Pedagoogilised lähenemised
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 
Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.
13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 
Laps ei tule, kui teda kutsutakse
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.

Lastehoiu mõju väikelapse stressitasemele

esmaspäev, 21. august 2017
Hommikust õhtuni kestev kollektiivis viibimine tekitab väikelastele stressi. Uuringud on näidanud, et varakult alanud pikad koduvälised hoiupäevad korreleeruvad rahutuse ning agressiivse käitumisega ka hiljem koolieas.

Tavapäraselt arvatakse, et konfliktid ning mõõdukas stress tugevdavad last - et kui mudilasel napib probleemseid kogemusi, osutub ta täiskasvanuna pingelistes olukordades abituks ning haavatavaks - igaveseks allaandjaks. Ometi näitavad uurimustulemused, et mida kauem füsioloogiline stressisüsteem puhata saab, püsides puutumatu ja häirimatuna, seda tugevamad on närvid täiskasvanueas. See kehtib just esimeste eluaastate kohta, kuna siis ei ole veel välja kujunenud psüühilised toimetulekuvõtted, mida täiskasvanu kasutab väga aktiivselt. Toimetulekuoskuste kujunemist varajase harjutamisega paraku kiirendada ei saa.

Kui füsioloogiline stressisüsteem aktiveerub varakult, kujuneb lapsest täiskasvanu, kes reageerib igale probleemile jõulise füsioloogilise muutusega (koos kõikide tervistkahjustavate tagajärgedega). Kui nimetatud mehhanism saab piisavalt kaua rahus püsida, jääb stressitase täiskasvanueas madalamaks.

Päevahoid ja stress
Päevahoiu mõjude analüüsimisele keskendunud Watamura jälgis stressikõikumisi kortisoolitaseme muutuste kaudu. Tavaolukordades ilmneb selle aine puhul teatav ööpäevane rütm - tase on kõrgeim umbes pool tundi pärast ärkamist, langeb oluliselt kahe esimese ärkvelolekutunni jooksul. Suur langus toimub keskpäeva paiku, misjärel püsib kortisoolitase üsna stabiilsena, langedes veidi hilisel pärastlõunal. Ööpäevased rütmid võivad täiskasvanute puhul pisut erineda, kuid hommikuna kõrghetk ja õhtune madal tase on kõikide inimestel sarnane - see ilmneb juba kolmandal elukuul.

Watamura uurimisrühm tõdes, et lasteaedades viibinud alla kolmeaastastel tõusis kortisoolitase ühtlaselt kogu päeva jooksul. Suurim stressihormooni tõus lasteaiapäeva kestel oli kahe- ja kolmeaastastel. Selles vanuserühmas tõusis kortisoolitase ühtlaselt kogu hoiupäeva vältel lausa 70-80%-l lastest. Kodus olevatest alla kaheaastastest lastest 71%-l ning kodustest kahe- kuni kolmeaastastest lastest 64%-l kortisoolitase päeval langes (st järgis tavapärast ööpäevarütmi).

Lasteaia hoiupäevadest tulenev kõrge kortisoolitaseme näitaja taandus kodusoleku ajal ka nende laste puhul, kes argipäevadel hommikust õhtuni lasteaias olid - nende stressihormooni ööpäevarütm normaliseerus puhkepäevadel. Tulemustest selgus, et kodus ei tõusnud stressihormooni tase ühelgi lapsel. Päevahoius seevastu oli stressihormooni taseme kerkimine pigem reegel kui erand ja tõus oli kõige jõulisem 2-4 aastastel. 

Uuriti ka vanemaid lapsi. Tõdeti, et kortisoolitase tõusis vähesel määral juhuslikult, aeg-ajalt ja vaid mõningatel 5 aastastel lasteaialastel. 6-7 aastastel kortisoolitase koolipäeva jooksul enam ei tõusnud.

Päevahoid ja seal veedetud aeg
2-4 aastastel on päevahoius kohanemine kõige stressirohkem. Näiteks kaheaastane on innukas kontakteeruja, kuid paraku napib tal suhtlemiseks vahendeid. Seetõttu ei arenda selles vanuses hommikust õhtuni kestev seltskond kuidagi sotsiaalseid oskuseid, vaid pigem tekitab stressi. Negatiivsed suhtlemiskogemused ei õpeta ega arenda mudilast, vaid kergitab stressihormooni taset.

