Pedagoogilised lähenemised
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 
Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.
13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 
Laps ei tule, kui teda kutsutakse
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.

Peamised müüdid 3-6-aastaste laste arengu kohta

esmaspäev, 21. september 2015
Millised on 3-6-aastase lapse tavapärased arengut puudutavad müüdid, millised on olulisemad arengulised iseärasused ning millised on konkreetsed nõuanded lapsevanematele, kuidas selles vanuses lapse arengut toetada?

Müüdid
  1. Laps peab suutma teistega oma asju jagada. Lapse mina on veel habras, empaatiatunne alles arenemas ja sotsiaalsed normid kujunemas.
  2. Laps ei tohi selles vanuses olla vihane ja agressiivne. 3.-5-aastane kogeb intensiivseid ja vastuolulisi tundeid ning nende turvaline väljendamine on vajalik, et suuta nendega toime tulla. 
  3. Kui vaja, tuleb karistada, et laps õpiks oma tundeid kontrollima. Karistused ja ranged keelud-käsud kujundavad lapses süü- ja häbitunnet ning pärsivad iseseisvumist ja tunnetega toimetulekut.
  4. Kui laps on nõudlik ja trotslik, kasvab temast egoist ja türann. On eakohane väljendada oma tahtmisi ja tahta kontrollida enda ümber toimivat, see tugevdab ise-tunnet ja annab enesekindlust.
  5. Laps peab suutma taluda kaotusi mängus ilma nutu ja raevuta. Teravnenud õiglustunne ja kriitikameel toob kaasa ka intensiivsed tunded, nende kogemine on loomulik ja vajalik.
  6. Tähelepanuvajadusele pole mõtet reageerida, see vaid innustab manipuleerima. Laps vajab tähelepanu igas vanuses, tema saavutused ja tunnustus kujundab tugevat ise-tunnet, algatusvõimet ja enese väärtustamist. Kui tähelepanu ja tagasiside on ebapiisav, saab laps signaali, et ta pole oluline, temaga on midagi valesti, ta ei meeldi vanematele või ta on halb ning püüab tulevikus hankida tähelepanu iga hinna eest ja valimata vahendeid.
  7. Laps valetab ja mõtleb asju välja, et saada tähelepanu. Kuni 5. eluaastani on lapse mõttemaailmas piir kujutluste ja tegelikkuse vahel hägune ja ebaselge.
  8. Mõlemad vanemad peavad olema lapsele sama kallid. On tavapärane ja loomulik, et laps sobib ühe vanemaga paremini,  on emotsionaalselt lähedasem ja et suhe teise vanemaga võib olla laetud vastakate tunnete ja reaktsioonidega. Vastuoluliste tunnete möll on omane Oidipaalsele etapile, mis möödub tasapisi 6.eluaastal.
Uudishimu ja algatusvõime või süü- ja häbitunne
Kui lapse esimesed kolm eluaastat on kõige olulisemad baasturvalisuse kujunemisel, alus pannakse kiindumussuhte mustrile ning selle mõju kandub täiskasvanuikka, siis järgmised kolm aastat on proovikiviks iseseisvuse kujunemisel ja ümbritsevaga toimetulekul.

Eric E. Erikson, kes on uurinud lapse arengu sotsiaalpsühholoogilisi aspekte, nimetab perioodi 3.-6. eluaastani mängueaks, mil laps on väga liikuv ja uudishimulik. Kui laps saab end proovile panna, katsetada uusi asju, säilib uudishimu ja initsiatiiv ka järgmistes arenguetappides.

Ülemäära keelamiste ja karistamiste tulemusena võib aga lapse sagedasele hirmutundele kaasneda püsivama iseloomuga süü- ja häbitunne, saates lapse eneseteadvust ka hilisemates arenguetappides ning pärssides lapse iseseisvumispüüdlusi, huvi maailma vastu ja algatusvõimet. Ranged keelud-käsud tekitavad lapses trotsi ja agressiivsust vanemate vastu.

