageli süümepiinu ja loodame, et ei teinud lapsele halba. Me veename ennast, et reeglina lapsed ju teavad, et me armastame neid vaatamata sellele, et me nende peale karjume. Kuid karjumine teeb sellegipoolest lastele haiget.
Halvasti käitumine ei tähenda, et laps on halb
Halvasti käitumine on lapse kasvamise protsessi lahutamatu osa. Vahest võib ette tulla nii löömist, lõhkumist, lükkamist kui ka uste paugutamist. See on kõik mööduv ja tuleneb lapse ebaküpsusest. Oluline on teadvustada, et halvasti käitumine ei tähenda seda, et laps on halb.
Väikelaps, kes on lasteaias rahulik, aga kodus pöörane
Seda juhtub sageli, et väikelaps, kes suudab lasteaias keskenduda, kaotab enesevalitsuse, kui on kodu kaitsvate seinte vahel. Ideaalsest lasteaialapsest saab koju jõudes kisav ja jonnihoogudest pungil väike mudilane.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Kuidas lapsi lugema saada?
Selleks, et laps omandaks ükspäev lugemisoskuse, tuleb alustada korraliku vundamendi ladumist juba varases lapsepõlves. Oleme siinkohal välja toonud soovitused iga vanuseetapi jaoks.
Lastevaheline agressiivsus
Tunnustatud Taani pereterapeut ja -nõustaja Jesper Juul on avaldanud oma raamatus "Agressiivsus" huvitava arvamuse lastevahelise agressiivsuse teemal. Siinkohal avaldame tema mõtted õdede-vendade vahelisest agressiivsusest ja koolivägivallast.
9 soovitust lapsevanemale oma lapse interneti ja nutivahendite heaks kasutamiseks
Laps peab teadma, kuidas turvaliselt internetis aega veeta ning selleks vajab ta vanemate tuge. Jagame mõningaid soovitusi, mida lapsevanem võiks sel teemal teada.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps julgeb eksida, naudib ta ka raskeid ülesandeid
Kuidas vanem reageerib lapse veale, mõjutab lapse uskumusi, ütleb hariduspsühholoog Grete Arro. Mida teeb vanem siis, kui laps tuleb koolist koju kahega?
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Lastehoiu mõju väikelapse stressitasemele
Hommikust õhtuni kestev kollektiivis viibimine tekitab väikelastele stressi. Uuringud on näidanud, et varakult alanud pikad koduvälised hoiupäevad korreleeruvad rahutuse ning agressiivse käitumisega ka hiljem koolieas.
8 levinumat viga lapse distsiplineerimisel
Kui laps ei kuula sõna, on vanemal lihtne kasutada erinevaid mõjutusvahendeid. Need 8 distsiplineerimisvahendit on kõige enam levinud, kuid paraku sageli ilma loodetava tulemuseta.
Kas su laps saab sind usaldada? 5 nõuannet lapsevanematele
Sind testitakse! Kui lapsed saavad usaldada sind „väikeste“ asjadega, siis tulevad nad sinu juurde ka suurtes küsimustes.
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Paha last ei ole olemas
Sagedasti võib kuulda, et vanemad on hädas oma lapse käitumisega ning olukorda kirjeldatakse selliselt, et lapsele öeldakse esimesel paaril korral ilusti rahulikult, et mänguasjad tuleks ära koristada, viiendal korral juba tõstetakse häält ning kui laps ennast ka siis liigutama ei hakka, tutistatakse või antakse laksu. 
Kuidas arendada iseseisvust?
Iseseisvus tuleb samm-sammult. Lapse kasvades lisandub järjest tegevusi, millega ta saab omapäi hakkama. Ükskord ootab ees ka elu esimene rongi- või bussisõit ilma vanemateta.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Lastehoiu mõju väikelapse stressitasemele

esmaspäev, 21. august
Hommikust õhtuni kestev kollektiivis viibimine tekitab väikelastele stressi. Uuringud on näidanud, et varakult alanud pikad koduvälised hoiupäevad korreleeruvad rahutuse ning agressiivse käitumisega ka hiljem koolieas.

