Pedagoogilised lähenemised
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Tugevaks armastatud lapsed. Lapse sotsiaalsete oskuste arendamine

esmaspäev, 26. mai 2014
Mervi Juusola raamat "Tugevaks armastatud lapsed" kirjutab sellest, kuidas vanemad saavad tugevdada oma lapse sotsiaalseid oskusi. Lapse sotsiaalne kasvamine on elus kõige tähtsam areng, mida mõjutavad paljud  tegurid: peredünaamika, temperament, õdede-vendade suhted ja sõbrad.

Raamat tutvustab lapse sotsiaalsete oskuste arengu etappe ja pakub kasvatusele kaasa aitamiseks uusimaid uurimisandmeid. Autor annab konkreetseid nõuandeid eriliste laste suunamiseks ja enesetunnetuse tugevdamiseks. Raamat aitab vanematel leida võtteid, kuidas abistada eriti probleemset last või mil moel jääda kindlaks murdeealise kõrval.

Kuulekusest austava kasvatuseni
Kõige tähtsam kogemus, mida saab lapsele anda on osavõtlikkus ja tunnustus. Osavõtlik ja austav vanem peegeldab lapse tundekogemusi, läheb lapse tasandile ja mõistab ta vaatenurka. Austav täiskasvanu püüdleb selle poole, et laps ei tunneks end alaväärtusliku, allutatu ega rumalana. Karjumine, moraalilugemine, kamandamine ja halvustamine võivad saada harjumuseks. Sellega seondub risk, et laps ei pööra su sõnadele enam tähelepanu. Austav kõne on tõhusam kui halvustav kõne.

Perekonna tundekeel
Ole osaline lapse rõõmudes, anna põhjust naermiseks ja kallistamiseks. Toeta ja mõista ta muret, kuid ära lase end emotsioonide tormi kaasa tõmmata. Laps vajab täiskasvanut, kes talub kõiki tundeid ja püüab hoida kontrolli all ka keerukaid olukordi.

Õpeta laps vestlema 
Koos lapsega tuleb pidada rahulikke ja toredaid vestlusi. Jutuajamised vanematega täiendavad lapse teadmistepagasit, arendavad keelt ning tugevdavad lapsevanema ja lapse suhet. Erguta vestlusi neil teemadel, mis on lapsele meelepärased ja lähedased. Lapsepõlves õpitud vestlusoskused on väärtuslik kapital, millest on elus palju kasu ja rõõmu.

10 sotsiaalset oskust – kuidas neid lapsele õpetada?

1. Eneseaustus. Mina olen hea, väärtuslik ja armastatud
Igapäevane hoolitsus, austav kasvatus ja piirid rajavad tugeva põhja eneseaustusele. Teel seisvad piirded ja igapäevaste pettumuste taluma õppimine tugevdavad lapse enda sisemisi piire: nii ta õpibki – oma heaolutunde ja turvalisuse eest hoolitsedes.

2. Abivalmidus
Iga laps võib õppida abivalmidust vanemate eeskujul. Abivalmiduse idud tärkavad sellest, et laps saab osaleda kodutöödes, nooremate õdede-vendade hoidmisel ning muudes tegevustes, kus saab abiks olla. Lapse kiitmine ja tänamine on seejuures väga olulised.

3. Vastastikkuse võime inimsuhetes
Vastastikkust võib harjutada igapäevaelus: kui isa ja ema pööravad iga päev teineteisele tähelepanu, näiteks valavad teineteisele kohvi. Lugupidavas keskkonnas õpib laps loomulikku vastastikust abistavat käitumist. Samuti on oluline pere omavahelise suhtluse dialoogirütm: teisi kuulatakse, tervitustele, küsimustele ja väidetele vastatakse ega räägita vahele.