Hästiarenenud kolmeaastane on uudishimulik, aktiivne ja väsimatu küsija. Talle on omane trotslikkus, soov esineda ja tähelepanu saada.

Tugevad ja vastuolulised tunded
Tugevate tunnete kogemine ja nende muutlikkus on selles vanuses lastele omane. Samal ajal aga nähakse maailma must-valgena. 3-4-aastase jaoks on asjad kas head või halvad. Nii on ka inimestega, mistõttu on tal raske taluda ka endas vastuolulisi tundeid samaaegselt.

Piirangud, keelud, kõikvõimsuse kaotus ajab marru, enda agressiivsus aga hirmutab, kaasnev häbitunne ehmatab. Eriti keeruline on taluda lapsel oma vastakaid tundeid, agressiivsust ja armastust kõige olulisemate inimeste vastu. Seetõttu vajatakse eriti sel perioodil mõistvaid, kannatlikke vanemaid, et oma tunnetega toime tulla. Toimetuleku eelduseks on kõige lähedasemate inimeste kättesaadavus ja ligipääsetavus. 

Mängul on eriline roll
Mängudel ja mängimisel on kuni murdeikka jõudmiseni suur ja eriline roll. Väike laps mängib enamasti üksi oma fantaasiamänge, sotsiaalne aspekt ja rõõm teiste osalemisest lisandub hiljem. Mängides saab laps osa võtta täiskasvanute maailmast, teha neid asju, mida nemadki, elada läbi ja käsitleb üksindust, igatsust, kõikvõimsust, erinevaid kujutlusi, õppida reegleid järgima ja neid ka ise looma, taluma kaotusi. Näiteks on 5-aastase lapse jaoks on mängudes reeglitest kinnipidamine väga oluline, kriitikale ja õiglustunde riivamisele reageerib üliemotsionaalselt.

Mida suuremat turvalisust laps kogeb, seda rohkem ta kaldub fantaasiamängudele. Rollimängud on sellele eale omased, inspiratsiooni saadakse muljetest päriselus ja teisi jälgides. Olla keegi teine mängult või nalja pärast eeldab stabiilset isetunnet ja küpsust. Kui lapsel on sageli põhjust kurta, et tal on igav ja ta ei oska omaette mängida, midagi ise algatada, siis võib olla tegemist teda ümbritseva maailma ühekülgsusega, vähese kaasatusega päris elus toimuvasse või ebakindluse ja ärevusega. Et mäng saaks täita oma olulist arengulist ülesannet lapse elus, vajab laps mitmekesist ja turvalist keskkonda, ühiseid ettevõtmisi ja arutelusid. Kasu võib olla lapse päevakava ja tegevuste ülevaatamisest.

Kujutlusel ja tegelikkusel pole selget vahet
3-4-aastane laps elab maagilises maailmas. Tal on raske mõista, et mõtted ja teod ei ole üks ja seesama. Lapse maailmas puuduvad selged ja kindlad piirid võimaliku ja võimatu vahel. Soov võib täituda, kui seda väga tahta.

Laps võib mõelda, et tema mõtted saavad teoks või et teised teavad, mis tal meeltes mõlgub. See omakorda võib tekitada hirmu ja ärevust, aga ka kättemaksuhirmu, kui ta näiteks kas või korra on soovinud väikevenna surma. Seetõttu võib laps väga tõeselt karta ka, et isa või ema lahutasid seetõttu, et ta ei kuulanud sõna.

Selles vanuses on normaalne karta pimedust ja tonte, enda väljamõeldisi ja muinasjututegelasi. Lapse arengule ei tule kasuks, kui püüda need hirmud kiiresti ära võtta, loogiliselt ära seletada või iga hinna eest maha rahustada. Lapsele võib olla vajalik kogeda mõõdukas koguses hirme, et suuta toime tulla üleminekuga sisemistelt hirmudelt nende väljapoole suunamisega. Oluline on olla lihtsalt olemas, kui laps seda vajab, võimaldada tal oma kujutlusi ja hirme väljendada, neid mitte tühistada ega last araks tembeldada.

