Pedagoogilised lähenemised
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 
Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.
13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 
Laps ei tule, kui teda kutsutakse
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.

Tugevaks armastatud lapsed. Lapse sotsiaalsete oskuste arendamine

esmaspäev, 26. mai 2014
Mervi Juusola raamat "Tugevaks armastatud lapsed" kirjutab sellest, kuidas vanemad saavad tugevdada oma lapse sotsiaalseid oskusi. Lapse sotsiaalne kasvamine on elus kõige tähtsam areng, mida mõjutavad paljud  tegurid: peredünaamika, temperament, õdede-vendade suhted ja sõbrad.

Raamat tutvustab lapse sotsiaalsete oskuste arengu etappe ja pakub kasvatusele kaasa aitamiseks uusimaid uurimisandmeid. Autor annab konkreetseid nõuandeid eriliste laste suunamiseks ja enesetunnetuse tugevdamiseks. Raamat aitab vanematel leida võtteid, kuidas abistada eriti probleemset last või mil moel jääda kindlaks murdeealise kõrval.

Kuulekusest austava kasvatuseni
Kõige tähtsam kogemus, mida saab lapsele anda on osavõtlikkus ja tunnustus. Osavõtlik ja austav vanem peegeldab lapse tundekogemusi, läheb lapse tasandile ja mõistab ta vaatenurka. Austav täiskasvanu püüdleb selle poole, et laps ei tunneks end alaväärtusliku, allutatu ega rumalana. Karjumine, moraalilugemine, kamandamine ja halvustamine võivad saada harjumuseks. Sellega seondub risk, et laps ei pööra su sõnadele enam tähelepanu. Austav kõne on tõhusam kui halvustav kõne.

Perekonna tundekeel
Ole osaline lapse rõõmudes, anna põhjust naermiseks ja kallistamiseks. Toeta ja mõista ta muret, kuid ära lase end emotsioonide tormi kaasa tõmmata. Laps vajab täiskasvanut, kes talub kõiki tundeid ja püüab hoida kontrolli all ka keerukaid olukordi.

Õpeta laps vestlema 
Koos lapsega tuleb pidada rahulikke ja toredaid vestlusi. Jutuajamised vanematega täiendavad lapse teadmistepagasit, arendavad keelt ning tugevdavad lapsevanema ja lapse suhet. Erguta vestlusi neil teemadel, mis on lapsele meelepärased ja lähedased. Lapsepõlves õpitud vestlusoskused on väärtuslik kapital, millest on elus palju kasu ja rõõmu.

10 sotsiaalset oskust – kuidas neid lapsele õpetada?

1. Eneseaustus. Mina olen hea, väärtuslik ja armastatud
Igapäevane hoolitsus, austav kasvatus ja piirid rajavad tugeva põhja eneseaustusele. Teel seisvad piirded ja igapäevaste pettumuste taluma õppimine tugevdavad lapse enda sisemisi piire: nii ta õpibki – oma heaolutunde ja turvalisuse eest hoolitsedes.

2. Abivalmidus
Iga laps võib õppida abivalmidust vanemate eeskujul. Abivalmiduse idud tärkavad sellest, et laps saab osaleda kodutöödes, nooremate õdede-vendade hoidmisel ning muudes tegevustes, kus saab abiks olla. Lapse kiitmine ja tänamine on seejuures väga olulised.

3. Vastastikkuse võime inimsuhetes
Vastastikkust võib harjutada igapäevaelus: kui isa ja ema pööravad iga päev teineteisele tähelepanu, näiteks valavad teineteisele kohvi. Lugupidavas keskkonnas õpib laps loomulikku vastastikust abistavat käitumist. Samuti on oluline pere omavahelise suhtluse dialoogirütm: teisi kuulatakse, tervitustele, küsimustele ja väidetele vastatakse ega räägita vahele.