4. Otsusekindlus
Lapse otsusekindluse harjutamine algab sellest, et ta õpib ütlema selgelt välja oma arvamust. Lapsele ja noorukile on tähtis, et ta võib alati öelda „ei“, kui kellegi puudutus on ebameeldiv. Otsusekindluse koolitajad on arvamusel, et igasuguseks puudutusteks, isegi omaenda või ristilapse kallistamiseks tuleks lapselt luba küsida.

5. Kollektiiviga liitumine ja rühmas tegutsemine
Iga laps liitub rühmaga lähtuvalt oma temperamenditüübist. Tausta ja temperamendi poolest sarnased lapsed hakkavad moodustama sõprade paare ja väikerühmi. Lapsele ei tohiks kunagi võimendada arvamust, et ta on mingi olukorra, nt koolikiusamise või kambast väljajäämise ohver. Selle asemel tuleks sisendada, et ta on aktiivne tegutseja ning võib hoiakute ja käitumisega oma elu muuta.

6. Nõuannete ja reeglite järgimine
Lapsel on raske õppida oma elu sotsiaalsetel väljadel toime tulema, kui ta ei õpi kuulama ja juhistest täpselt kinni pidama. Lapse sotsiaalsele arengule on tähtis, et tema igapäevaelus on selged reeglid ja piirid, mis kaitsevad teda paljude löökide (sh füüsiliste) eest.

7. Positiivsus, sõbralikkus ja lahenduskesksus
Laps õpib positiivsuse, sõbralikkuse, sõpruse ja lahenduskeskse käitumise mudelid oma vanematelt. Ebaõnnestumine on uue katse algus ja igas probleemis on mingi õpetlik hetk. Viis, kuidas vanemad lapsi kohtlevad, kordub sõbrasuhetes: kui lapsega kärgitakse, võib ka laps oma sõpradega kärkida, sest arvab selline käitumisviis olevat normaalne.

8. Empaatia
Enda seadmist teise olukroda võib harjutada väikeste lastega, kuigi lapse empaatiavõime pole väga arenenud. Koos armukadeda õe või vennaga võiks arutada, mis tunne võiks olla beebi. Last, kes narrib pere lemmiklooma, tuleks õhutada mõtlema, mis tunne oleks olla koer.

9. Eneseregulatsioon
Eneseregulatsioon on võime vaigistada ja tugevdada oma emotsionaalseid reaktsioone: leevendada negatiivseid ja tugevdada positiivseid tundeid. Kui laps õpib oma reaktsioone ja impulsse valitsema ning keskenduma siis, kui keskendumist nõutakse, on õppimine lihtsam ja lapse käitumisest saadav tagasiside positiivne. Puudutamine on hea moodus, kuidas igas eas lapse eneseregulatsiooni tugevdada. Paitamine ja masseerimine vähendavad lapse stressihormoonide hulka, tugevdavad vastastikust toimet ja lisavad rahulikku virgeaega.

10. Vastutustunne
Vastutustunne kasvab, kui innustada last mõtlema oma tegudele ja nende tagajärgedele. Iga viga peaks olema õppetund. Last võib innustada mõtlema, milline oskus heastab tema halva käitumise. Siis ei keskenduta lapse probleemile, vaid sellele, mida ta peaks õppima.

Laps ja stress
Paljud lapsed jonnivad peale lasteaiast koju jõudmist. Jonn on kõige tüüpilisem lapse stressireaktsioon. Kui laps pärast lasteaeda jonnib, võiks ta kohe koju jõudes sülle võtta. Üleminek lasteaiast koju muutub sujuvamaks, kui laps saab istuda ema või isa lähedal täies rahus ja mitte midagi teha. Lapse kõige olulisem stressiolukorrast väljatuleku abinõu on otsida vanemate lähedust.

