Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

6 võimalust lapsega hea kontakti saamiseks

esmaspäev, 1. veebruar 2016
Hea kontakt lapsega on investeering tulevikku. Laps õpib seeläbi empaatiat, sõnavara ning peab kinni paremini vanema poolt seatud piiridest. Samuti on lapsel seeläbi väiksem võimalus puutuda tulevikus kokku riskikäitumisega.

Hea kontakt lapse ja vanema vahel tähendab, et:
  • laps kogeb rohkem vanema armastust ja tähelepanu.
  • laps usaldab vanemale enda mõtteid ja muresid, jagab oma maailma.
  • laps peab paremini kinni vanema poolt seatud piiridest.
  • laps õpib lähedastele andma ja ise vastu võtma häid puudutusi.
  • laps õpib mõistma enda ja teiste tundeid.
  • lapsel areneb sõnavara ja võime end sõnades väljendada.
  • lapsel on väiksem võimalus puutuda kokku riskikäitumisega.

Mida võiks siis lapsevanem teha iga päev, et kontakt lapsega oleks hea?
  1. Loo iga päev lapsega füüsiline kontakt – olenevalt lapse vanusest ja eelistustest võiks iga päev last kas sülle võtta, kallistada, õlale patsutada, masseerida, temaga mürada, kõdistada jne. Soovi korral looge perega füüsilisi kohtumis-ja lahkumisrituaale (kallistus, eriline käepigistus vms). Kehaline kontakt vallandab õnnehormoone ja tekitab lähedustunnet.
  2. Räägi iga päev lapsega teie mõlema selle päevaga seotud muljetest. Leidke igast päevast näiteks üks tore hetk, mis tuju rõõmsaks muutis või üks tarkusetera, uus teadmine või mõni olukorra, kus keegi aitas sind/last või sina/laps aitasid kedagi. Muljete jagamine õpetab päevast kokkuvõtte tegemist ja selle mõtestamist.
  3. Meenutage koos lapsega teie ühiseid toredaid ettevõtmisi. Näiteks metsas matkamist, vanavanemate juures saunas käimist, esimest jõuluvana külaskäiku, liivatorni ehitamist ja kõike muud meeldivat, mida olete koos teinud. Ühiste mälestuste meenutamine loob pere ühtekuuluvustunnet ja õpetab last nägema erinevat ajaperspektiivi.
  4. Unistage koos lapsega tulevikust. Tehke seda nii, et mõlemad saavad mõelda erinevatele realistlikele ja ka kõige fantastilisematele unistustele, mis vähegi pähe tulevad. Jaga lapsega ka neid unistusi, mis sul olid minevikus ja mis on neist tänaseks saanud. Unistamine suurendab loovust ja eesmärkidele suunatud mõtlemist.
  5. Loo koos lapsega oma pere magamamineku ja ärkamise rituaale, milles on nii füüsiline kui ka sõnaline kontakt. Neis rituaalides võite vastastikku öelda häid soove magamise ajaks ja uueks alanud päevaks. Leidke teie jaoks sobivaim puudutus – kallistus, käeviibe, lehvitus või midagi muud, mis alati selle tegevusega seostub. See aitab lapsel kiiremini häälestuda ja ühelt tegevuselt teisele lülituda.
  6. Õpeta lapsele hea puudutuse andmist ja vastu võtmist nii inimeste, lemmikloomade kui ka loodusega kontakti kaudu. Hoidke käest kinni, rõõmusta koos lapsega, kui ta lasteaeda saabudes või sealt lahkudes teisi lapsi kallistab. Õpeta laspele, kuidas hellalt paitada ja puudutada lemmikloomi või kuidas taimi. Seeläbi õpib laps asutavalt puudutama nii inimesi kui ka elusloodust.
Allikas: www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies,Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

´Aeg maha´versus´Võta aega´- kumb on tõhusam?
Lapse distsiplineerimisel kasutatakse palju "Aeg maha" meetodit, kuna see tundub olevat kiire, mugav ja tõhus. Sel teemal on ilmunud lugematu arv raamatuid ja artikleid. Paraku on "Aeg maha" lapse jaoks alandav, ebakindlust ja hirmu tekitav. 
Gluteenivaba hirss on hinnatud mineraalide allikas
Hirss on ideaalne tervisetoit, mis on täis mineraale ning B-grupi vitamiine. Seega sobib hirss ideaalselt kogu pere hommikupudruks.
Hooandja projekt - 11. laste ja noorte pärimusmuusikafestival ´Regilaul uues kuues´
XI üle-eestiline laste ja noorte pärimusmuusikafestival Regilaul Uues Kuues toimub 15. aprillil Türi Kultuurikeskuses. Regilaul uues kuues tähendab seda, et meie esiemade viisijupile võib teha uued sõnad, lisada pillisaate, liikuda ja tantsida. Päev on sisutihe – lisaks laste esinemistele saab külastada erinevaid õpitubasid, tantsida, kududa kangastelgedel, valmistada endale midagi oma kätega, süüa musta rukkileiba, juua ravimtaimeteed.
44. Tartu Maratoni lasteüritus Tartus, 20. veebruaril
veebruar
44. Tartu Maratoni lasteüritus toimub 20. veebruaril 2016 Tartus, Tähtvere Spordipargis algusega kell 11.00. Suusasõitudele on oodatud lapsed igas vanuses, ka radade pikkused on erinevad - alates 400 meetrist kõige pisematele kuni 4 km kooliealistele suusasõpradele. 
Lisaained põhjustavad õpiraskusi ja käitumishäireid
Juba 1970. aastate algul avastasid ameerika teadlased, et koolis halvasti edasi jõudvate ja rahutute laste toit sisaldas rohkem lisaaineid kui teistel. Hilisemates uuringutes on avastatud, et kunstlikud värv- ja lisaained suurendavad laste õpiraskusi ja käitumishäireid, nagu ärrituvust, impulsiivsust, rahutust, unehäireid, kannatamatust, sotsialiseerumishäireid ja koguni agressiivsust.