Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Empaatia - vastumürk vägivallale

kolmapäev, 23. september 2015
Vägivalla ennetus on agressiivsuse vastase tabu mõistesse lõimunud osa. Paljude lastevanemate ja professionaalide kõrgeim eesmärk on mõelda ette, valvata, kindlustada, ennetada ja ära hoida, et asjad valesti ei läheks. See fookus on jõudnud selliste mõõtmeteni, et nad ennetaksid isegi elu ennast, kui saaksid.

Kui lapsevanemad ja õpetajad pööravad lapse iga väikese emotsiooni probleemiks, oleme astunud väga ohtlikule teele. See ei puutu enam vaimsesse tervisesse ega ka tervetesse ja täisväärtuslikesse suhetesse. Olenemata kasvatusest on ainsaks vägivalla vastumürgiks empaatia.

Igas lapses on empaatia idud juba sünnist saadik. Nii palju kui me teame, peab selle empaatiaga juhtuma kolm asja lapse esimeste kolme kuni seitsme eluaasta jooksul.
  1. Lapsed peavad empaatiat kogema oma vanemate ja teiste hooldajate poolt.
  2. Lastel peab olema lubatud oma emotsioone kogeda ning väljendada neid turvalises ja ebakriitilises keskkonnas.
  3. Lapsed peavad kogema vanemate laia emotsioonide vahemikku. Mitte ainult enda suhtes, vaid ka vanemate vahel, vanemate ja teiste laste vahel ning vanemate ja teiste sugulaste vahel. Vaid nii õpivad lapsed, et teistel inimestel on samad emotsioonid mis neil.
See tähendab faktiliselt, et selleks, et nende empaatia areneks, peab lastel olema võimalus nii enda kui ka teiste emotsioone tundma õppida ja seda toetudes kogemusele, mitte intellektuaalsetele andmetele.

On ülimalt kahju, et see lapsevanemate emotsionaalsuse-vastane tendents on suurenenud ajal, kui lastel on aina vähem vaba aega, vanematevaba aega, kus nad saavad endasse tõmbua, reflekteerida, mediteerida ja oma loovusega kontakti saada. See kehtib eriti linnalaste kohta, kuna nad peavad oma päevad veetma asutustes, mis on uhked laste pideva stimuleerimise üle, mis on ka vastavuses selliste asutuste traditsiooniliste tegevuskavadega. Lapsed elavad ka maailmas, kus välise stimulatsiooni hulk (seda kutsutakse "meelelahutuseks") on mattev ja agressiivne.

Enamik linnalapsi on ülestimuleeritud ja välistest stiimulitest sõltuvuses ning kaotanud kontakti oma sisemaailmaga. Nende vanemad usaldavad ja austavad laste eest hoolitsevaid spetsialiste ning pakuvad oma lastele veelgi rohkem väliseid stiimuleid. See on just see, mida nende lapsed ihaldavad - sest nad on sõltuvuses.

Tagajärjed on loogilised - järjest rohkem lapsi on endast väljas ega suuda leida teed tagasi oma mõistusesse ja kehasse. Samuti on rohkem kui kolmekordistunud laste hulk, kes on ravil tõsise stressi ning sellega seonduvate sümptomite ja terviseriketega. Lapsed on kaotanud kontakti oma emotsioonidega ja sellega, kes nad on, elades vaid tarbijatena.

Kui lapsed kaotavad oma sisemise minaga kontakti, murdub nende võime empaatiat tunda. Nad hakkavad käituma nagu mõned täiskasvanud linnaelanikud, kes kõnnivad mööda tänaval vedelevast verisest inimesest. Neil on liiga kiire, et hoolida või isegi märgata.

Empaatia on vägivallale väga tõhus vastumürk. Lisaks vägivalla ja agressiivsuse ennetamisele on empaatia üks maailma kõige alahinnatumaid väärtusi. Mida haruldasemaks see muutub, seda kiiremini kasvavad meie riikide eelarved tervise ja sotsiaalhoolekande kuludeks. Empaatia pakkumine agressiivsetele ja vägivaldsetele lastele võib ju tunduda väikese algatusena, kuid see on väga oluline algatus.

Loe lisa raamatust: "Agressiivsus" (Jesper Juul)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Lavazza, Lotte, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Weleda jt
 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Jaapani päev Kadrioru lastemuuseumis Miiamilla, 26. septembril
september
Seekordsel perepäeval, mis langeb kokku ka muuseumi kuuenda sünnipäevaga, rändame kuueaastasele omasest teadmistejanust kannustatult kohe päris kaugele ning maandume alles tõusva päikese maal-Jaapanis. 
Kuidas õpetada lapsi enda eest seisma!
Kuna last võib füüsiliselt ohustada nii pahatahtlik mängukaaslane kui ka võõras või tuttav täiskasvanu, tuleb lapsele õpetada, kuidas enda eest seista. Politsei- ja Piirivalveamet jagab sel teemal kasulikku nõu.
Peamised müüdid 3-6-aastaste laste arengu kohta
Millised on 3-6-aastase lapse tavapärased arengut puudutavad müüdid, millised on olulisemad arengulised iseärasused ning millised on konkreetsed nõuanded lapsevanematele, kuidas selles vanuses lapse arengut toetada?
Hooandja projekt - Pilatese masinad abivajajatele
Pilatese meister ja stuudio "True Pilates Estonia" looja Britt Kalbus soovib läbi ühisrahastusplatvormi Hooandja kaudu koguda ressursse uute pilatese masinate soetamiseks abivajajatele.
Raplamaa suurpere vajab igapäevaseid tarbeesemeid
Üks Raplamaa suurpere vajab mitmeid koduses majapidamises kasutatavaid tarbeesemeid.