Pedagoogilised lähenemised
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.

4 põhjust, miks tasub olla mänguline lapsevanem

neljapäev, 11. jaanuar
Mängi lapsega iga päev vähemalt 15 minutit nii, et sa oled ka mõtetega kohal (lego kokkupanemine nii, et samal ajal räägid telefoniga, ei lähe seega arvesse) ja su laps ei pea hakkama halva käitumisega su tähelepanu püüdma.

Mäng ja mängulisus on hea võimalus olla lapsega kontaktis
Lisaks klassikalistele lastemängudele ja mänguasjadega mängimisele, on mitmeid võimalusi lastega toredalt aega veeta:
  • Fantaseerige koos – mida tahaksite teha, kuhu minna, milliseid imevõimeid endale tahaksite, mida teeksite, kui oleksite näiteks mõni loom või teine inimene.
  • Müra, hulla, kõdista, kiiguta, tõsta, keeruta jne. Füüsiline rassimine ja naermine on laste jaoks stressileevendajad.
  • Võimelge koos – kukerpallid, turiseis, kätekõverdused jne.
  • Tehke koos süüa – kuigi üksi saaks kiiremini, kaasa last lihtsamate toitude tegemisel. Mängige, et olete kokad, kes on tööl vms. Ära stressa, kui köök läheb segamini, pärast saate mängidakiirkoristust.
  • Ole hobune või mingi muu loom, kelle selga/õlale saab laps istuda. Arenda mängu edasi: näiteks las laps paneb sulle nime ja hoolitseb „looma“ eest.
  • Tantsige – tibutants, rahvatants, kes aias, valss, disko, niisama tobedad liigutused… viimane on hea võimalus jälle lapsi naerma panna.
  • Tehke pidžaamapidu – pange varakult ööriided selga, valmistage koos mingid head snäkid ja tehke midagi erilist (ühine filmiõhtu, ühes toas põrandal magamine, öödisko vms).
  • Tegelege koos lemmikloomaga – mängige temaga, paitage teda, andke talle koos süüa või viige ta õue jalutama.
  • Vaadake koos õues taevas pilvi ja kujutage ette, et need on draakonid või lohed, kes kuhugi tõttavad või mõnes muinasjutus tegelasteks on.
  • Minge koos metsa ja olge seal maailmarändurid kaugete, võõraste maade avastajad või üksikul saarel päästmist ootavad meremehed.
  • Tehke ja vaadake koos elavat tuld kas õues oksi põletades või toas ahjusid küttes või kaminasse tuld tehes. Uurige, kuidas leegid liiguvad ja milliseid mustreid tekitavad.
Mäng ja mängulisus aitab last mure korral rääkima panna
  • Võta lapse lemmikkaisuloom või tee oma käest tegelane, kes uurib, mis lapsel on mureks ja pakub lohutust. Vahel on lapsel nii lihtsam rääkida.
  • Lase lapsel mure paberile joonistada või kirjutada, pange see ümbrikusse ja kokkuleppeliselt visake/põletage koos ära. Võid uurida, mille te just ära põletasite, aga kui laps ei taha ikka rääkida, siis lepi sellega.
Mäng ja mängulisus aitab ennetada probleeme või peletada halba tuju 
  • Paha tuju saab lapsest välja raputada ja jonni võib proovida aknast välja visata. Võid ka mängult murelikult uurida last, et kus tal see jonn asub – kas pluusi all, juuste all, talla all (kõdistades neid kohti).
  • Kui laps ei taha riidesse panna, paku välja aja peale riietumine. Teine variant on öelda lapsele: „Ma ei usu, et sa saad need püksid ise jalga“ . Selline „ei-usu mäng“ võib toimida ka teistes olukordades, kus laps mingit asja teha ei soovi.
  • Automängud – pikka sõitu saab lühendada, kui mängida erinevaid mänge. Lugege punaseid autosid, nimetage koduloomi/metsloomi/riike, fantaseerige, mida teeksite, kui oleksite võlur jne.
  • Laps ei taha ärgata? Aga kui teda äratavad hoopis sipelgad, kes jooksevad mööda ta sääri võidujooksu ja vaidlevad, kes jooksu võitis? Või tuleb üks suur kilpkonn lapse kandu näksima ja kommenteerib, mis maitsega need on?
  • Toa koristamiseks saate appi kutsuda koristamisrobotid või koristamishaldjad. Viimasele võib kätte anda võlukepi asemel võlu-tolmulapi.
  • Söömismängud – kujutage ette, kuidas olete söömas mõnes peenes kohvikus või muinasjutulises restoranis, kus toit on võluväega ja võite ka kordamööda mängida ettekandjaid ning kohvikupidajaid.
  • Kui laps on pahas tujus, paku välja mäng, et ta peab ütlema iga asja peale EI. Alusta küsimustest asjade osas, millele on tal lihtne EI öelda – kas tahad tuba koristada, kas tahad ma keedan sulle porgandit, kas tahad lõunaund magada jne. Kui näed, et laps hakkab vaikselt leebuma, küsi, kas tahad kommi vms. Tavaliselt lapsed hakkavad lõpuks naerma.
  • Laps ei ole hommikul nõus laskma juukseid kammida või patsi teha? Aga mängige juuksurit. Või küsi: „Kas tahad täna Pipi patse või Elsa patsi?“
Mäng ja mängulisus on tore võimalus leida endas lapselikkus ja tuua oma argipäeva vaheldust ning naeratus lapse näole
  • Millal sa viimati paljajalu porilombis käisid või puu otsa ronisid?
  • Kas oled kunagi elutoas telkinud?
  • Mitmenda koha saaksid tobedate nägude või veidra naeru tegemise võistlusel?
Mängulisusega on võimalik ka liiale minna
  • Vanem peaks tähelepanelik olema ja last enne naljatlemist tõsiselt võtma ning teda kuulama, kui laps tuleb vanema juurde oma murega. Lapse juttu naljaks pöörates võib laps tunda, et tema mure ei võeta tõsiselt ja ei tahagi seepeale enam edasi rääkida.
  • Lapsega võib  mänguline olla ka näiteks arvutis mängides, kuid siin on vanemal suur vastutus hoida mängimise aega mõistlikes ja tervislikes piirides, sest arvutimängudes võib laps kaotada ajataju ja mängu lõpetada on lapsel võrreldes täiskasvanuga palju raskem.
  • Väga mängulise või lapsemeelse vanemaga koos võib laps kogeda liialt vähe turvatunnet, sest tema kõrval oleks justkui mõistliku täiskasvanu asemel teine laps. Ja siis on lapsel raske õppida toime tulla igapäevaelu kohustuste, pingutamise ning vahel ettetuleva igavusega.
  • Liialt mängulisel vanemal võib olla raskusi vastutuse võtmise ja lapse suunamisega keerulistes olukordades näiteks seoses kehvade hinnete või käitumisraskustega koolis. Vanemlik vastutuse võtmine on aga sellistel hetkedel väga oluline, et laps tunneks selget vanema toetust ja tarkust.
Allikas: www.sinamina.ee/olekohal