Lapse fantaasiamaailm on sageli vägagi rikkalik ja piirid reaalsusega hägusad, et ta usub siiralt, et kujutlused saavad teoks või see, mida unistas ja mõtles, osutub tõeks. Seetõttu tuleks täiskasvanutel olla ettevaatlik lapse süüdistamisega valetamises, kui ta teatab, et naabripoiss suri ära või et tema isa on Aafrikas.
 
Tärkab huvi sugude erinevuste vastu
Lisaks mängueale ja järjest suuremale iseseisvumisele, on 3.-6. eluaasta oluline periood ka soolise identiteedi kujunemisel. Laps esitab küsimusi, kuidas ma sündisin või kus ma enne olin, kui mind veel polnud. Kehaosad, eelkõige välised, pakuvad suurt huvi, tärkab huvi sugupoolte erinevuste vastu, tavapärased on arstimängud ja näidatakse ka üksteisele oma suguelundeid.  

Järjest enam võrdlevad tüdrukud end emaga, poisid isaga. 4-5-aastaselt on loomulik kiinduda vastassoost vanemasse („kui saan suureks võtan emme naiseks“) ja rivaalitseda samast soost vanemaga. Kui poiss märkab, et jääb võrdluses isale alla, võib ta tunda end puudulikuna. Seda perioodi on nimetatud Oidipaalseks arenguperioodiks, mis on täis armukadedust, ärevust, süütunnet, ja kättemaksuhirmu. Vanemad kohtavad intensiivseid ja seletamatuid tundepuhanguid.

Areneva „minaga“ kaasneb ka tugevnev seksuaalsus ning kujutlus sellest, et vanematel on midagi, milles laps ei pääse osalema. Segunevad huvi, erutus, ilmajäetuse tunne. Teadmatust täidab fantaasia. Hääled magamistoast võivad olla hirmutavad ja põnevad ühtaegu. Juba omaette maganud laps hakkab kurtma, et ei taha üks magama jääda ja kipub üsna tungivalt vanemate voodisse.

Oidipaalne arenguetapp ei lõpe järsku, vaid taandub järk-järgult umbes 6. eluaasta paiku. Armastus eelkõige samast soost vanema vastu loob hea aluse rahutoovale samastumisele. Lisaks heale kontaktile mõlemast soost vanemaga, aitab vanemate omavaheline hea suhe rahunemisele kaasa ja jääb lapsele ahvatlevaks eesmärgiks, milleni püüelda.

Lasteaiavalmidus ja sotsialiseerumine
Lapsed, kellel on juba enne 3. eluaastat grupis olemise kogemus, on ka vilunumad lasteaias teistega koosolemisel. Kuid isegi kui laps omandab uued reeglid, sh oma järjekorra ootamine, teistega asjade jagamine, sageli ka tugevama õigusega arvestamine, siis ei pruugi sama kogemus kanduda teistesse olukordadesse. On tavapärane, et väljaspool lasteaeda võib laps siiski keelduda näiteks oma mänguasjade või maiustuste jagamisest ja olla kannatamatu, kui ei saa oma tahtmisi. Samuti ei pruugi grupis olemine tähendada automaatselt empaatiavõime tärkamist ja sotsiaalsuse stimuleerivat mõju. Teiste lastega koos mängimise eelistamine ja selle rikastav mõju võib saabuda alles 5. eluaastal.

Eelkooliealine laps on uute tutvuste suhtes tavaliselt avatud ja huvitatud. Talle meeldib kuulda uusi asju, mängida uusi mänge, talle meeldivad ka erinevad rutiinid. Lapse kooliküpsusest saab aimu ka selle põhjal, kas ta ilmutab püsivat soovi õppida uusi asju, suudab olla emast eemal ja näitab rõõmu tema tagasisaabumisel, oskab vahet teha erinevatel rutiinidel kodus ja lasteaias, suudab neid järgida ja saada aru, mida temalt oodatakse.

