Pedagoogilised lähenemised
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Lasteaiaõpetaja roll lapse arengus

esmaspäev, 16. november 2015
Milline roll on meie ühiskonnas lasteaial ja lasteaiaõpetajal? Ehkki seaduse kohaselt on lasteaed lapsevanemaid ja kodust kasvatust toetav institutsioon, näitab praktika, et lapsed veedavad suurema osa ärkveloleku ajast just lasteaias. Laste lasteaiapäev on enamasti pikem kui vanemate tööpäev, kuna laps tuuakse lasteaeda enne tööpäeva algust ja tullakse talle järele pärast tööpäeva lõppu. Avaldame siinkohal Õpetajate Lehes avaldatud temaatilise artikli.

Lasteaias laotakse alusmüür
Praegu rõhutatakse hariduses lapse võimalust olla aktiivne tegutseja ja teadmiste looja koostöös eakaaslaste ja õpetajaga. Lasteaiaõpetaja ei ole faktiteadmiste edastaja, tema ülesanne on luua turvaline ja toetav arengukeskkond, kus lapsed saaksid avastada, uurida, katsetada, arutleda ja järeldusi teha. Lasteaias pühendutakse vaatlemis-, võrdlemis- ja konstrueerimisoskuse kujundamisele. Neid alusoskusi vajab laps, et olla järgnevatel haridusastmetel edukas.

Kui õpetajal puudub hea erialane ettevalmistus ning teadmised lapse arengu seaduspärasustest ja ealistest iseärasustest, võib kergesti juhtuda, et kogu aur nii lasteaias kui ka kodus läheb lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse kujundamisele, kuid alusmüür jääbki ladumata. Teisisõnu, lapsele head soovides teeme talle hoopis karuteene. On väga oluline, et väikelastega töötaksid inimesed, kes on saanud eelkoolipedagoogika ettevalmistuse, et mõista, mis on lapsele tema arengut silmas pidades vajalik ja jõukohane.

Kõik täiskasvanud, nii lapsevanemad kui ka lasteaiaõpetajad, püüavad anda endast parima, et kindlustada lastele hea ettevalmistus täiskasvanueluks. Seejuures ei tohi unustada, et laps tahab end hästi tunda ka lapsena – mängida, uurida, avastada ning oma avastustest ja edusammudest rõõmu tunda. Lasteaiaõpetaja peab teadma, kuidas lapse arengut silmas pidades seada just selliseid eesmärke, et laps peaks nende saavutamiseks piisavalt pingutama ja saaks kogeda eduelamust.

Kohati tundub, et täiskasvanud seavad lastele kõrgemaid eesmärke kui iseendale. Lapsele on omane soov vastata täiskasvanu ootustele. Eesmärkide saavutamine on lapsele jõukohane ainult siis, kui ootused on eakohased, selgelt ja arusaadavalt sõnastatud ning õpetaja oma toetuse ja tunnustava tagasisidega loob stiimuli nende eesmärkide poole liikumiseks. Siinjuures tuleb meeles pidada, et iga laps sünnib oma eelduste pagasiga. Hea õpetaja planeerib tegevust lasteaias diferentseeritult ning võimaldab lastel tegutseda väikestes rühmades. Ta tegeleb kogu tööpäeva vältel aktiivselt lastega, et luua võimalused kõigi arengueelduste avanemiseks.

Rahvusvahelise OECD (2013) uuringu kohaselt veedavad Eesti, Islandi ja Norra lasteaiaõpetajad lastega õppeprotsessis vähemalt kaks korda rohkem aega kui algklassiõpetajad.

Laps ei õpi sõnadest, vaid tegudest
Lasteaed on kodu kõrval lapse jaoks oluline kasvukoht, kus peab pakkuma talle turvalisust, rahu, hellust ja armastust. Laps ootab täiskasvanutelt ausat ning osavõtlikku kohtlemist. Lapsepõlvekogemustest kujuneb esmane pilt iseendast, oma suutlikkusest maailma mõista ning toime tulla. Laps õpib matkides. Ta hakkab jäljendama talle olulisi täiskasvanuid, esmalt oma vanemaid ja seejärel õpetajaid – esialgu väliselt, kuid kasvades võtab üle ka nende arusaamad ja väärtushinnangud. Ta muretseb nende muresid, elab läbi nende hirme ja suhtub ümbritsevasse nagu nemad. Laste kuuldes arutatud probleemid saavad ka laste probleemideks.