Kool on paljudele lastele rühmapingete ja õpiraskuste tõttu suur stressiallikas. Kui laps hakkab koolis käimist vihkama ja vältima, hinded halvenevad, unerütm on häiritud või hoiak kooli vastu on enesekindlalt hoolimatu, võib lapsel olla koolimasendus. Kui murdeealistel õnnestub rahuldada kolme põhivajadust (vajadus kuuluda kuhugi, toimetulekuvajadus ja iseseisvusvajadus) on tema risk haigestuda koolidepresiooni väike. Uurijate arvates õhutavad koolidepressiooni just iseseisvuse puudus ja liigne enesesse tõmbumine. Kõige paremini kaitseb last depressiooni eest vanematelt saadud aeg ja tähelepanu, innustav ja turvaline õhkkond kodus ja koolis – kindel, hooliv ja toetav tugivõrgustik.

Rõõm tugevdab õppimisvõimet
Kui oskuste õppimisega kaasneb rõõmu-ja õnnestumistunne on õppimine tõhusam. Turvalises õpiõhkkonnas on lapsel võimalik õppida just talle sobival viisil. Et laps võiks kogeda õppimise rõõmu, peaks ta pälvima kiitust ja innustavat tagasisidet. Motivatsioon on tähtsaim õppimist mõjutav tegur. Laps ei suuda seda ise luua, vanemad ja õpetajad peaksid tal aitama oma energiat õigesti suunata. Inimene õpib kõige paremini innustavas ja hoolivas keskkonnas.

Millest koosneb vanemate autoriteet?
Hea autoriteet sünnib austusest. Kui täiskasvanu austab ja mõistab last, tärkab ka lapses austus vanemate vastu. On raske mitte kuulata neid, kes on sinu vastu õiglased, mõistvad ja lahked ja samal ajal ka ranged, kaitsvad, piiridest kinni pidavad täiskasvanud. Lapselt ei saa nõuda, et ta usuks täiskasvanut pikemalt mõtlemata. Lapsel on õigus olla eriarvamusel, kuid solvav kõne, tülitamine ja kangekaelne vastuvaidlemine ei sobi mitte mingisuguse vastastikuse mõjutamisega. Autoriteet pole täiskasvanute jutt ega see, et tal on pidevalt õigus, vaid kuulamine, lapse seisukoha mõistmine, sageli kompromisside tegemine ning heade lahenduste otsimine koos lapsega.





 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Milline on kõige tervislikum suhkur?
Suhkrut on peaaegu igas toidus - soolastes toitudes, magusates toitudes, jookides ja kookides. Seetõttu tasub mõelda, millist suhkrut tarbime ja kui tervislik see meile on. Levinud on teadmine, et valge suhkur pole tervisele kasulik ning selle asemel võiks tarvitada pigem pruuni suhkrut.
Kuidas aidata lapsel üle saada jonnihoost?
Lastel on sageli jonnihood, kui nad on tulvil emotsioone ja ei suuda väljendada oma frustratsiooni, viha ning pettumust. Selleks, et aidata oma last tema emotsioonide kõrghetkel, tasub selleks võtta aega. Kui soovid, et laps õpiks tulevikus eneseregulatsiooni oskusi (läbi jonnihoo), tasub silmas pidada lihtsaid märksõnu.
 
Lapse söögitool sinu taskus - kuidas sööta väikelast kodust väljas?
Suvisel ajal on väljaspool kodu lastega palju liikumist. Enamikes restoranides ja kohvikutes pakutakse laste söögitooli laenuks, kui olete restorani klient. Aga kuidas võimalikult probleemivabalt last sööta siis, kui söögitooli pole käepärast- näiteks väiksel pausil kaubanduskeskuses, sõbrannal külas või bussijaamas?  
Üle-euroopaline õiglase šokolaadi kampaania
“Make Chocolate Fair!” (MCF!) on rahvusvaheline kampaania, mis paneb 2013–2015 aastal noored inimesed tegutsema suurema õigluse nimel ülemaailmses kakaotööstuses. 
Mis on õiglane kaubandus?
Järjest enam võib leida poeriiulitelt tooteid, millel on peal "Fairtrade" märk. Õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märk tootel tagab paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika talunikele ja töölistele.