Oluline on päevahoiu puhul ka ajahetke tähendus. Näiteks õhtupoolikuti on stressitase kõige kõrgem ning just siis erineb kortisoolitase tavapärasest ööpäevarütmist kõige enam. Sel ajal on ka õnnetuste ning haigestumiste risk suurim, mistõttu vajavad lapsed eriliselt hoolikat valvamist pärastlõunasel ajal. 

Rühmas toimetulek ei ole 2-3 aastaste mudilaste arenguülesanne. Stress on seda suurem, mida rohkem peab laps teistega kontakteeruma ja mida vähem on tal oma nooruse tõttu selleks oskusi. Kui laps läheb kollektiivi hilisemas eas, ei kasva stressitase enam päeva jooksul.

Alla 3 aastane laps talub sobiva suurusega rühmas stressivabalt 6 tunni pikkust hoiupäeva. Järgmiseks oluliseks piiriks peetakse 10 tundi. Näiteks kui alla 3 aastase hoiupäev kestab pidevalt 10 tundi ja kauem, ei jõuagi kortisoolitase õhtu ning öö jooksul normaliseeruda, vaid on hommikul tavapärasest isegi kõrgem. Ka ei lange see kuigivõrd päeva jooksul. Vastavalt uuringu tulemusele naasid lapsed tavarütmi kollektiivivabadel päevadel. Argipäevadel ilmnenud kortisoolitõus ei põhjustanud püsivaid muutusi kortisooli ööpäevarütmis, juhul kui nädala jooksul saadi piisavalt puhata. Aga kui 2-4 aastane veedab lasteaias pidevalt 10 tunni pikkuseid päevi, on tegemist ilmselge terviseriskiga.

Loe edasi: raamat "Väikelapse sotsiaalsus" (Liisa Keltikangas-Järvinen)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kui Su tütar unistab näitlejadebüüdist, siis nüüd on selleks võimalus!
Otsime 6-8 aastast näitlemishimulist armast väikest tütarlast, kes kehastaks..armast väikest tütarlast tulevases lühifilmis, kus elame kaasa tüdrukutirtsu vaimukale sisemaailmale lasteaia viimasel aastakul. Filmivõtted toimuvad septembris Tallinnas. 
Kuidas käituda teismelisega, kes püüab pidevalt kohustuste täitmist edasi lükata?
Meil kõigil on olemas sisemine viivitaja, kes lükkab edasi asju, mida me eriti teha ei taha. Kuid teismelise sisemine viivitaja on meisterlik kubjas, kes sunnib teda vältimatut edasi lükkama märksa kauem kui seda teeks kõige laisemgi täiskasvanu.
Piip ja Tuut vabaõhuetenduses - Preili Landskrone ja härra Pilstickeri armastuslugu 29.-31. august
august
Suve lõpetuseks sobib üks mõnus teatrielamus. Soovitame kogu perega vaatama minna Salme Reegi nimelise teatri aastaauhinna 2014 saanud etendust "Preili Landskrone ja härra Pilstickeri armastuslugu".
 
Söö teadlikult - eelista kvaliteeti kvantiteedile
Kas teadsid, et Põhja-Ameerikas kasvavad epideemiana jämesoole talitluse häired? Need tulenevad peamiselt kehvadest söömisharjumustest, negatiivsetest emotsioonidest ning ebapiisavast kehalisest aktiivsusest ja puhkusest. Tulemuseks on tervisehäired ja haigused, mille ravi kulmineerub lõpuks retseptiravimite ja kirurgilise sekkumisega. 
Beebi õlakotis kaasas – Delta Baby Travel imikutarvete kott, voodi ja mähkimisalus ühes
Iga beebiga liikuv lapsevanem teab, et lapsega käib kaasas veel terve virn tarvikuid mähkmetest lutipudelite-, salvrätikute, kreemide- ja vahetusriieteni. Selleks, et kõike seda asjade kaasas kandmist teha võimalikult lihtsaks on välja toodetud innovaatiline Delta Baby Travel imikutarvete kott.