Last ümbritsevatest täiskasvanutest sõltub, kui õnnelik, usaldav ja tasakaalukas on laps, kuidas ta suhtleb kaaslaste ning täiskasvanutega, kuidas käitub uutes olukordades. Me saame lapselt nõuda ainult seda, mida ise oma käitumisega talle ette näitame. Laps ei õpi mitte meie sõnadest, vaid paraku ka meie tegudest.

Õpetaja esmane ülesanne ei ole mitte teadmiste vahendamine, vaid lapse hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine. Väga oluline on aidata lapsel mõista teda ümbritsevat maailma. Meie kiiresti muutuvas ja infoküllases ühiskonnas on raske edukalt toime tulla täiskasvanutelgi, rääkimata lastest. Kuna vanemad on tihti tööga hõivatud, suureneb aina enam välismaailma mõju lapse arengule. Tihti ei suuda laps mõista temani jõudva info tähendust. Et asjadest õigesti aru saada, vajab ta täiskasvanu selgitusi. Praegu aga suhtlevad paljud lapsed ühesuunaliselt televisiooniga ning vähem täiskasvanud eeskujudega oma vahetus läheduses. Laps ei suuda iseseisvalt teha vahet reaalsusel ja multifilmis toimuval. Kui meie saame aru, et uudistes näidatud verised sündmused leivad aset meist väga kaugel Iraagis või mõnes muus paigas, siis lapse jaoks toimub see tema enda toas. Lapsel on vaja kedagi, kes oleks kindel pide tema elus ja vastaks kõigile küsimustele. Seda rolli tuleb täita ka lasteaiaõpetajal.

Lasteaed ei tohi olla väike kool
Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on esimesed kuus eluaastat. Selles vanuses last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Parim viis ümbritseva maailmaga tutvuda on lapse jaoks mäng. Täiskasvanud aga kipuvad unustama, et esimesed kümme eluaastat on lapse põhitegevus uurimine ja mäng. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas elus on avastanud. Ta mängib läbi kõik enda jaoks uued teadmised, liigutused, tundmused – mõtestades neid ja sidudes juba olemasoleva teadmistega. Seega tuleb õpetajatel lapse igakülgseks arenguks luua tingimused, mis võimaldavad tal saada ümbritsevast piisavalt uusi kogemusi ja mängida.

Mänguvõimaluse puudumine või mängu pidev takistamine (ära aja tuba segamini!; ära määri ennast ära!; ära jookse! jne) viib ürgse mänguinstinkti kustumiseni, mis lapse arengu seisukohalt on negatiivsete tagajärgedega. Koolieelne iga on mänguiga ja esimesed kolm klassi on õppima õppimise aeg. Lasteaed ei tohi mingil juhul olla väike kool, kus laps ruttab ühest „tunnist” teise ja on kogu aeg hirmul, kas ta ikka jõuab kõik ära teha, mida õpetaja temalt ootab. Lapse eduka toimetuleku seisukohalt on oluline koolieelses eas avada kõik lapse meeled: kuulmine, nägemine, haistmine, maitsmine ja kompimine, aidata tal tundma õppida iseennast ja oma emotsioone, luua alus väärtushinnangute ja maailmapildi tekkeks.

Iga asja jaoks on oma aeg
Väikelapse mälu on võimeline vastu võtma ja salvestama väga suurt hulka uut infot. Õpetaja ülesanne on teha õppimine lapse jaoks põnevaks. Õppima suunab last kaasasündinud uudishimu ja avastamistung. Laps otsib tema ette kerkinud küsimustele vastuseid ja selle kaudu õpibki. Et säiliks soov õppida, peavad lapse küsimused saama juba varasest east peale vastused. Mida enam küsimusi jääb vastuseta, seda passiivsem on laps uusi teadmisi hankima. Lapse arengu forsseerimisest ei maksa suurt tulu loota. Iga asja jaoks on oma aeg. Lapse arengus on nn sensitiivsed või soodusarengu perioodid, millal tal ühe või teise oskuse või tõekspidamise omandamine läheb kõige kergemini.

