Pedagoogilised lähenemised
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Kodus hoidmine versus päevahoid

kolmapäev, 14. oktoober 2015
Väikelaste päevahoiu teema on üks neist aruteludest, mis tekitab naistes suurt kirgede ja tunnete tormi. Juba pelgalt sõnad "kodune" ja "karjääriema" sisaldavad emotsioone, käivitades rohkesti assotsiatsioone kõigest sellest, mis mainitud väljenditega haakub isegi veel enne, kui diskussioon üldse alanud ongi.

Kodusel emal on peaaegu võimatu põhjendada oma otsust sedavõrd neutraalselt, et tööl käiv ema ei kahtlustaks järjekordset rünnakut, isegi kui kodune ema ei pea silmas kedagi teist peale iseeenda ja isegi kui ta ei üritagi end paremaks pidada. Palgatööl käiv ema peab end pidevalt kaitsma ning rünnakuid tõrjuma: tema jaoks oleks raha justkui tähtsam kui lapse huvid. Diskussioonis domineerivad enamasti emotsionaalsed rünnakud; sisuliste argumentideni jõutakse väga harva.

Diskussioonis kerkib esile erinevaid rõhuasetusi vastavalt sellele, kas olukroda analüüsitakse lapse või perekonna vaatevinklist; või aetakse siin lapse kasust rääkides tegelikult hoopis mõnd ühiskondlikku asja - näiteks sugupoolte võrdõiguslikkust. Tänapäeval piirdutakse väga harva pelgalt lapse huvidega. Diskussioonides keskendutakse valdavalt ikka täiskasvanu- ja tööelule.

Kui mudliase hoiuotsuseid hinnataks lapse eakohastest arenguülesannetest lähtuvalt, tõusetuks kõigepealt esimese eluaasta tähtsus, seejärel periood 1-4 eluaastani. Lapse areng esimesel eluaastal vajab katkematut suhet vähemalt ühe vanemaga ning parimagi haridusega professionaalne kasvataja ei suuda antud etapis asendada suhet isikliku vanemaga.

Enne kolmandat eluaastat ei vaja laps koduvälist kollektiivi, sest uurimustulemustele tuginevalt ei saa ta sealt mitte mingisugust kasu. 1-3 aastane vajab ennekõike turvalist ja stabiilset inimsuhet. Näiteks agressiivsust õpitakse valitsema nii, et vanemad reguleerivad lapse emotsioone vahetu suhtlemise kaudu. Vägivaldne laps, kes oma tundeid veel valitseda ei suuda, võetakse sülle ja rahustatakse, ta paha tuju leevendatakse, teda lohutatakse. Just nõnda reguleerib täiskasvanu väikese inimese emotsioone tema eest, sest mudilane seda veel ei suuda. Suurtes lasteaiarühmades ja pidevalt vahelduvate hoidjatega selline individuaalne tunnete maandamine ei õnnestu, kuna napib aega.

Ka keele, mälu ja muude vaimsete võimete areng kiireneb, kui lapsel on lähedal täiskasvanu, kes mõistab ta individuaalseid signaale ning oskab nendele reageerida just õigel ajal ja õigel viisil.

On vähe uuringuid ideaalsetes koduhoiutingimustes kasvanud 3-5 aastaste laste sotsiaalsete oskuste arengu kohta. Neist vähestest uurimustulemustest on välja tulnud, et kui lapse eest on hästi hoolitsetud, kui ta on elanud normaalset pereelu, kohtunud naabritega ning mänginud teiste lastega, siis ei ole ta millestki sellisest ilma jäänud, mida pelgalt lasteaed suudaks pakkuda. Hea päevahoid ei kahjusta mudilast, aga ka kodus kasvanud laps ei jää millestki ilma.

Olulisim erinevus kodus ja lasteaias kasvanud laste vahel puudutas miks-küsimuste võimalikkust. Teatud arenguetapis õpib laps maailma tundma miks-küsimuste abil - need on ta intellektuaalsele arengule väga olulised. On oluline, et mudilasele ei õpetataks vägisi erinevaid asju, vaid et ta saaks ise spontaanselt küsida. Sama tähtis on operatiivsus: et laps saaks kohe vastuse kõikidele miks-küsimustele. Lapse abstraktne mõtlemine areneb just nende miks-küsimuste kaudu.

Selle uurimuse kohaselt elasid kodused ja lasteaia lapsed täiesti erinevates maailmades. Hoolimata täpselt fikseeritud pedagoogilistest eesmärkidest ning õpetaja kõrgest haridustasemest, ei stimuleerinud lasteaed mudilase uudishimu, vaid lapsed lihtsal aktsepteerisid kõike seda, mida neile pakuti. Lasteaedades esitati märkimisväärselt vähem miks-küsimusi, mudilaste endi vastused täiskasvanute küsimustele olid minimalistlikud ning vestlus osutus emotsionaalselt kesiseks.

Otse loomulikult võib lapse arengut ohustada ka kodustes tingimustes. Näiteks kui ema on lapse ainus hoidja ega tule oma ülesannetega toime, vaid on masendunud või nartsissistlik, kasutades järeltulijat omaenda vajaduste rahuldamise vahendina. Aga selline olukrod on äärmuslik ning kõikide laste varajast lahutamist vanematest ei saa põhjendada oletusega, et äkki ema ei olegi oma lapse parimaks hoidjaks. Vastasel juhul tuleks vanemate esmatähtsus ning kasvatusvastutus visata prügikasti ja ühiskond peaks kõikide laste eest vastutama.

Loe lisa raamatust: "Väikelape sotsiaalsus", Liisa Keltikangas-Järvinen



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies,Laica, Lavazza, Lotte, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Huvikeskuse Iidam ja Aadam linnalaager koolivaheajal
oktoober
Huvikeskus Iidam ja Aadam korraldab koolivaheajal põnevaid linnalaagreid.
Beebiootel emade ja väikelastega perede päev 30. oktoobril
oktoober
30. oktoobril kl 10-13.00 on kõik oodatud Väikese Päikese kesklinna lasteklubisse tasuta beebiootel emade ja väikelastega perede päevale. MinuLaps on samuti kohal, koos laia e-poe tootevalikuga, millel on ainult sel päeval veelgi parem hind.
Suhkrust ja selle mõjust tervisele
Oleks hea, kui iga inimene mõistaks, kuidas tekib suhkru tarbimise nõiaring ehk pidev magusaisu ja suhkrusõltuvus. Terje Tähe ülipopulaarses raamatus "Pereema raviraamat" on suhkru mõju kohta väga asjakohane kirjutis.
Mürgised riided – kas õudusfilmi stsenaarium või meie igapäevane reaalsus?
Kas olete mõelnud, millist toimet avaldavad meie tervisele riided, mida igapäevaselt kanname?
Kas siin peres häid lapsi ka on?
Kõik me oleme oodanud jõuluvana ja paljudes peredes, kus vanematel on laste soovimatu käitumisega raske toime tulla, hingatakse advendiajal kergemalt, sest „päkapikud vaatavad“ ja „jõuluvana toob kinke vaid tublidele lastele“. Kui sageli me aga mõtleme, mis on tubli olemise hind?