4. Otsusekindlus
Lapse otsusekindluse harjutamine algab sellest, et ta õpib ütlema selgelt välja oma arvamust. Lapsele ja noorukile on tähtis, et ta võib alati öelda „ei“, kui kellegi puudutus on ebameeldiv. Otsusekindluse koolitajad on arvamusel, et igasuguseks puudutusteks, isegi omaenda või ristilapse kallistamiseks tuleks lapselt luba küsida.

5. Kollektiiviga liitumine ja rühmas tegutsemine
Iga laps liitub rühmaga lähtuvalt oma temperamenditüübist. Tausta ja temperamendi poolest sarnased lapsed hakkavad moodustama sõprade paare ja väikerühmi. Lapsele ei tohiks kunagi võimendada arvamust, et ta on mingi olukorra, nt koolikiusamise või kambast väljajäämise ohver. Selle asemel tuleks sisendada, et ta on aktiivne tegutseja ning võib hoiakute ja käitumisega oma elu muuta.

6. Nõuannete ja reeglite järgimine
Lapsel on raske õppida oma elu sotsiaalsetel väljadel toime tulema, kui ta ei õpi kuulama ja juhistest täpselt kinni pidama. Lapse sotsiaalsele arengule on tähtis, et tema igapäevaelus on selged reeglid ja piirid, mis kaitsevad teda paljude löökide (sh füüsiliste) eest.

7. Positiivsus, sõbralikkus ja lahenduskesksus
Laps õpib positiivsuse, sõbralikkuse, sõpruse ja lahenduskeskse käitumise mudelid oma vanematelt. Ebaõnnestumine on uue katse algus ja igas probleemis on mingi õpetlik hetk. Viis, kuidas vanemad lapsi kohtlevad, kordub sõbrasuhetes: kui lapsega kärgitakse, võib ka laps oma sõpradega kärkida, sest arvab selline käitumisviis olevat normaalne.

8. Empaatia
Enda seadmist teise olukroda võib harjutada väikeste lastega, kuigi lapse empaatiavõime pole väga arenenud. Koos armukadeda õe või vennaga võiks arutada, mis tunne võiks olla beebi. Last, kes narrib pere lemmiklooma, tuleks õhutada mõtlema, mis tunne oleks olla koer.

9. Eneseregulatsioon
Eneseregulatsioon on võime vaigistada ja tugevdada oma emotsionaalseid reaktsioone: leevendada negatiivseid ja tugevdada positiivseid tundeid. Kui laps õpib oma reaktsioone ja impulsse valitsema ning keskenduma siis, kui keskendumist nõutakse, on õppimine lihtsam ja lapse käitumisest saadav tagasiside positiivne. Puudutamine on hea moodus, kuidas igas eas lapse eneseregulatsiooni tugevdada. Paitamine ja masseerimine vähendavad lapse stressihormoonide hulka, tugevdavad vastastikust toimet ja lisavad rahulikku virgeaega.

10. Vastutustunne
Vastutustunne kasvab, kui innustada last mõtlema oma tegudele ja nende tagajärgedele. Iga viga peaks olema õppetund. Last võib innustada mõtlema, milline oskus heastab tema halva käitumise. Siis ei keskenduta lapse probleemile, vaid sellele, mida ta peaks õppima.

Laps ja stress
Paljud lapsed jonnivad peale lasteaiast koju jõudmist. Jonn on kõige tüüpilisem lapse stressireaktsioon. Kui laps pärast lasteaeda jonnib, võiks ta kohe koju jõudes sülle võtta. Üleminek lasteaiast koju muutub sujuvamaks, kui laps saab istuda ema või isa lähedal täies rahus ja mitte midagi teha. Lapse kõige olulisem stressiolukorrast väljatuleku abinõu on otsida vanemate lähedust.

