Pedagoogilised lähenemised
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Kuidas rääkida lapsele alkoholi mõjust?

kolmapäev, 12. august 2015
Vanemad saavad teha palju selleks, et alkoholi tarvitamine liiga varases eas ei rikuks lapse võimalusi õnnelikuks eluks tulevikus. Kõik algab sellest, et vanemad teavad ise piisavalt palju alkoholi mõjust inimesele, et nad suudavad enda eeskuju olulisust mõista ja oskavad lapsega asjalikke arutelusid läbi viia.

Vanemate mõju lastele
Vanemate mõju laste alkoholi tarvitamisega seotud otsustele on oluline, sest mida hiljem inimesed alustavad alkoholi tarvitamisega, seda “tervemaks” jääb nende aju ja seda väiksem on oht, et nad hakkavad alkoholi liigselt tarvitama või tekib sõltuvus ja sellega kaasnevad muud tõsised probleemid. Lükates alkoholi tarvitamise alustamise aega võimalikult kaugele, vähemalt täisealiseks saamiseni väheneb oht, et tarvitamise üle kaob kontroll.

Vanemate mõju olulisus on selge omaenda lastega seoses ja selles osas, millist eeskuju näeb laps vanemate käitumise kaudu. Väiksemad lapsed peavad oma kodus toimuvat kõige normaalsemaks elamise viisiks ja kui sellesse kuuluvad korduvad alkoholiga peod või igapäevane napsitamine, siis nii lapsed elu näevadki. Vanema mõju on tugevaim ja parim ennetus toimub siis, kui laps pole veel alkoholi proovinud. Seega on varases lapseeas pidada põhjust pidada lihtsalt mõistetavate sõnadega vestlusi alkoholi tarvitamisest ja oma tervise hoidmisest. Vanemate suhtumine alkoholi ja isiklik eeskuju on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab ka laste suhtumist. Vanemate mõju ulatub ka selleni, kui kriitilise pilguga vaatavad lapsed alkoholi reklaame ja kuivõrd lasevad end neist mõjutada.

Vanemad võiksid mõelda sellele, kas neil on vastutus ka teiste neid ümbritsevate alaealiste alkoholi tarvitamise suhtes. Tegelikult saavad täiskasvanud palju teha ka selleks, et teised lapsed ei puutuks liiga varakult kokku alkoholiga ja teiste meelemürkidega. Vanemad võiks mõelda sellele, kas nad julgevad oma lapse alaealisi sõpru takistada alkoholi tarvitamisel ja kas nad on valmis tegema oma laste sõprade vanematega kokkuleppeid selles osas, millised võiksid olla laste kokkusaamised, näiteks alkoholivabad peod.

Iga vanema võiks teha oma lapsega kokkuleppe, et laps ei tarvita alkoholi enne, kui on saanud täisealiseks, sest see võib tõsiselt vähendada tema võimalusi end täiskasvanuna hästi tunda ja oma eesmärkideni jõuda. Lapsega peaks rääkima ka sellest, et joomine ei aita end õnnelikuna tunda ning oma unistusi ellu viia. Inimese võimalus eluga rahul olla on kindlasti suurem siis, kui tema aju pole enne lõplikku küpsemist veel alkoholiga kokku puutunud.

Kuidas käsitleda alkoholiga seonduvat lastega rääkides
Alkoholist rääkimine ja sel teemal arutlemine on kindlasti mõjusam siis, kui lapse ja vanema vahel on hea suhe, kui need vestlused on heatahtlikud arutelud ja kui vanema eeskuju ning käitumine kinnitavad seda, mida ta räägib. Hea suhe tähendab seda, et on olemas vastastikune austus, et vanem toetab ja tunnustab oma last, et pereliikmetele on lubatud erinevad arvamused, et julgetakse vaielda ja samas väljendatakse hoolivust. Heatahtlikud arutelud on sellised, mille käigus ei ole vanema ülesanne mitte moraali lugeda ja käsklusi jagada, vaid ta jagab oma mõtteid, kuulates huviga lapse omi. Vanema sõnade ja käitumise kooskõla on näha selles, kui ta ise käitub vastavalt sellele, mida oma lapsele õpetab.

Vanem saab olla hea eeskuju siis, kui ta last kasvatades on nii toetav kui ka piire seadev. Hooliv ja huvi tundev suhtumine vanema poolt on hädavajalik, et laps saaks end turvaliselt tunda ja julgeks omaenda arvamusi kujundada. Kui tal on lubatud juba varases eas ise mõelda ja oma mõtteid välja öelda, oskab ta seda teha tulevikus ka sõprade hulgas ning vajadusel end kehtestada, näiteks öeldes “Ei” joomisele. Piiride kogemine omakorda aitab lapsel mõista, et on mitmeid selliseid olukordi, kus vanema poolt öeldut tuleb arvesse võtta selleks, et kõigil pereliikmetel oleks hea koos olla ning tulevikus oskab laps paremini ka eakaaslastega arvestada. Lapsega hea suhte loomisel võiks vanem endalt küsida “Mida ma praegu teen selleks, et minu suhe lapsega oleks tulevikus hea ja et mu laps saaks olla õnnelik?” ning seda võiks küsida ka lapse käest, et mida tema arvates vanem võiks selleks ära teha.

Vanema eeskuju peamiselt alkoholivaba elu elamisel, vaba aja veetmisel ja lõõgastumisel ning probleemidega hakkama saamisel on tugeva mõjuga sellele, millist elu laps normaalseks peab ja millest õpib ise elama. Kokkuvõtteks võiks veelkord meelde jätta selle, et vanema ja lapse vaheline hea suhe on üks olulisemaid tegureid, mis aitab alkoholiga seonduvaid keerulisi olukordi (nii kuritarvitamist kui lapse otsustusi) ennetada.

Allikas: www.tarkvanem.ee



pood.minulaps.ee
 - tuntud kaubamärgid, hea hind
Brändiriided ja -jalanõud, Biolatte, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Lavazza, Lotte, Munchkin, Muumi, Shea Mooti, Sonett, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Hõrgutavad kukeseene bruschettad
Kukeseente hooaeg on täies hoos ning pealegi on nende söömine tervisele väga kasulik. Üks lihtne hõrgutis saabuvaks nädalavahetuseks võiks olla näiteks kukeseene bruchettad.
Elustiilimaraton ja ohutuspäev 2015 Haapsalus, 23. augustil
august
23. augustil toimub Haapsalus teist korda maraton, kus läbitakse 42 km asemel 42 elustiilipunkti ja mille üheks osaks on ohutuspäev
Säilita nutikalt aia- ja metsasaadusi
Eesti kliimas on värskete kodumaiste aia- ja metsasaaduste aeg nii lühike, et suvel laetud vitamiinivarudest ei piisa organismil talve üleelamiseks. Seetõttu tuleb just suvisel perioodil mõelda, milliseid marju, aed- ja puuvilju ning seeni saab säilitada talvise vitamiinvaeguse vältimiseks ning toidulaua mitmekesistamiseks. 
Imelik ja imeline nuikapsas
Nuikapsas on suurepärane komponent erinevates toorsalatites, lisand erinevates paja- ja ahjuroogades ning sobib küpsetamiseks ja grillimiseks. Tegemist on ühe maitsvaima kapsasordiga ning selle suve suurim toiduavastus. Mõnusalt krõmpsuvat ja magusat nuikapsast lapsed lausa armastavad.
Kas su laps saab sind usaldada? 5 nõuannet lapsevanematele
Sind testitakse! Kui lapsed saavad usaldada sind „väikeste“ asjadega, siis tulevad nad sinu juurde ka suurtes küsimustes.