Pedagoogilised lähenemised
Lapsega mängimine - emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks mõeldud mängud
Mäng on kui lapse töö, mida tal on vaja selleks, et arendada aju ja kasvada terveks inimeseks. Lapsed kasutavad mängu selleks, et töödelda läbi emotsionaalsed probleemid ja leida jälle tasakaal.
7 võimalust, kuidas lõpetada lapse peale karjumine
Paljud vanemad karjuvad laste peale. Me tunneme pärast sageli süümepiinu ja loodame, et ei teinud lapsele halba. Me veename ennast, et reeglina lapsed ju teavad, et me armastame neid vaatamata sellele, et me nende peale karjume. Kuid karjumine teeb sellegipoolest lastele haiget.
Halvasti käitumine ei tähenda, et laps on halb
Halvasti käitumine on lapse kasvamise protsessi lahutamatu osa. Vahest võib ette tulla nii löömist, lõhkumist, lükkamist kui ka uste paugutamist. See on kõik mööduv ja tuleneb lapse ebaküpsusest. Oluline on teadvustada, et halvasti käitumine ei tähenda seda, et laps on halb.
Väikelaps, kes on lasteaias rahulik, aga kodus pöörane
Seda juhtub sageli, et väikelaps, kes suudab lasteaias keskenduda, kaotab enesevalitsuse, kui on kodu kaitsvate seinte vahel. Ideaalsest lasteaialapsest saab koju jõudes kisav ja jonnihoogudest pungil väike mudilane.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Kuidas lapsi lugema saada?
Selleks, et laps omandaks ükspäev lugemisoskuse, tuleb alustada korraliku vundamendi ladumist juba varases lapsepõlves. Oleme siinkohal välja toonud soovitused iga vanuseetapi jaoks.
Lastevaheline agressiivsus
Tunnustatud Taani pereterapeut ja -nõustaja Jesper Juul on avaldanud oma raamatus "Agressiivsus" huvitava arvamuse lastevahelise agressiivsuse teemal. Siinkohal avaldame tema mõtted õdede-vendade vahelisest agressiivsusest ja koolivägivallast.
9 soovitust lapsevanemale oma lapse interneti ja nutivahendite heaks kasutamiseks
Laps peab teadma, kuidas turvaliselt internetis aega veeta ning selleks vajab ta vanemate tuge. Jagame mõningaid soovitusi, mida lapsevanem võiks sel teemal teada.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps julgeb eksida, naudib ta ka raskeid ülesandeid
Kuidas vanem reageerib lapse veale, mõjutab lapse uskumusi, ütleb hariduspsühholoog Grete Arro. Mida teeb vanem siis, kui laps tuleb koolist koju kahega?
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Lastehoiu mõju väikelapse stressitasemele
Hommikust õhtuni kestev kollektiivis viibimine tekitab väikelastele stressi. Uuringud on näidanud, et varakult alanud pikad koduvälised hoiupäevad korreleeruvad rahutuse ning agressiivse käitumisega ka hiljem koolieas.
8 levinumat viga lapse distsiplineerimisel
Kui laps ei kuula sõna, on vanemal lihtne kasutada erinevaid mõjutusvahendeid. Need 8 distsiplineerimisvahendit on kõige enam levinud, kuid paraku sageli ilma loodetava tulemuseta.
Kas su laps saab sind usaldada? 5 nõuannet lapsevanematele
Sind testitakse! Kui lapsed saavad usaldada sind „väikeste“ asjadega, siis tulevad nad sinu juurde ka suurtes küsimustes.
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Paha last ei ole olemas
Sagedasti võib kuulda, et vanemad on hädas oma lapse käitumisega ning olukorda kirjeldatakse selliselt, et lapsele öeldakse esimesel paaril korral ilusti rahulikult, et mänguasjad tuleks ära koristada, viiendal korral juba tõstetakse häält ning kui laps ennast ka siis liigutama ei hakka, tutistatakse või antakse laksu. 
Kuidas arendada iseseisvust?
Iseseisvus tuleb samm-sammult. Lapse kasvades lisandub järjest tegevusi, millega ta saab omapäi hakkama. Ükskord ootab ees ka elu esimene rongi- või bussisõit ilma vanemateta.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Kui laps julgeb eksida, naudib ta ka raskeid ülesandeid

teisipäev, 29. august
Kuidas vanem reageerib lapse veale, mõjutab lapse uskumusi, ütleb hariduspsühholoog Grete Arro. Mida teeb vanem siis, kui laps tuleb koolist koju kahega?

Vanemad, kes reageerivad lapse ebaõnnele haletsedes või kurjalt karistades, põlistavad lapses jäävususkumust, et ta ei saagi endaga hakkama. „Kui vanem on matemaatika kahe pärast ärev, õpib laps, et tal ilmselt ei tule ka edaspidi midagi välja,“ ütleb Arro. „Vanemad, kes reageerivad veale: oo, nüüd on sul ju suurepärane võimalus paremini teha, näita, mis seal oli, vaatame, kus on probleem, ennustavad lapse endasse uskuvat hoiakut tulevikus. Kui laps julgeb eksida, julgeb ta nautida ka neid ülesandeid, mis on rasked, ja saab tasapisi targemaks."

