Pedagoogilised lähenemised
Õppimine ilma pisarateta
Vanematelt eeldatakse, et nad jälgiksid, kas kodused tööd on tehtud ja lapsed, kes pole neid ära teinud, saavad karistada. Paljudel vanematel on probleeme, et motiveerida lapsi koduseid töid tegema ja see pole sugugi üllatav, sest lastel on raske mõista selle sageli üsna ebameeldiva töö väärtust.
4 põhjust, miks tasub olla mänguline lapsevanem
Mängi lapsega iga päev vähemalt 15 minutit nii, et sa oled ka mõtetega kohal (lego kokkupanemine nii, et samal ajal räägid telefoniga, ei lähe seega arvesse) ja su laps ei pea hakkama halva käitumisega su tähelepanu püüdma.
Kui lapsel on raskusi magama jäämisega
Kuni 70%-l alla 6-aastastest lastest esineb uneprobleeme. Magamiseteema on keeruline ja unetusel on palju erinevaid põhjuseid. Nendega on raske tegeleda, sest kui lapsed ei maga, ei maga ka vanemad. Unel on kõiges oma osa - venitamises, jonnituurides, hüperaktiivsuses, tervises ja isegi õppimises.
Kuidas lõpetada tagajärgedega karistamine - 12 suurepärast alternatiivi
Kas te mõtlete, kuidas kutsuda laps korrale ilma, et peaks ähvardama tagajärgedega? Kui laps järgmisel korral keeldub teie juhiseid kuulamast ning te tabate ennast teda ähvardamas, katsetage hoopis alljärgnevaid võimalusi.
Aita lapsel üle saada tüütust harjumusest
Vahest on lastel mingid harjumused, mis on äärmiselt tüütud või ebaesteetilised (küünte närimine, nina nokkimine, asjade suhutoppimine jne). Lapsevanema pidev näägutamine ei aita seda probleemi kuidagi lahendada, selle asemel on muid võimalusi.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
10 ideed, kuidas saada laps õhtul magama
Kui laste õhtune magama jäämine on kujunenud sinu jaoks tõeliseks väljakutseks, tasub proovida teha miskit teistmoodi. Ehk saate tagasi endale rahulikud õhtud.
Võimatu ülesanne - väikelapsega poes
Mudilasega koos poes käimine on paljudes peredes peaaegu võimatu ettevõtmine. Kui teie laps ei kappa minema külmutatud toidu osakonnast, siis lööb ta ümber hoolikalt laotud kuivtoidupakkide virna. Kui ta pole näljane, tahab ta juua ja kui ta juua ka ei taha, on tal vaja kohe potile minna jne jne... Poodi tuleb aga minna.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Lapsega mängimine - emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks mõeldud mängud
Mäng on kui lapse töö, mida tal on vaja selleks, et arendada aju ja kasvada terveks inimeseks. Lapsed kasutavad mängu selleks, et töödelda läbi emotsionaalsed probleemid ja leida jälle tasakaal.
7 võimalust, kuidas lõpetada lapse peale karjumine
Paljud vanemad karjuvad laste peale. Me tunneme pärast sageli süümepiinu ja loodame, et ei teinud lapsele halba. Me veename ennast, et reeglina lapsed ju teavad, et me armastame neid vaatamata sellele, et me nende peale karjume. Kuid karjumine teeb sellegipoolest lastele haiget.
Halvasti käitumine ei tähenda, et laps on halb
Halvasti käitumine on lapse kasvamise protsessi lahutamatu osa. Vahest võib ette tulla nii löömist, lõhkumist, lükkamist kui ka uste paugutamist. See on kõik mööduv ja tuleneb lapse ebaküpsusest. Oluline on teadvustada, et halvasti käitumine ei tähenda seda, et laps on halb.
Väikelaps, kes on lasteaias rahulik, aga kodus pöörane
Seda juhtub sageli, et väikelaps, kes suudab lasteaias keskenduda, kaotab enesevalitsuse, kui on kodu kaitsvate seinte vahel. Ideaalsest lasteaialapsest saab koju jõudes kisav ja jonnihoogudest pungil väike mudilane.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Kuidas lapsi lugema saada?
Selleks, et laps omandaks ükspäev lugemisoskuse, tuleb alustada korraliku vundamendi ladumist juba varases lapsepõlves. Oleme siinkohal välja toonud soovitused iga vanuseetapi jaoks.
Lastevaheline agressiivsus
Tunnustatud Taani pereterapeut ja -nõustaja Jesper Juul on avaldanud oma raamatus "Agressiivsus" huvitava arvamuse lastevahelise agressiivsuse teemal. Siinkohal avaldame tema mõtted õdede-vendade vahelisest agressiivsusest ja koolivägivallast.
9 soovitust lapsevanemale oma lapse interneti ja nutivahendite heaks kasutamiseks
Laps peab teadma, kuidas turvaliselt internetis aega veeta ning selleks vajab ta vanemate tuge. Jagame mõningaid soovitusi, mida lapsevanem võiks sel teemal teada.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 