Tavapäraselt arvatakse, et konfliktid ning mõõdukas stress tugevdavad last - et kui mudilasel napib probleemseid kogemusi, osutub ta täiskasvanuna pingelistes olukordades abituks ning haavatavaks - igaveseks allaandjaks. Ometi näitavad uurimustulemused, et mida kauem füsioloogiline stressisüsteem puhata saab, püsides puutumatu ja häirimatuna, seda tugevamad on närvid täiskasvanueas. See kehtib just esimeste eluaastate kohta, kuna siis ei ole veel välja kujunenud psüühilised toimetulekuvõtted, mida täiskasvanu kasutab väga aktiivselt. Toimetulekuoskuste kujunemist varajase harjutamisega paraku kiirendada ei saa.

Kui füsioloogiline stressisüsteem aktiveerub varakult, kujuneb lapsest täiskasvanu, kes reageerib igale probleemile jõulise füsioloogilise muutusega (koos kõikide tervistkahjustavate tagajärgedega). Kui nimetatud mehhanism saab piisavalt kaua rahus püsida, jääb stressitase täiskasvanueas madalamaks.

Päevahoid ja stress
Päevahoiu mõjude analüüsimisele keskendunud Watamura jälgis stressikõikumisi kortisoolitaseme muutuste kaudu. Tavaolukordades ilmneb selle aine puhul teatav ööpäevane rütm - tase on kõrgeim umbes pool tundi pärast ärkamist, langeb oluliselt kahe esimese ärkvelolekutunni jooksul. Suur langus toimub keskpäeva paiku, misjärel püsib kortisoolitase üsna stabiilsena, langedes veidi hilisel pärastlõunal. Ööpäevased rütmid võivad täiskasvanute puhul pisut erineda, kuid hommikuna kõrghetk ja õhtune madal tase on kõikide inimestel sarnane - see ilmneb juba kolmandal elukuul.

Watamura uurimisrühm tõdes, et lasteaedades viibinud alla kolmeaastastel tõusis kortisoolitase ühtlaselt kogu päeva jooksul. Suurim stressihormooni tõus lasteaiapäeva kestel oli kahe- ja kolmeaastastel. Selles vanuserühmas tõusis kortisoolitase ühtlaselt kogu hoiupäeva vältel lausa 70-80%-l lastest. Kodus olevatest alla kaheaastastest lastest 71%-l ning kodustest kahe- kuni kolmeaastastest lastest 64%-l kortisoolitase päeval langes (st järgis tavapärast ööpäevarütmi).

Lasteaia hoiupäevadest tulenev kõrge kortisoolitaseme näitaja taandus kodusoleku ajal ka nende laste puhul, kes argipäevadel hommikust õhtuni lasteaias olid - nende stressihormooni ööpäevarütm normaliseerus puhkepäevadel. Tulemustest selgus, et kodus ei tõusnud stressihormooni tase ühelgi lapsel. Päevahoius seevastu oli stressihormooni taseme kerkimine pigem reegel kui erand ja tõus oli kõige jõulisem 2-4 aastastel. 

Uuriti ka vanemaid lapsi. Tõdeti, et kortisoolitase tõusis vähesel määral juhuslikult, aeg-ajalt ja vaid mõningatel 5 aastastel lasteaialastel. 6-7 aastastel kortisoolitase koolipäeva jooksul enam ei tõusnud.

Päevahoid ja seal veedetud aeg
2-4 aastastel on päevahoius kohanemine kõige stressirohkem. Näiteks kaheaastane on innukas kontakteeruja, kuid paraku napib tal suhtlemiseks vahendeid. Seetõttu ei arenda selles vanuses hommikust õhtuni kestev seltskond kuidagi sotsiaalseid oskuseid, vaid pigem tekitab stressi. Negatiivsed suhtlemiskogemused ei õpeta ega arenda mudilast, vaid kergitab stressihormooni taset.

