Pedagoogilised lähenemised
Õppimine ilma pisarateta
Vanematelt eeldatakse, et nad jälgiksid, kas kodused tööd on tehtud ja lapsed, kes pole neid ära teinud, saavad karistada. Paljudel vanematel on probleeme, et motiveerida lapsi koduseid töid tegema ja see pole sugugi üllatav, sest lastel on raske mõista selle sageli üsna ebameeldiva töö väärtust.
4 põhjust, miks tasub olla mänguline lapsevanem
Mängi lapsega iga päev vähemalt 15 minutit nii, et sa oled ka mõtetega kohal (lego kokkupanemine nii, et samal ajal räägid telefoniga, ei lähe seega arvesse) ja su laps ei pea hakkama halva käitumisega su tähelepanu püüdma.
Kui lapsel on raskusi magama jäämisega
Kuni 70%-l alla 6-aastastest lastest esineb uneprobleeme. Magamiseteema on keeruline ja unetusel on palju erinevaid põhjuseid. Nendega on raske tegeleda, sest kui lapsed ei maga, ei maga ka vanemad. Unel on kõiges oma osa - venitamises, jonnituurides, hüperaktiivsuses, tervises ja isegi õppimises.
Kuidas lõpetada tagajärgedega karistamine - 12 suurepärast alternatiivi
Kas te mõtlete, kuidas kutsuda laps korrale ilma, et peaks ähvardama tagajärgedega? Kui laps järgmisel korral keeldub teie juhiseid kuulamast ning te tabate ennast teda ähvardamas, katsetage hoopis alljärgnevaid võimalusi.
Aita lapsel üle saada tüütust harjumusest
Vahest on lastel mingid harjumused, mis on äärmiselt tüütud või ebaesteetilised (küünte närimine, nina nokkimine, asjade suhutoppimine jne). Lapsevanema pidev näägutamine ei aita seda probleemi kuidagi lahendada, selle asemel on muid võimalusi.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
10 ideed, kuidas saada laps õhtul magama
Kui laste õhtune magama jäämine on kujunenud sinu jaoks tõeliseks väljakutseks, tasub proovida teha miskit teistmoodi. Ehk saate tagasi endale rahulikud õhtud.
Võimatu ülesanne - väikelapsega poes
Mudilasega koos poes käimine on paljudes peredes peaaegu võimatu ettevõtmine. Kui teie laps ei kappa minema külmutatud toidu osakonnast, siis lööb ta ümber hoolikalt laotud kuivtoidupakkide virna. Kui ta pole näljane, tahab ta juua ja kui ta juua ka ei taha, on tal vaja kohe potile minna jne jne... Poodi tuleb aga minna.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Lapsega mängimine - emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks mõeldud mängud
Mäng on kui lapse töö, mida tal on vaja selleks, et arendada aju ja kasvada terveks inimeseks. Lapsed kasutavad mängu selleks, et töödelda läbi emotsionaalsed probleemid ja leida jälle tasakaal.
7 võimalust, kuidas lõpetada lapse peale karjumine
Paljud vanemad karjuvad laste peale. Me tunneme pärast sageli süümepiinu ja loodame, et ei teinud lapsele halba. Me veename ennast, et reeglina lapsed ju teavad, et me armastame neid vaatamata sellele, et me nende peale karjume. Kuid karjumine teeb sellegipoolest lastele haiget.
Halvasti käitumine ei tähenda, et laps on halb
Halvasti käitumine on lapse kasvamise protsessi lahutamatu osa. Vahest võib ette tulla nii löömist, lõhkumist, lükkamist kui ka uste paugutamist. See on kõik mööduv ja tuleneb lapse ebaküpsusest. Oluline on teadvustada, et halvasti käitumine ei tähenda seda, et laps on halb.
Väikelaps, kes on lasteaias rahulik, aga kodus pöörane
Seda juhtub sageli, et väikelaps, kes suudab lasteaias keskenduda, kaotab enesevalitsuse, kui on kodu kaitsvate seinte vahel. Ideaalsest lasteaialapsest saab koju jõudes kisav ja jonnihoogudest pungil väike mudilane.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Kuidas lapsi lugema saada?
Selleks, et laps omandaks ükspäev lugemisoskuse, tuleb alustada korraliku vundamendi ladumist juba varases lapsepõlves. Oleme siinkohal välja toonud soovitused iga vanuseetapi jaoks.
Lastevaheline agressiivsus
Tunnustatud Taani pereterapeut ja -nõustaja Jesper Juul on avaldanud oma raamatus "Agressiivsus" huvitava arvamuse lastevahelise agressiivsuse teemal. Siinkohal avaldame tema mõtted õdede-vendade vahelisest agressiivsusest ja koolivägivallast.
9 soovitust lapsevanemale oma lapse interneti ja nutivahendite heaks kasutamiseks
Laps peab teadma, kuidas turvaliselt internetis aega veeta ning selleks vajab ta vanemate tuge. Jagame mõningaid soovitusi, mida lapsevanem võiks sel teemal teada.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 

Kui laps julgeb eksida, naudib ta ka raskeid ülesandeid

teisipäev, 29. august 2017
Kuidas vanem reageerib lapse veale, mõjutab lapse uskumusi, ütleb hariduspsühholoog Grete Arro. Mida teeb vanem siis, kui laps tuleb koolist koju kahega?