Tugevaks armastatud lapsed. Lapse sotsiaalsete oskuste arendamine

esmaspäev, 26. mai 2014
Mervi Juusola raamat "Tugevaks armastatud lapsed" kirjutab sellest, kuidas vanemad saavad tugevdada oma lapse sotsiaalseid oskusi. Lapse sotsiaalne kasvamine on elus kõige tähtsam areng, mida mõjutavad paljud  tegurid: peredünaamika, temperament, õdede-vendade suhted ja sõbrad.

Raamat tutvustab lapse sotsiaalsete oskuste arengu etappe ja pakub kasvatusele kaasa aitamiseks uusimaid uurimisandmeid. Autor annab konkreetseid nõuandeid eriliste laste suunamiseks ja enesetunnetuse tugevdamiseks. Raamat aitab vanematel leida võtteid, kuidas abistada eriti probleemset last või mil moel jääda kindlaks murdeealise kõrval.

Kuulekusest austava kasvatuseni
Kõige tähtsam kogemus, mida saab lapsele anda on osavõtlikkus ja tunnustus. Osavõtlik ja austav vanem peegeldab lapse tundekogemusi, läheb lapse tasandile ja mõistab ta vaatenurka. Austav täiskasvanu püüdleb selle poole, et laps ei tunneks end alaväärtusliku, allutatu ega rumalana. Karjumine, moraalilugemine, kamandamine ja halvustamine võivad saada harjumuseks. Sellega seondub risk, et laps ei pööra su sõnadele enam tähelepanu. Austav kõne on tõhusam kui halvustav kõne.

Perekonna tundekeel
Ole osaline lapse rõõmudes, anna põhjust naermiseks ja kallistamiseks. Toeta ja mõista ta muret, kuid ära lase end emotsioonide tormi kaasa tõmmata. Laps vajab täiskasvanut, kes talub kõiki tundeid ja püüab hoida kontrolli all ka keerukaid olukordi.

Õpeta laps vestlema 
Koos lapsega tuleb pidada rahulikke ja toredaid vestlusi. Jutuajamised vanematega täiendavad lapse teadmistepagasit, arendavad keelt ning tugevdavad lapsevanema ja lapse suhet. Erguta vestlusi neil teemadel, mis on lapsele meelepärased ja lähedased. Lapsepõlves õpitud vestlusoskused on väärtuslik kapital, millest on elus palju kasu ja rõõmu.

10 sotsiaalset oskust – kuidas neid lapsele õpetada?

1. Eneseaustus. Mina olen hea, väärtuslik ja armastatud
Igapäevane hoolitsus, austav kasvatus ja piirid rajavad tugeva põhja eneseaustusele. Teel seisvad piirded ja igapäevaste pettumuste taluma õppimine tugevdavad lapse enda sisemisi piire: nii ta õpibki – oma heaolutunde ja turvalisuse eest hoolitsedes.

2. Abivalmidus
Iga laps võib õppida abivalmidust vanemate eeskujul. Abivalmiduse idud tärkavad sellest, et laps saab osaleda kodutöödes, nooremate õdede-vendade hoidmisel ning muudes tegevustes, kus saab abiks olla. Lapse kiitmine ja tänamine on seejuures väga olulised.

