Pedagoogilised lähenemised
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Aplodeerige lapse saavutustele - aga kuidas ja kui palju?

kolmapäev, 14. jaanuar 2015
Lapsed vajavad kiitust. Missugust kiitust nad vajavad ja kui palju tuleks kiita, on palju eriarvamusi. Mõned eksperdid soovitavad kiita sageli ja palju; teised ütlevad, et aplausiga ei tohiks liiale minna, sest see võib lapsele oma töö hindamise raskeks muuta.

Paljud soovitavad, et kiitus peab olema suunatud käitumisele ("See oli väga kena, et sa autot teistele mängida andsid."), mitte lapsele ("Sa oled kõige parem väike poiss kogu maailmas"). Arvatakse nimelt, et pidev kinnitamine, et laps on parim, kasvatab perfektsionisti, kes kardab kramplikult, et ei täida vanemate lootusi ja loobub isegi püüdmast.

Soovitatakse ka keskenduda hoopis püüdele, sest mudilase puhul pole tagajärg veel alati kuigi palju kiitust väärt ("Sa püüdsid kõvasti olla vait, kui beebi magas, suu tänu sulle!"). On veel neid, kes soovitavad kiitust nagu kriitikatki jagada mina-vormis lausetega ("Mulle meeldib see, kuidas sa oma klotsid kokku korjasid.").

Millist lähenemist peaks siis ikkagi kasutama? Valige see, mis paistab tema puhul kõige paremini mõjuvat. Kui last paistab kurvastavat teie leige suhtumine tema töösse ("Sa püüdsid kõvasti seda ringi joonistades."), siis otsige midagi muud, kus tema pingutusi tasub ära märkida ("Kuule, see keerdus joon on sul vahva välja tulnud!"). Kui liigne ja teenimatu kiitus muudab lapse lohakaks, proovige ausamat hinnangut ("Kõik need tükid on oma kohal, hästi tehtud, aga olen kindel, et kui sa natuke püüad, saad pildi päris valmis."). Olge aga seejuures kindel, et eesmärk on realiseeritav.

Kinnitage väikelapse tundeid, kui ta on oma saavutuse üle uhke. Õpetage teda ennast hindama ("Kas sa pole uhke, et said ise üle liutee?"), nii et laps ei peaks ootama kiitust ainult teilt, vaid teaks, mis on kiiduväärne. Kiitke omadusi nagu huumor, lahkus, asjade leidmise võime, sõbralikkus - aga ka saavutusi.

Mis tahes meetodit kasutate, kiitke ikka midagi konkreetset ("See, kuidas sa mänguasjad kokku korjasid, oli väga hästi tehtud!", mitte  ainult öeldes "Väga hea!"). Kiitke piisavalt, et õhutada teda edasistele pingutustele, aga mitte nii sageli, et see kõlaks võltsina ja kaotaks mõju isiksuse kujunemisele.

Vältige kiitust, mida pole ära teenitud, aga ärge seadke selliseid eesmärke, et kiitust oleks väga raske pälvida. Kui te pole viimasel ajal midagi kiitnud, vaadake tõsiselt ringi ja leidke midagi. See ei tohiks olla raske, sest väikelapsed arenevad ju kiiresti ja omandavad uusi oskusi.

Hoolimata kõigi lapsehooldus-spetsialistide arvamusest - kui teile tundub, et tahate öelda: "Sa olid täna nii hea poiss!" või "Kui hea tüdruk sa oled, et lasid Liisal oma rattaga sõita!", siis öelge seda. Vanema kiitus on ikkagi olulisem kui kaalutletud aplaus eksperdi õpetuste kohaselt.

Allikas: raamat "Mida oodata: väikelapseaastad" (Arlene Eisenberg, Heidi E. Murkoff ja Sandee E. Hathawy, B.S.N.)



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Crescent, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, GloMinerals, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Lasteetendus Pettson ja Findus Teatri Kodus, 16. jaanuar
jaanuar
Soe, vaimukas ja õpetlik lugu, kus tegelasteks kassipoeg Findus ja vanamees Pettson.
Väiksele Houdinile ehk lapsele, kes poeb turvarihmade vahelt välja
Mõned lapsevanemad on hädas lastega, kes poevad ükskõik kui tugevasti pingutatud turvarihmade vahelt välja. Abi ei ole heast ega ka kurjast sõnast ja alati ei saa kohe seisma jääda, et rihmad korrektselt kinnitada.
Juku mängumaale mängima ja pidutsema
​Juku mängumaa on suurepärane koht tervel perel koos lastega lõbusalt aega veeta. Seal on võimalik ronida, turnida, batuutidel hüpata ja ratastega sõita ning muid põnevaid mänge mängida. 
9 võimalust migreeni vältimiseks ja elukvaliteedi parandamiseks
Pulseerivad valuhood, jõuetus, valguskartlikkus, iivelduseni viiv nõrkustunne, kõnehäired – need on vaid mõned sümptomid, mis tugevaid migreenihooge kirjeldavad. Hoolimata sarnastest sümptomitest võivad erinevatel inimestel migreenihoogude vallandajateks olla täiesti erinevad tegurid. Migreenide põhjus ei pruugi olla peas, vaid saada alguse hoopis mujalt.
  
Sibul ja küüslauk rahvameditsiinis
Sibul ja küüslauk on kõigile tuntud kui rahvameditsiini põhiline raudvara. Sibula ja küüslauguga saab ennetada ja ravida külmetushaigusi, tõsta keha üldist toonust ning on abiks kümnete erinevate vaevuste korral.