Pedagoogilised lähenemised
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

4 põhjust, miks tasub olla mänguline lapsevanem

neljapäev, 11. jaanuar 2018
Mängi lapsega iga päev vähemalt 15 minutit nii, et sa oled ka mõtetega kohal (lego kokkupanemine nii, et samal ajal räägid telefoniga, ei lähe seega arvesse) ja su laps ei pea hakkama halva käitumisega su tähelepanu püüdma.

Mäng ja mängulisus on hea võimalus olla lapsega kontaktis
Lisaks klassikalistele lastemängudele ja mänguasjadega mängimisele, on mitmeid võimalusi lastega toredalt aega veeta:
  • Fantaseerige koos – mida tahaksite teha, kuhu minna, milliseid imevõimeid endale tahaksite, mida teeksite, kui oleksite näiteks mõni loom või teine inimene.
  • Müra, hulla, kõdista, kiiguta, tõsta, keeruta jne. Füüsiline rassimine ja naermine on laste jaoks stressileevendajad.
  • Võimelge koos – kukerpallid, turiseis, kätekõverdused jne.
  • Tehke koos süüa – kuigi üksi saaks kiiremini, kaasa last lihtsamate toitude tegemisel. Mängige, et olete kokad, kes on tööl vms. Ära stressa, kui köök läheb segamini, pärast saate mängidakiirkoristust.
  • Ole hobune või mingi muu loom, kelle selga/õlale saab laps istuda. Arenda mängu edasi: näiteks las laps paneb sulle nime ja hoolitseb „looma“ eest.
  • Tantsige – tibutants, rahvatants, kes aias, valss, disko, niisama tobedad liigutused… viimane on hea võimalus jälle lapsi naerma panna.
  • Tehke pidžaamapidu – pange varakult ööriided selga, valmistage koos mingid head snäkid ja tehke midagi erilist (ühine filmiõhtu, ühes toas põrandal magamine, öödisko vms).
  • Tegelege koos lemmikloomaga – mängige temaga, paitage teda, andke talle koos süüa või viige ta õue jalutama.
  • Vaadake koos õues taevas pilvi ja kujutage ette, et need on draakonid või lohed, kes kuhugi tõttavad või mõnes muinasjutus tegelasteks on.
  • Minge koos metsa ja olge seal maailmarändurid kaugete, võõraste maade avastajad või üksikul saarel päästmist ootavad meremehed.
  • Tehke ja vaadake koos elavat tuld kas õues oksi põletades või toas ahjusid küttes või kaminasse tuld tehes. Uurige, kuidas leegid liiguvad ja milliseid mustreid tekitavad.
Mäng ja mängulisus aitab last mure korral rääkima panna
  • Võta lapse lemmikkaisuloom või tee oma käest tegelane, kes uurib, mis lapsel on mureks ja pakub lohutust. Vahel on lapsel nii lihtsam rääkida.
  • Lase lapsel mure paberile joonistada või kirjutada, pange see ümbrikusse ja kokkuleppeliselt visake/põletage koos ära. Võid uurida, mille te just ära põletasite, aga kui laps ei taha ikka rääkida, siis lepi sellega.
Mäng ja mängulisus aitab ennetada probleeme või peletada halba tuju 
  • Paha tuju saab lapsest välja raputada ja jonni võib proovida aknast välja visata. Võid ka mängult murelikult uurida last, et kus tal see jonn asub – kas pluusi all, juuste all, talla all (kõdistades neid kohti).
  • Kui laps ei taha riidesse panna, paku välja aja peale riietumine. Teine variant on öelda lapsele: „Ma ei usu, et sa saad need püksid ise jalga“ . Selline „ei-usu mäng“ võib toimida ka teistes olukordades, kus laps mingit asja teha ei soovi.
  • Automängud – pikka sõitu saab lühendada, kui mängida erinevaid mänge. Lugege punaseid autosid, nimetage koduloomi/metsloomi/riike, fantaseerige, mida teeksite, kui oleksite võlur jne.
  • Laps ei taha ärgata? Aga kui teda äratavad hoopis sipelgad, kes jooksevad mööda ta sääri võidujooksu ja vaidlevad, kes jooksu võitis? Või tuleb üks suur kilpkonn lapse kandu näksima ja kommenteerib, mis maitsega need on?
  • Toa koristamiseks saate appi kutsuda koristamisrobotid või koristamishaldjad. Viimasele võib kätte anda võlukepi asemel võlu-tolmulapi.
  • Söömismängud – kujutage ette, kuidas olete söömas mõnes peenes kohvikus või muinasjutulises restoranis, kus toit on võluväega ja võite ka kordamööda mängida ettekandjaid ning kohvikupidajaid.
  • Kui laps on pahas tujus, paku välja mäng, et ta peab ütlema iga asja peale EI. Alusta küsimustest asjade osas, millele on tal lihtne EI öelda – kas tahad tuba koristada, kas tahad ma keedan sulle porgandit, kas tahad lõunaund magada jne. Kui näed, et laps hakkab vaikselt leebuma, küsi, kas tahad kommi vms. Tavaliselt lapsed hakkavad lõpuks naerma.
  • Laps ei ole hommikul nõus laskma juukseid kammida või patsi teha? Aga mängige juuksurit. Või küsi: „Kas tahad täna Pipi patse või Elsa patsi?“
Mäng ja mängulisus on tore võimalus leida endas lapselikkus ja tuua oma argipäeva vaheldust ning naeratus lapse näole
  • Millal sa viimati paljajalu porilombis käisid või puu otsa ronisid?
  • Kas oled kunagi elutoas telkinud?
  • Mitmenda koha saaksid tobedate nägude või veidra naeru tegemise võistlusel?
Mängulisusega on võimalik ka liiale minna
  • Vanem peaks tähelepanelik olema ja last enne naljatlemist tõsiselt võtma ning teda kuulama, kui laps tuleb vanema juurde oma murega. Lapse juttu naljaks pöörates võib laps tunda, et tema mure ei võeta tõsiselt ja ei tahagi seepeale enam edasi rääkida.
  • Lapsega võib  mänguline olla ka näiteks arvutis mängides, kuid siin on vanemal suur vastutus hoida mängimise aega mõistlikes ja tervislikes piirides, sest arvutimängudes võib laps kaotada ajataju ja mängu lõpetada on lapsel võrreldes täiskasvanuga palju raskem.
  • Väga mängulise või lapsemeelse vanemaga koos võib laps kogeda liialt vähe turvatunnet, sest tema kõrval oleks justkui mõistliku täiskasvanu asemel teine laps. Ja siis on lapsel raske õppida toime tulla igapäevaelu kohustuste, pingutamise ning vahel ettetuleva igavusega.
  • Liialt mängulisel vanemal võib olla raskusi vastutuse võtmise ja lapse suunamisega keerulistes olukordades näiteks seoses kehvade hinnete või käitumisraskustega koolis. Vanemlik vastutuse võtmine on aga sellistel hetkedel väga oluline, et laps tunneks selget vanema toetust ja tarkust.
Allikas: www.sinamina.ee/olekohal