Vanemad, kes reageerivad lapse ebaõnnele haletsedes või kurjalt karistades, põlistavad lapses jäävususkumust, et ta ei saagi endaga hakkama. „Kui vanem on matemaatika kahe pärast ärev, õpib laps, et tal ilmselt ei tule ka edaspidi midagi välja,“ ütleb Arro. „Vanemad, kes reageerivad veale: oo, nüüd on sul ju suurepärane võimalus paremini teha, näita, mis seal oli, vaatame, kus on probleem, ennustavad lapse endasse uskuvat hoiakut tulevikus. Kui laps julgeb eksida, julgeb ta nautida ka neid ülesandeid, mis on rasked, ja saab tasapisi targemaks."

„Hariduse omandamisel peetakse väga oluliseks baasuskumusi,“ selgitab Arro põhjalikumalt. „Üks neist on jäävususkumuse teooria. Osad inimesed usuvad, et me oleme protsessis ja teel. Õppimise eesmärk ei ole demonstreerida perfektset tulemust ja võimekus ei ole lihtsalt kaasa sündinud, vaid võimeid saab arendada. Teised usuvad, et võimed on meile kaasa antud ja me ei saa midagi muuta.“

Samas, haridus on kompleksne valdkond ja üht võluvitsa, mis lahendaks kõik mured, ei ole, nendib Arro.
Õpilasi, kes on kogenud depressioonisümptomeid, on meil lausa kolmandik, ütleb pereterapeut Karmen Maikalu. Kõige enam saavad asjad alguse suhteprobleemidest, millest kasvavad välja muud probleemid. Kui lapse vaimse tervisega on kehvasti, hakatakse sageli tegelema ainult lapsega, kuid last ei saa välja võtta tema kontekstist: pere, lasteaed ja kool. „Õnneks on märgata, et Eesti on muutumas inimkesksemaks ja liigub põhjamaise mudeli poole,“ ütleb Maikalu. "Vaimse tervisega seotud stigmad on murenemas ja ühiskondlik valmisolek rääkida vaimse tervise teemadel on kasvanud," märgib koolipsühholoog Ailen Suurtee.

Suurtee sõnul tundub talle, et inimeste ettevalmistus ei ole pereeluks piisav, teadmisi võiks alati rohkem olla. Karmen Maikalu: „Ma näen koolis töötades, et kui lapsel tekivad mured, nt ärevus, depressioon või käitumisprobleemid, selgub sageli, et mure põhjus on kodus. Me saame last aidata, õpetades meelerahu- ja tähelepanuharjutusi. Kuid sellest üksi on vähe, peame aitama kogu perekonda. Me räägime Eestis juba päris palju vanemaharidusest ja vanemlikust haridusest“ Inimesed teadvustavad juba, et ka neid inimlikke ja oma pere hoidmise oskusi on võimalik õppida.

Grete Arro sõnul on olulised kolm asja, mida lastega uue asja õppimisel meeles pidada. See on, et iga uue asja õppimine võtab aega, asjad ei juhtu kohe. Teiseks on vaja harjutada ja kolmandaks – teatud ekspertsus annab vanematele meelerahu. Kui olen lapse probleemidega hästi kursis, annan lapsele aga ja loon sobiva õpikeskkonna, siis need oskused ka tulevad.
 
Postitus on valminud Arvamusfestivalil toimunud laste vaimse tervise arutelu põhjal, mida vedas Tartu Ülikooli eetikakeskus. Arutelu korraldasid Mari-Liis Nummert, Triin Paaver, Õnne Allaje, Annika Teder ja Tiia Kõnnussaar.
Arvamusfestivali vestlusringi vedas Jannus Jaska, Vaikuseminutite meeskonnaliige, disainer, protsessijuht ja koolitaja. Arutlesid hariduspsühholoog Grete Arro, lastepsühhiaater Irja Ivarinen, koolipsühholoog Ailen Suurtee, koolipsühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu ning Vaikuseminutite eestvedaja Nelli Jung.


 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Eesti Ajaloomuuseumi AJALOOKLUBI koolilastele
oktoober
Eesti Ajaloomuuseum kutsub ajalooklubisse 9–11-aastaseid tüdrukuid ja poisse, keda paeluvad põnevad minevikusündmused.
Kohupiimastruudel marjadega
Tarkusekuu algust sobib eriti hästi tähistada ühe eriliselt maitsva ja mahlase kohupiimastruudliga. Lihtne teha ja valmib kiirelt.
Kookosõli kogu kehale
Kookosõli on viimasel ajal populaarsust kogunud kui salendavate omadustega tervislik abiline köögis. Sama toitev ja kasulik on see kerge aroomiga rikkalik õli ka meie nahale ja juustele.
Isetehtud tervislik nutella
Paljudele lastele maitseb šokolaadi-pähklikreem, mis sobib oivaliselt värske saia peale. Poes müügil olevate kreemide koostises on sageli mitmeid allergeene ja lisaaineid. Seetõttu on kõige tervislikum teha ise üks mõnusalt kodune šokolaadi-pähklikreem.
GOSPA Beebiklubi 13.-15. september
september
GOSPA Beebiklubi üritused on populaarsed.  Juba 13.-15.09 on emad ja beebid oodatud nautima minipuhkust GOSPAs, kus saab kuulata koos beebiga huvitavaid loenguid, nautida basseinis olemist ja rahulikku koosolemist.