Pedagoogilised lähenemised
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.

Kui väikelaps lööb ema või isa

esmaspäev, 3. juuli 2017
Kui väikelaps lööb oma ema või isa, põhjustab see vastakaid tundeid - ühelt poolt tekib viha agressiivse käitumise suhtes, kuid teisalt sügav kurbus sellise intsidendi pärast. Siit mõned soovitused, mida tasub proovida agressiivse käitumise ennetamiseks ja ohjamiseks.

Ära sakuta
See on esimene asi, mida kindlasti ei tohi teha. Lapsevanema samalaadne käitumine kinnitab lapsele, et kätega asjade selgeks tegemine ongi normaalne. Ja see tekitab lapses segadust, sest eesmärk on ju õpetada, et kätega löömine (sakutamine jm) ei ole õige käitumine.

Tuvasta ajend
Tuvasta olukorrad, mis käivitavad lapses agressiivse käitumise. Kas see tuleneb väsimusest, igavusest, näljast või vihast? Kas on välja kujunenud kindel käitumismuster või põhjus? Samuti tasub läbi mõelda kas on perekonnas juhtunud mingid sündmused, mis põhjustavad agrressiivset käitumist. Näiteks elukoha vahetus, pingelised peresuhted, päevahoiu-lasteaia pinged jne. Või siis hoopis on ta viimasel ajal mänginud lastega, kes kasutavad löömist kui kommunikatsiooni vahendit või mõju avaldamise viisi. 

Paku alternatiivseid suhtlemisviise
Üldjuhul lapsed ei löö vihast või frustratsioonist – sageli on see tähelepanu saamise kummaline moodus. Võti löömisest vabanemiseks on näidata lapsele teistmoodi suhtlemist kätega ehk kasutades käsi mitte löömiseks. Püüa asendada ebasobiv käitumine positiivsega – kui laps lööb, võiks proovida tähelepanu kõrvale juhtida temaga sõbralikult mängu alustades või suunata tähelepanu tema lemmik mänguasjale. Kui see ei toimi, tuleks reageerida koheselt öeldes näiteks, et „me ei löö, vaid hoopis kallistame“. Võib ka võtta lapse käe ja näidata ette kuidas saab hoopis kätega õrnalt patsutada, mitte lüüa. Selline tegutsemine nõuab palju kannatlikust ja võib võtta mõnda aega, aga tõenäoliselt tasub ära.

Tee suhtlemine lõbusaks
Osadele lastele on loomuomane kasutada oma käsi suhtlemisvahendina. Sel juhul õpeta oma last läbi nalja ja mängulisuse. Kui tema käed hakkavad sinu näo poole liikuma löögina, siis muuda kiirelt olukord „mänguks“ – „löö mulle patsu“, „viska viis“.

Pööra rohkem tähelepanu puudutustele
Veeda rohkem aega oma lapse hoidmiseks ja kallistamiseks. Proovi teha massaaži. Sinu puudutuste kaudu õpib ka laps oma puudutusi õrnemalt tegema.

Allikas: www.parenting.com



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 
 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Orgaaniline tseiloni kaneel – võimas abiline südamehaiguste ja veresuhkru korratuste puhul
Enamus haiguseid saavad alguse kehasse pugenud tasakaalutusest ning kiireim võimalus tervist taastada on luua kehale parimad võimalused balansi taassaavutamiseks. Kõige tõhusamalt ja jätkusuutlikumalt saab seda teha just sobivate looduslike lahenduste abiga.
Imikute gaasivalude leevendamine
Kõhuvalud on üks sagedasemaid probleeme lapse esimesel eluaastal, kuna seedesüsteemi käivitumine ja mikrofloora väljaarenemine võtab aega. Vastsündinu harjub rinnapiimaga 3 esimest elukuud! Sageli ei oska arstid selle probleemi puhul palju aidata. Nii istuvadki emmed enamasti oma tillukesega kodus ning nutavad koos lapsega. 
Mida teha lastega Helsingis ja selle ümbruses?
Lapsed naudivad laevaga sõitmist ning üks mõnus suvelõpu merereis Helsingisse on kindlasti tore vaheldus. Helsingis ja selle lähiümbruses on tegemist piisavalt nii jalgsi kui autoga.
Tee ise avastuspurk oma väikesele mudilasele
Avastuspurk on väikelapse jaoks väga põnev ning rõõmu pakkuv meelelahutus. Lambrine blogis on välja toodud head mõtted avastuspurgi tegemiseks.
Pirita Kirbuturg Pirita Vaba Aja Keskuses, 10. aprillil
aprill
Pirita Kirbuturg toimub pühapäeval, 10. aprillil 10:00-13:30 Pirita Vaba Aja Keskuses, Merivälja tee 3.