5-6-aastane laps sõltub üha vähem vanemate kohalolust, et suuta ise käituda nagu peab. Vanemate hääl muutub sisemiseks. See arenguetapp on hästi läbitud siis, kui iseloomu jääb algatusvõime, huvi ümbritseva maailma vastu, suutlikkus kuulata sisemist süütunnet (näiteks sobimatu käitumise korral või ebaedust hakkama saamisel) ning väline kontroll ja karistus muutub ebavajalikuks.

Nõuanded
  • Tundke rõõmu lapse tähelepanuvajadusest, lase tal nautida ja näidata, mida ta oskab ja suudab – see loob aluse tema eneseväärtustundele.
  • Toeta tema isetegemisi, võimalda uurimisi, toeta uudishimu, vajadusel suuna, juhenda, osale tema tegemistes.
  • Rõõmusta, et ta teab ja väljendab seda, mida tahab ja ei taha – see on märk, et tema eneseteadvus areneb eakohaselt. Oskus „ei“ öelda on vajalik terveks eluks.
  • Anna tagasisidet lapse käitumisele võimalikult kohe, ole seejuures ehe ja sisuline.
  • Väldi lapse narrimist, tühistamist ja häbistamist – 5-aastane laps on kriitika suhtes ülitundlik, häbitunne võib mõjutada eneseteadvust kogu elu.
  • Võimalda lapsel väljendada trotsi, peegelda tema tundeid ja raskusi – ta vajab mõistvaid ja toetavaid vanemaid, et suuta toime tulla ebaõnnestumiste ja tagasilöökidega.
  • Lapse mängude ja tegevuste mitmekesistamiseks loo võimalusi kontaktideks „päriselus“ toimuvaga, loodusega, suhtlemiseks lähedastega jne.
  • 3.-6. eluaastal toetad lapse iseseisvumist, eneseteadvust, emotsionaalset toimetulekut eelkõige sellega, et oled tema jaoks kättesaadav ja ligipääsetav.
Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee
 - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Lavazza, Lotte, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Weleda jt
 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kuidas õpetada lapsi enda eest seisma!
Kuna last võib füüsiliselt ohustada nii pahatahtlik mängukaaslane kui ka võõras või tuttav täiskasvanu, tuleb lapsele õpetada, kuidas enda eest seista. Politsei- ja Piirivalveamet jagab sel teemal kasulikku nõu.
Empaatia - vastumürk vägivallale
Vägivalla ennetus on agressiivsuse vastase tabu mõistesse lõimunud osa. Paljude lastevanemate ja professionaalide kõrgeim eesmärk on mõelda ette, valvata, kindlustada, ennetada ja ära hoida, et asjad valesti ei läheks. See fookus on jõudnud selliste mõõtmeteni, et nad ennetaksid isegi elu ennast, kui saaksid.
Hooandja projekt - Pilatese masinad abivajajatele
Pilatese meister ja stuudio "True Pilates Estonia" looja Britt Kalbus soovib läbi ühisrahastusplatvormi Hooandja kaudu koguda ressursse uute pilatese masinate soetamiseks abivajajatele.
Raplamaa suurpere vajab igapäevaseid tarbeesemeid
Üks Raplamaa suurpere vajab mitmeid koduses majapidamises kasutatavaid tarbeesemeid. 
Autovaba päeva tähistamine Telliskivi Loomelinnakus, 20. septembril
september
20. septembril jäta auto koju ja tule Telliskivi Loomelinnakusse, kus tähistame üle-euroopalist autovaba päeva! Tegevust jätkub kogu perele nii loomelinnakus kui ka selleks päevaks mootorsõidukitele suletaval Telliskivi tänaval.