Pedagoogilised lähenemised
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Kui otsid lahendust teismelise vastuhaukumisele

esmaspäev, 4. august 2014
Vastuhaukumine on teismeliste jaoks tavapärane. See on nende arengu perioodi justkui sissekirjutatud käitumismuster. Kuidas aga ise sellesse suhtuda ja toime tulla kurnavate vaidlustega?

Vanematele on mõte mitte midagi ütlemisest ja vait olemisest ebamugav. Nad tunnevad, et vastuhaukumine on kas suuremal või vähemal määral lugupidamatus. Nad tunnevad, et on kohustatud vastuhaukumisele teatud moel reageerima, et laps teaks, et see on väär. Nad lihtsalt ei suuda lugupidamatust eirata.

Kui su eesmärk on oma teismeliselt võimalikult vähe vasturääkimist kuulda, siis võid vastuhaukumisele kas kohe reageerida või mitte. Parem on mitte reageerida. On kaks põhilist moodust - mõlemad ebaedukad - kuidas vanemad tavatsevad oma laste vastuhaukumisele reageerida.
  • Üks on otsene tegelemine tõsiasjaga, et laps haugub vastu ning märkimine, et teemast olenemata on vastuhaukumine sobimatu:
"Lucinda, ole hea, pühi, palun, köögilaud puhtaks."
"Vabanda väga, aga ma pole su ori. Miks Andrew ei võiks seda teha?..."
"Lucinda, ära räägi minuga niimoodi."
  • Teine levinud viis vasturääkimisele reageerimiseks on võtta käsile vasturääkimise sisuline pool:
"Lucinda, ole hea, pühi, palun, köögilaud puhtaks."
"Vabanda väga, aga ma pole su ori. Miks Andrew ei võiks seda teha?..."
"Sa tead, et see pole tõsi. Ma palun Andrew'l köögis palju asju teha."
"Jah, on küll tõsi. Kõik, mis sa Andrew'l eales teha palud, on puid lõhkuda."
  • Kui vastuhaukumisele reageerida, on tulemuseks veel rohkem vastuhaukumist. Nii lihtne see ongi. Üks näidis lahendusvariant on selline:
"Lucinda, ole hea, pühi, palun, köögilaud puhtaks."
"Vabanda väga, aga ma pole su ori. Miks Andrew ei võiks seda teha?..."
"Lucinda, palun pühi köögilaud puhtaks."

Vastuhaukumisele ei ole vaja üldse reageerida. Vastuhaukumine kustub, sest ei saa millestki toitu. Ja mingi aja möödudes saab teismeline aru, et vastuhaukumisel ei ole mingit mõtet, kuna lapsevanem lihtsalt ei reageeri sellele. Teismeline tajub, et ta saab oma vanematega rääkida sellisel viisil, sest tunneb end nendega turvaliselt. Ta ei pea vastuhaukumist halvaks käitumiseks ja sellepärast, et nad teavad: vasturääkimine ei too nende jaoks õigupoolest kaasa midagi väga halba. Nad tajuvad, et nad võivad lastena oma vanematega sellisel viisil suhelda. Suure tõenäosusega ei käitu nad samamoodi võõraste inimestega. See on lihtsalt taas üks arenguline periood, mis vajab õiget käsitlemist.


Allikas: raamat "Ma ju kuulaksin oma vanemaid, kui nad suu peaksid!" (Anthony E. Wolf)



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

​Vali beebile tervislik jätkupiimasegu
Teatavasti on rinnapiim beebide jaoks parim võimalik toit, kuid teatud juhtudel võib olla vajalik anda jätkupiimasegu. Valik on poodides lai ning kõige puhtama segu valikul tasub hoolikalt lugeda koostisaineid.
Sünteetilised toiduvärvid on laste tervisele kahjulikud
Toiduvärve kasutatakse eriti ohtrasti kondiitritoodete ja karastusjookide tootmisel, samuti lisandina jogurtitele, jäätistele, margariinidele, puu- ja juurviljakonservidele jne. Kui mõni toode on väga erksavärviline, siis on seda tõenäoliselt värvitud asovärviga. Asovärvid on laste tervisele kahjulikud, kuna võivad põhjustada lastele allergilisi reaktsioone.
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Tee oma perele ise šampoon ja palsam
Juuste pesemiseks ei pea alati ostma poest kalleid šampoone ja palsameid. On mõned head nipid, kuidas teha ise vastavalt juuksetüübile õige pesuvahend.
Kuidas kasutada söögisoodat koduses majapidamises?
Söögisooda on majapidamises asendamatu. Seda kasutatakse nii kookide kergitusainena kui koduste majapidamistarvete puhastamisel.