Oluline on päevahoiu puhul ka ajahetke tähendus. Näiteks õhtupoolikuti on stressitase kõige kõrgem ning just siis erineb kortisoolitase tavapärasest ööpäevarütmist kõige enam. Sel ajal on ka õnnetuste ning haigestumiste risk suurim, mistõttu vajavad lapsed eriliselt hoolikat valvamist pärastlõunasel ajal. 

Rühmas toimetulek ei ole 2-3 aastaste mudilaste arenguülesanne. Stress on seda suurem, mida rohkem peab laps teistega kontakteeruma ja mida vähem on tal oma nooruse tõttu selleks oskusi. Kui laps läheb kollektiivi hilisemas eas, ei kasva stressitase enam päeva jooksul.

Alla 3 aastane laps talub sobiva suurusega rühmas stressivabalt 6 tunni pikkust hoiupäeva. Järgmiseks oluliseks piiriks peetakse 10 tundi. Näiteks kui alla 3 aastase hoiupäev kestab pidevalt 10 tundi ja kauem, ei jõuagi kortisoolitase õhtu ning öö jooksul normaliseeruda, vaid on hommikul tavapärasest isegi kõrgem. Ka ei lange see kuigivõrd päeva jooksul. Vastavalt uuringu tulemusele naasid lapsed tavarütmi kollektiivivabadel päevadel. Argipäevadel ilmnenud kortisoolitõus ei põhjustanud püsivaid muutusi kortisooli ööpäevarütmis, juhul kui nädala jooksul saadi piisavalt puhata. Aga kui 2-4 aastane veedab lasteaias pidevalt 10 tunni pikkuseid päevi, on tegemist ilmselge terviseriskiga.

Loe edasi: raamat "Väikelapse sotsiaalsus" (Liisa Keltikangas-Järvinen)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kui Su tütar unistab näitlejadebüüdist, siis nüüd on selleks võimalus!
Otsime 6-8 aastast näitlemishimulist armast väikest tütarlast, kes kehastaks..armast väikest tütarlast tulevases lühifilmis, kus elame kaasa tüdrukutirtsu vaimukale sisemaailmale lasteaia viimasel aastakul. Filmivõtted toimuvad septembris Tallinnas. 
Kuidas käituda teismelisega, kes püüab pidevalt kohustuste täitmist edasi lükata?
Meil kõigil on olemas sisemine viivitaja, kes lükkab edasi asju, mida me eriti teha ei taha. Kuid teismelise sisemine viivitaja on meisterlik kubjas, kes sunnib teda vältimatut edasi lükkama märksa kauem kui seda teeks kõige laisemgi täiskasvanu.
Piip ja Tuut vabaõhuetenduses - Preili Landskrone ja härra Pilstickeri armastuslugu 29.-31. august
august
Suve lõpetuseks sobib üks mõnus teatrielamus. Soovitame kogu perega vaatama minna Salme Reegi nimelise teatri aastaauhinna 2014 saanud etendust "Preili Landskrone ja härra Pilstickeri armastuslugu".
 
Söö teadlikult - eelista kvaliteeti kvantiteedile
Kas teadsid, et Põhja-Ameerikas kasvavad epideemiana jämesoole talitluse häired? Need tulenevad peamiselt kehvadest söömisharjumustest, negatiivsetest emotsioonidest ning ebapiisavast kehalisest aktiivsusest ja puhkusest. Tulemuseks on tervisehäired ja haigused, mille ravi kulmineerub lõpuks retseptiravimite ja kirurgilise sekkumisega. 
Beebi õlakotis kaasas – Delta Baby Travel imikutarvete kott, voodi ja mähkimisalus ühes
Iga beebiga liikuv lapsevanem teab, et lapsega käib kaasas veel terve virn tarvikuid mähkmetest lutipudelite-, salvrätikute, kreemide- ja vahetusriieteni. Selleks, et kõike seda asjade kaasas kandmist teha võimalikult lihtsaks on välja toodetud innovaatiline Delta Baby Travel imikutarvete kott.