Esimesed kolm eluaastat on näiteks kõne arengu ja korraharjumuste kujunemise sensitiivne periood. Sel ajal peab laps kuulma palju ilusat ja korrektset kõnet ja saama ise palju rääkida. Korraharjumuste kujunemiseks peab ta nägema enda ümber korrastatud keskkonda. Kõige paremini omandab laps just neid tarkusi, mis talle huvi pakuvad. Kui kasutada ära lapse loomulik huvi, saame väiksemate jõupingutustega palju efektiivsemaid tulemusi. Hästi läbimõeldud tegevus ja uurimist soodustav keskkond võimaldavad lapsel oma arengupotentsiaali avada. Kavandades laste tegevust lasteaias, peab õpetaja meeles pidama, et puudu ei jääks mänguajast, mis annab võimaluse kogutud teadmisi mõtestada ja kinnistada.

Nagu öeldud, iga asi tuleb omal ajal. Mida loomulikum on last ümbritsev keskkond, seda tulemuslikumalt ta teadmisi omandab. Objekte ja nähtusi tuleb lastega koos tundma õppida seal, kus on nende loomulik asukoht. Mida rohkem lasteaiaõpetaja keskkonda ja inimesi õppekasvatustegevusse kaasata suudab, seda efektiivsem on kasvatustöö. Õpikeskkonnana on võimalik kasutada nii loodus- kui ka linnakeskkonda, nii õue- kui siseruumi. Arukas õpetaja loob enda ümber võrgustiku, et soodustada teadmiste vahendamist lapsele huvipakkuvalt, kaasates muuseumitöötajaid, loodusharidusekeskuse töötajaid jt.

Igal eluetapp on inimese arengu seisukohalt oluline. Eriti tähtis on aga koolieelne iga. Just kodu ja lasteasutuse koostöös pannakse alus isiksuse omadustele ja väärtushinnangutele. Ei tohi unustada selliseid väärtusi nagu headus, ausus, sõprus, austus teiste inimeste ja endast vanemate vastu. Austades ja armastades oma lapsi, kujundame neist teisi armastavad ja austavad inimesed.

Kui tahame kasvatada edukaid ja enesega toimetulevaid inimesi, tuleb meeles pidada, et inimeseks kujunemisel on oluline roll lapsepõlvel ja mänguajal. Sundus ja hirm mitte vastata täiskasvanute ootustele muudavad kooli lapse jaoks ebameeldivaks juba enne koolilapseks saamist. Lasteaiaõpetaja peab olema professionaal, kes suudab seada lapsele jõukohaseid eesmärke, kujundada väljakutseid esitavat õpikeskkonda ja nõustada lapsevanemaid kasvatusküsimustes.

Allikas: Õpetajate Leht, www.opleht.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies,Laica, Lavazza, Lotte, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Köharavi - tõhusad looduslikud mähised ja salvid
Peamiseks köha põhjustajaks meie külmas ja niiskes kliimas on infektsioon hingamisteedes ning paraku kimbutab see väga sageli väikelapsi. Terje Tähe ülipopulaarses raamatus "Pereema raviraamat" on väga tõhusad ja lihtsad nipid ka kõige tüütuma köha taltsutamiseks.
Lämbuva imiku aitamine
On oluline teada, kuidas aidata kiiresti ja õigesti oma väikest beebit, kes on endale miskit kurku tõmmanud. Need õnnetused juhtuvad alati ootamatult ning seetõttu peab teadma, mida siis ette võtta.
Ise tehtud toitev näokreem
Sügisesed külmad tuuled ja rõske õhk muudavad näonaha kuivemaks ja kahvatumaks ning vajab sellises olukorral erilisemat hoolt, mis hõlmab ka igapäevast kreemitamist toitva ning suvisest kergest emulsioonist märksa rammusama näokreemiga. Kui on huvi katsetada, võib kreemi teha päris ise, lisades sinna just neid komponente, mis just hetkel isiklikult südamelähedased tunduvad. Kodus kreemide valmistamine ei ole sugugi keeruline.
MTÜ Do Good kirjutab taas vabatahtlike abiga personaalseid jõuluvanakirju puudustkannatavatele lastele
Lähenemas on jõuluaeg. See on aeg, kus mõeldakse rohkem teistele ning soovitakse teha midagi head. MTÜ Do Good kirjutab juba kolmas aasta järjest vabatahtlike abiga üle 350 personaalse jõuluvanakirja puudustkannatavatele lastele.
Särtsakas gluteeni- ja laktoosivaba mango-vaarika toorjuustukook
Saabuva nädalavahetuse retsept on mõnusalt kreemine ning maitsev gluteeni- ja laktoosivaba mango-vaarika toorjuustukook. Kook koosneb lihtsatest koostisainetest ning seda on väga lihtne teha.