3. Vastastikkuse võime inimsuhetes
Vastastikkust võib harjutada igapäevaelus: kui isa ja ema pööravad iga päev teineteisele tähelepanu, näiteks valavad teineteisele kohvi. Lugupidavas keskkonnas õpib laps loomulikku vastastikust abistavat käitumist. Samuti on oluline pere omavahelise suhtluse dialoogirütm: teisi kuulatakse, tervitustele, küsimustele ja väidetele vastatakse ega räägita vahele.

4. Otsusekindlus
Lapse otsusekindluse harjutamine algab sellest, et ta õpib ütlema selgelt välja oma arvamust. Lapsele ja noorukile on tähtis, et ta võib alati öelda „ei“, kui kellegi puudutus on ebameeldiv. Otsusekindluse koolitajad on arvamusel, et igasuguseks puudutusteks, isegi omaenda või ristilapse kallistamiseks tuleks lapselt luba küsida.

5. Kollektiiviga liitumine ja rühmas tegutsemine
Iga laps liitub rühmaga lähtuvalt oma temperamenditüübist. Tausta ja temperamendi poolest sarnased lapsed hakkavad moodustama sõprade paare ja väikerühmi. Lapsele ei tohiks kunagi võimendada arvamust, et ta on mingi olukorra, nt koolikiusamise või kambast väljajäämise ohver. Selle asemel tuleks sisendada, et ta on aktiivne tegutseja ning võib hoiakute ja käitumisega oma elu muuta.

6. Nõuannete ja reeglite järgimine
Lapsel on raske õppida oma elu sotsiaalsetel väljadel toime tulema, kui ta ei õpi kuulama ja juhistest täpselt kinni pidama. Lapse sotsiaalsele arengule on tähtis, et tema igapäevaelus on selged reeglid ja piirid, mis kaitsevad teda paljude löökide (sh füüsiliste) eest.

7. Positiivsus, sõbralikkus ja lahenduskesksus
Laps õpib positiivsuse, sõbralikkuse, sõpruse ja lahenduskeskse käitumise mudelid oma vanematelt. Ebaõnnestumine on uue katse algus ja igas probleemis on mingi õpetlik hetk. Viis, kuidas vanemad lapsi kohtlevad, kordub sõbrasuhetes: kui lapsega kärgitakse, võib ka laps oma sõpradega kärkida, sest arvab selline käitumisviis olevat normaalne.

8. Empaatia
Enda seadmist teise olukroda võib harjutada väikeste lastega, kuigi lapse empaatiavõime pole väga arenenud. Koos armukadeda õe või vennaga võiks arutada, mis tunne võiks olla beebi. Last, kes narrib pere lemmiklooma, tuleks õhutada mõtlema, mis tunne oleks olla koer.

9. Eneseregulatsioon
Eneseregulatsioon on võime vaigistada ja tugevdada oma emotsionaalseid reaktsioone: leevendada negatiivseid ja tugevdada positiivseid tundeid. Kui laps õpib oma reaktsioone ja impulsse valitsema ning keskenduma siis, kui keskendumist nõutakse, on õppimine lihtsam ja lapse käitumisest saadav tagasiside positiivne. Puudutamine on hea moodus, kuidas igas eas lapse eneseregulatsiooni tugevdada. Paitamine ja masseerimine vähendavad lapse stressihormoonide hulka, tugevdavad vastastikust toimet ja lisavad rahulikku virgeaega.

10. Vastutustunne
Vastutustunne kasvab, kui innustada last mõtlema oma tegudele ja nende tagajärgedele. Iga viga peaks olema õppetund. Last võib innustada mõtlema, milline oskus heastab tema halva käitumise. Siis ei keskenduta lapse probleemile, vaid sellele, mida ta peaks õppima.

Laps ja stress
Paljud lapsed jonnivad peale lasteaiast koju jõudmist. Jonn on kõige tüüpilisem lapse stressireaktsioon. Kui laps pärast lasteaeda jonnib, võiks ta kohe koju jõudes sülle võtta. Üleminek lasteaiast koju muutub sujuvamaks, kui laps saab istuda ema või isa lähedal täies rahus ja mitte midagi teha. Lapse kõige olulisem stressiolukorrast väljatuleku abinõu on otsida vanemate lähedust.