Kool on paljudele lastele rühmapingete ja õpiraskuste tõttu suur stressiallikas. Kui laps hakkab koolis käimist vihkama ja vältima, hinded halvenevad, unerütm on häiritud või hoiak kooli vastu on enesekindlalt hoolimatu, võib lapsel olla koolimasendus. Kui murdeealistel õnnestub rahuldada kolme põhivajadust (vajadus kuuluda kuhugi, toimetulekuvajadus ja iseseisvusvajadus) on tema risk haigestuda koolidepresiooni väike. Uurijate arvates õhutavad koolidepressiooni just iseseisvuse puudus ja liigne enesesse tõmbumine. Kõige paremini kaitseb last depressiooni eest vanematelt saadud aeg ja tähelepanu, innustav ja turvaline õhkkond kodus ja koolis – kindel, hooliv ja toetav tugivõrgustik.

Rõõm tugevdab õppimisvõimet
Kui oskuste õppimisega kaasneb rõõmu-ja õnnestumistunne on õppimine tõhusam. Turvalises õpiõhkkonnas on lapsel võimalik õppida just talle sobival viisil. Et laps võiks kogeda õppimise rõõmu, peaks ta pälvima kiitust ja innustavat tagasisidet. Motivatsioon on tähtsaim õppimist mõjutav tegur. Laps ei suuda seda ise luua, vanemad ja õpetajad peaksid tal aitama oma energiat õigesti suunata. Inimene õpib kõige paremini innustavas ja hoolivas keskkonnas.

Millest koosneb vanemate autoriteet?
Hea autoriteet sünnib austusest. Kui täiskasvanu austab ja mõistab last, tärkab ka lapses austus vanemate vastu. On raske mitte kuulata neid, kes on sinu vastu õiglased, mõistvad ja lahked ja samal ajal ka ranged, kaitsvad, piiridest kinni pidavad täiskasvanud. Lapselt ei saa nõuda, et ta usuks täiskasvanut pikemalt mõtlemata. Lapsel on õigus olla eriarvamusel, kuid solvav kõne, tülitamine ja kangekaelne vastuvaidlemine ei sobi mitte mingisuguse vastastikuse mõjutamisega. Autoriteet pole täiskasvanute jutt ega see, et tal on pidevalt õigus, vaid kuulamine, lapse seisukoha mõistmine, sageli kompromisside tegemine ning heade lahenduste otsimine koos lapsega.





 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Milline on kõige tervislikum suhkur?
Suhkrut on peaaegu igas toidus - soolastes toitudes, magusates toitudes, jookides ja kookides. Seetõttu tasub mõelda, millist suhkrut tarbime ja kui tervislik see meile on. Levinud on teadmine, et valge suhkur pole tervisele kasulik ning selle asemel võiks tarvitada pigem pruuni suhkrut.
Kuidas aidata lapsel üle saada jonnihoost?
Lastel on sageli jonnihood, kui nad on tulvil emotsioone ja ei suuda väljendada oma frustratsiooni, viha ning pettumust. Selleks, et aidata oma last tema emotsioonide kõrghetkel, tasub selleks võtta aega. Kui soovid, et laps õpiks tulevikus eneseregulatsiooni oskusi (läbi jonnihoo), tasub silmas pidada lihtsaid märksõnu.
 
Lapse söögitool sinu taskus - kuidas sööta väikelast kodust väljas?
Suvisel ajal on väljaspool kodu lastega palju liikumist. Enamikes restoranides ja kohvikutes pakutakse laste söögitooli laenuks, kui olete restorani klient. Aga kuidas võimalikult probleemivabalt last sööta siis, kui söögitooli pole käepärast- näiteks väiksel pausil kaubanduskeskuses, sõbrannal külas või bussijaamas?  
Üle-euroopaline õiglase šokolaadi kampaania
“Make Chocolate Fair!” (MCF!) on rahvusvaheline kampaania, mis paneb 2013–2015 aastal noored inimesed tegutsema suurema õigluse nimel ülemaailmses kakaotööstuses. 
Mis on õiglane kaubandus?
Järjest enam võib leida poeriiulitelt tooteid, millel on peal "Fairtrade" märk. Õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märk tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika talunikele ja töölistele.