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Eesti Lastekirjanduse Keskuse perehommik - uue lasteraamatu ´Lugu hiirest, kellel polnud kelku´ tutvustus, 21. jaanuaril
jaanuar
Igal laupäeval toimuvad Eesti Lastekirjanduse Keskuses mõnusad perehommikud. Sel nädalal tutvustatakse uut lasteraamatut "Lugu hiirest, kellel polnud kelku".
Perepühapäev 'Meie head bakterid' Eesti Tervishoiumuuseumis, 22. jaanuaril
jaanuar
22. jaanuaril toimuv aasta esimene perepühapäev on pühendatud bakteritele. Kavas palju põnevat nii suurtele kui väikestele!
Sipelgapuu koor - hoiab sind viirustest
Järjest enam kogub populaarsust sipelgapuu koore toidulisand (nii tinktuuri kui kapslitena). Lihtsalt öelduna on sipelgapuu koor valuvaigistav ja põletikuvastane vahend, millel on toniseerivad ning antioksüdantsed omadused. 
Isetehtud mesilasvaha kreem
Kui oled väsinud poe kreemides leiduvatest kemikaalidest ja sünteetilistest lõhnaainetest, miks mitte proovida ise oma kreemi valmistada. Enamus inimesi arvab, et kreemide tegemine on keeruline ja tõeline teadus, kuid tegelikult on see lihtne.
Tripadvisori Eesti hotellide pingerida
Reisijate hinnangutel ja kommentaaridel põhinev Tripadvisori portaal esitleb Eesti 10 parimat hotelli 2016. aasta alguse seisuga. Väline pilk on tõstnud esile suuri hotelle Tallinnas. Seda hinnatavam ja silmapaistvam on ka Rakveres, Pärnus ja Kuressaares asuvate spaahotellide tabelisse jõudmine.