Kool on paljudele lastele rühmapingete ja õpiraskuste tõttu suur stressiallikas. Kui laps hakkab koolis käimist vihkama ja vältima, hinded halvenevad, unerütm on häiritud või hoiak kooli vastu on enesekindlalt hoolimatu, võib lapsel olla koolimasendus. Kui murdeealistel õnnestub rahuldada kolme põhivajadust (vajadus kuuluda kuhugi, toimetulekuvajadus ja iseseisvusvajadus) on tema risk haigestuda koolidepresiooni väike. Uurijate arvates õhutavad koolidepressiooni just iseseisvuse puudus ja liigne enesesse tõmbumine. Kõige paremini kaitseb last depressiooni eest vanematelt saadud aeg ja tähelepanu, innustav ja turvaline õhkkond kodus ja koolis – kindel, hooliv ja toetav tugivõrgustik.

Rõõm tugevdab õppimisvõimet
Kui oskuste õppimisega kaasneb rõõmu-ja õnnestumistunne on õppimine tõhusam. Turvalises õpiõhkkonnas on lapsel võimalik õppida just talle sobival viisil. Et laps võiks kogeda õppimise rõõmu, peaks ta pälvima kiitust ja innustavat tagasisidet. Motivatsioon on tähtsaim õppimist mõjutav tegur. Laps ei suuda seda ise luua, vanemad ja õpetajad peaksid tal aitama oma energiat õigesti suunata. Inimene õpib kõige paremini innustavas ja hoolivas keskkonnas.

Millest koosneb vanemate autoriteet?
Hea autoriteet sünnib austusest. Kui täiskasvanu austab ja mõistab last, tärkab ka lapses austus vanemate vastu. On raske mitte kuulata neid, kes on sinu vastu õiglased, mõistvad ja lahked ja samal ajal ka ranged, kaitsvad, piiridest kinni pidavad täiskasvanud. Lapselt ei saa nõuda, et ta usuks täiskasvanut pikemalt mõtlemata. Lapsel on õigus olla eriarvamusel, kuid solvav kõne, tülitamine ja kangekaelne vastuvaidlemine ei sobi mitte mingisuguse vastastikuse mõjutamisega. Autoriteet pole täiskasvanute jutt ega see, et tal on pidevalt õigus, vaid kuulamine, lapse seisukoha mõistmine, sageli kompromisside tegemine ning heade lahenduste otsimine koos lapsega.





 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Milline on kõige tervislikum suhkur?
Suhkrut on peaaegu igas toidus - soolastes toitudes, magusates toitudes, jookides ja kookides. Seetõttu tasub mõelda, millist suhkrut tarbime ja kui tervislik see meile on. Levinud on teadmine, et valge suhkur pole tervisele kasulik ning selle asemel võiks tarvitada pigem pruuni suhkrut.
Kuidas aidata lapsel üle saada jonnihoost?
Lastel on sageli jonnihood, kui nad on tulvil emotsioone ja ei suuda väljendada oma frustratsiooni, viha ning pettumust. Selleks, et aidata oma last tema emotsioonide kõrghetkel, tasub selleks võtta aega. Kui soovid, et laps õpiks tulevikus eneseregulatsiooni oskusi (läbi jonnihoo), tasub silmas pidada lihtsaid märksõnu.
 
Lapse söögitool sinu taskus - kuidas sööta väikelast kodust väljas?
Suvisel ajal on väljaspool kodu lastega palju liikumist. Enamikes restoranides ja kohvikutes pakutakse laste söögitooli laenuks, kui olete restorani klient. Aga kuidas võimalikult probleemivabalt last sööta siis, kui söögitooli pole käepärast- näiteks väiksel pausil kaubanduskeskuses, sõbrannal külas või bussijaamas?  
Üle-euroopaline õiglase šokolaadi kampaania
“Make Chocolate Fair!” (MCF!) on rahvusvaheline kampaania, mis paneb 2013–2015 aastal noored inimesed tegutsema suurema õigluse nimel ülemaailmses kakaotööstuses. 
Mis on õiglane kaubandus?
Järjest enam võib leida poeriiulitelt tooteid, millel on peal "Fairtrade" märk. Õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märk tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika talunikele ja töölistele.