„Hariduse omandamisel peetakse väga oluliseks baasuskumusi,“ selgitab Arro põhjalikumalt. „Üks neist on jäävususkumuse teooria. Osad inimesed usuvad, et me oleme protsessis ja teel. Õppimise eesmärk ei ole demonstreerida perfektset tulemust ja võimekus ei ole lihtsalt kaasa sündinud, vaid võimeid saab arendada. Teised usuvad, et võimed on meile kaasa antud ja me ei saa midagi muuta.“

Samas, haridus on kompleksne valdkond ja üht võluvitsa, mis lahendaks kõik mured, ei ole, nendib Arro.
Õpilasi, kes on kogenud depressioonisümptomeid, on meil lausa kolmandik, ütleb pereterapeut Karmen Maikalu. Kõige enam saavad asjad alguse suhteprobleemidest, millest kasvavad välja muud probleemid. Kui lapse vaimse tervisega on kehvasti, hakatakse sageli tegelema ainult lapsega, kuid last ei saa välja võtta tema kontekstist: pere, lasteaed ja kool. „Õnneks on märgata, et Eesti on muutumas inimkesksemaks ja liigub põhjamaise mudeli poole,“ ütleb Maikalu. "Vaimse tervisega seotud stigmad on murenemas ja ühiskondlik valmisolek rääkida vaimse tervise teemadel on kasvanud," märgib koolipsühholoog Ailen Suurtee.

Suurtee sõnul tundub talle, et inimeste ettevalmistus ei ole pereeluks piisav, teadmisi võiks alati rohkem olla. Karmen Maikalu: „Ma näen koolis töötades, et kui lapsel tekivad mured, nt ärevus, depressioon või käitumisprobleemid, selgub sageli, et mure põhjus on kodus. Me saame last aidata, õpetades meelerahu- ja tähelepanuharjutusi. Kuid sellest üksi on vähe, peame aitama kogu perekonda. Me räägime Eestis juba päris palju vanemaharidusest ja vanemlikust haridusest“ Inimesed teadvustavad juba, et ka neid inimlikke ja oma pere hoidmise oskusi on võimalik õppida.

Grete Arro sõnul on olulised kolm asja, mida lastega uue asja õppimisel meeles pidada. See on, et iga uue asja õppimine võtab aega, asjad ei juhtu kohe. Teiseks on vaja harjutada ja kolmandaks – teatud ekspertsus annab vanematele meelerahu. Kui olen lapse probleemidega hästi kursis, annan lapsele aga ja loon sobiva õpikeskkonna, siis need oskused ka tulevad.
 
Postitus on valminud Arvamusfestivalil toimunud laste vaimse tervise arutelu põhjal, mida vedas Tartu Ülikooli eetikakeskus. Arutelu korraldasid Mari-Liis Nummert, Triin Paaver, Õnne Allaje, Annika Teder ja Tiia Kõnnussaar.
Arvamusfestivali vestlusringi vedas Jannus Jaska, Vaikuseminutite meeskonnaliige, disainer, protsessijuht ja koolitaja. Arutlesid hariduspsühholoog Grete Arro, lastepsühhiaater Irja Ivarinen, koolipsühholoog Ailen Suurtee, koolipsühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu ning Vaikuseminutite eestvedaja Nelli Jung.


 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Eesti Ajaloomuuseumi AJALOOKLUBI koolilastele
oktoober
Eesti Ajaloomuuseum kutsub ajalooklubisse 9–11-aastaseid tüdrukuid ja poisse, keda paeluvad põnevad minevikusündmused.
Kohupiimastruudel marjadega
Tarkusekuu algust sobib eriti hästi tähistada ühe eriliselt maitsva ja mahlase kohupiimastruudliga. Lihtne teha ja valmib kiirelt.
Kookosõli kogu kehale
Kookosõli on viimasel ajal populaarsust kogunud kui salendavate omadustega tervislik abiline köögis. Sama toitev ja kasulik on see kerge aroomiga rikkalik õli ka meie nahale ja juustele.
Isetehtud tervislik nutella
Paljudele lastele maitseb šokolaadi-pähklikreem, mis sobib oivaliselt värske saia peale. Poes müügil olevate kreemide koostises on sageli mitmeid allergeene ja lisaaineid. Seetõttu on kõige tervislikum teha ise üks mõnusalt kodune šokolaadi-pähklikreem.
GOSPA Beebiklubi 13.-15. september
september
GOSPA Beebiklubi üritused on populaarsed.  Juba 13.-15.09 on emad ja beebid oodatud nautima minipuhkust GOSPAs, kus saab kuulata koos beebiga huvitavaid loenguid, nautida basseinis olemist ja rahulikku koosolemist.