Pedagoogilised lähenemised
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 
Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.
13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 
Laps ei tule, kui teda kutsutakse
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.

Kui laps julgeb eksida, naudib ta ka raskeid ülesandeid

teisipäev, 29. august 2017
Kuidas vanem reageerib lapse veale, mõjutab lapse uskumusi, ütleb hariduspsühholoog Grete Arro. Mida teeb vanem siis, kui laps tuleb koolist koju kahega?

Vanemad, kes reageerivad lapse ebaõnnele haletsedes või kurjalt karistades, põlistavad lapses jäävususkumust, et ta ei saagi endaga hakkama. „Kui vanem on matemaatika kahe pärast ärev, õpib laps, et tal ilmselt ei tule ka edaspidi midagi välja,“ ütleb Arro. „Vanemad, kes reageerivad veale: oo, nüüd on sul ju suurepärane võimalus paremini teha, näita, mis seal oli, vaatame, kus on probleem, ennustavad lapse endasse uskuvat hoiakut tulevikus. Kui laps julgeb eksida, julgeb ta nautida ka neid ülesandeid, mis on rasked, ja saab tasapisi targemaks."

„Hariduse omandamisel peetakse väga oluliseks baasuskumusi,“ selgitab Arro põhjalikumalt. „Üks neist on jäävususkumuse teooria. Osad inimesed usuvad, et me oleme protsessis ja teel. Õppimise eesmärk ei ole demonstreerida perfektset tulemust ja võimekus ei ole lihtsalt kaasa sündinud, vaid võimeid saab arendada. Teised usuvad, et võimed on meile kaasa antud ja me ei saa midagi muuta.“

Samas, haridus on kompleksne valdkond ja üht võluvitsa, mis lahendaks kõik mured, ei ole, nendib Arro.
Õpilasi, kes on kogenud depressioonisümptomeid, on meil lausa kolmandik, ütleb pereterapeut Karmen Maikalu. Kõige enam saavad asjad alguse suhteprobleemidest, millest kasvavad välja muud probleemid. Kui lapse vaimse tervisega on kehvasti, hakatakse sageli tegelema ainult lapsega, kuid last ei saa välja võtta tema kontekstist: pere, lasteaed ja kool. „Õnneks on märgata, et Eesti on muutumas inimkesksemaks ja liigub põhjamaise mudeli poole,“ ütleb Maikalu. "Vaimse tervisega seotud stigmad on murenemas ja ühiskondlik valmisolek rääkida vaimse tervise teemadel on kasvanud," märgib koolipsühholoog Ailen Suurtee.

Suurtee sõnul tundub talle, et inimeste ettevalmistus ei ole pereeluks piisav, teadmisi võiks alati rohkem olla. Karmen Maikalu: „Ma näen koolis töötades, et kui lapsel tekivad mured, nt ärevus, depressioon või käitumisprobleemid, selgub sageli, et mure põhjus on kodus. Me saame last aidata, õpetades meelerahu- ja tähelepanuharjutusi. Kuid sellest üksi on vähe, peame aitama kogu perekonda. Me räägime Eestis juba päris palju vanemaharidusest ja vanemlikust haridusest“ Inimesed teadvustavad juba, et ka neid inimlikke ja oma pere hoidmise oskusi on võimalik õppida.

Grete Arro sõnul on olulised kolm asja, mida lastega uue asja õppimisel meeles pidada. See on, et iga uue asja õppimine võtab aega, asjad ei juhtu kohe. Teiseks on vaja harjutada ja kolmandaks – teatud ekspertsus annab vanematele meelerahu. Kui olen lapse probleemidega hästi kursis, annan lapsele aga ja loon sobiva õpikeskkonna, siis need oskused ka tulevad.
 
Postitus on valminud Arvamusfestivalil toimunud laste vaimse tervise arutelu põhjal, mida vedas Tartu Ülikooli eetikakeskus. Arutelu korraldasid Mari-Liis Nummert, Triin Paaver, Õnne Allaje, Annika Teder ja Tiia Kõnnussaar.
Arvamusfestivali vestlusringi vedas Jannus Jaska, Vaikuseminutite meeskonnaliige, disainer, protsessijuht ja koolitaja. Arutlesid hariduspsühholoog Grete Arro, lastepsühhiaater Irja Ivarinen, koolipsühholoog Ailen Suurtee, koolipsühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu ning Vaikuseminutite eestvedaja Nelli Jung.


 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Eesti Ajaloomuuseumi AJALOOKLUBI koolilastele
oktoober
Eesti Ajaloomuuseum kutsub ajalooklubisse 9–11-aastaseid tüdrukuid ja poisse, keda paeluvad põnevad minevikusündmused.
Kohupiimastruudel marjadega
Tarkusekuu algust sobib eriti hästi tähistada ühe eriliselt maitsva ja mahlase kohupiimastruudliga. Lihtne teha ja valmib kiirelt.
Kookosõli kogu kehale
Kookosõli on viimasel ajal populaarsust kogunud kui salendavate omadustega tervislik abiline köögis. Sama toitev ja kasulik on see kerge aroomiga rikkalik õli ka meie nahale ja juustele.
Isetehtud tervislik nutella
Paljudele lastele maitseb šokolaadi-pähklikreem, mis sobib oivaliselt värske saia peale. Poes müügil olevate kreemide koostises on sageli mitmeid allergeene ja lisaaineid. Seetõttu on kõige tervislikum teha ise üks mõnusalt kodune šokolaadi-pähklikreem.
GOSPA Beebiklubi 13.-15. september
september
GOSPA Beebiklubi üritused on populaarsed.  Juba 13.-15.09 on emad ja beebid oodatud nautima minipuhkust GOSPAs, kus saab kuulata koos beebiga huvitavaid loenguid, nautida basseinis olemist ja rahulikku koosolemist.