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Eesti Lastekirjanduse Keskuse perehommik - uue lasteraamatu ´Lugu hiirest, kellel polnud kelku´ tutvustus, 21. jaanuaril
jaanuar
Igal laupäeval toimuvad Eesti Lastekirjanduse Keskuses mõnusad perehommikud. Sel nädalal tutvustatakse uut lasteraamatut "Lugu hiirest, kellel polnud kelku".
Perepühapäev 'Meie head bakterid' Eesti Tervishoiumuuseumis, 22. jaanuaril
jaanuar
22. jaanuaril toimuv aasta esimene perepühapäev on pühendatud bakteritele. Kavas palju põnevat nii suurtele kui väikestele!
Sipelgapuu koor - hoiab sind viirustest
Järjest enam kogub populaarsust sipelgapuu koore toidulisand (nii tinktuuri kui kapslitena). Lihtsalt öelduna on sipelgapuu koor valuvaigistav ja põletikuvastane vahend, millel on toniseerivad ning antioksüdantsed omadused. 
Isetehtud mesilasvaha kreem
Kui oled väsinud poe kreemides leiduvatest kemikaalidest ja sünteetilistest lõhnaainetest, miks mitte proovida ise oma kreemi valmistada. Enamus inimesi arvab, et kreemide tegemine on keeruline ja tõeline teadus, kuid tegelikult on see lihtne.
Tripadvisori Eesti hotellide pingerida
Reisijate hinnangutel ja kommentaaridel põhinev Tripadvisori portaal esitleb Eesti 10 parimat hotelli 2016. aasta alguse seisuga. Väline pilk on tõstnud esile suuri hotelle Tallinnas. Seda hinnatavam ja silmapaistvam on ka Rakveres, Pärnus ja Kuressaares asuvate spaahotellide tabelisse jõudmine.