Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Ole toeks lapse enesehinnangu kujundamisel

esmaspäev, 27. juuni 2016
Juba kolme-nelja-aastasel lapsel on esialgne minapilt välja kujunenud. See koosneb nii teadmistest iseenda kohta kui ka suhtumisest iseendasse ehk enesehinnangust. Peale varast lapseiga satub laps mitmekesisemasse sotsiaalsesse keskkonda, kus teda hakkavad mõjutama nii mängukaaslased kui ka täiskasvanud.

Lapse enesehinnangut kujundab see, kuidas teised inimesed teda näevad ja talle tema kohta tagasisidet annavad.

Teadlased on jõudnud järeldustele, et: 
  • Kui vanemad on lapse suhtes tähelepanelikud, avatud ja hoolivad, siis loovad nad sellega turvalise kasvukeskkonna, mis omakorda aitab kujundada lapse kõrgemat enesehinnangut. Laps kasvab enesekindlaks ning ennast ja teisi austavaks. Ta saab tulevikus paremini hakkama nii raskuste kui ka ebameeldivate olukordadega, suhtub endasse positiivselt, usub enda võimetesse ning suudab rõõmu tunda teiste inimeste edusammudest. Samuti suudab ta enda ja oma seisukohtade eest seista ning on valmis oma vigu tunnistama.
  • Madalam enesehinnang ja negatiivne suhtumine nii endasse kui ka teistesse on seotud vanemate vähese toetuse ja hoolivusega. Halvematel juhtudel on lapsed kogenud emotsionaalset külmust, äratõukamist ning vaenulikkust. Madala enesehinnanguga laps suhtub endasse negatiivselt, tal puudub usk oma võimetesse. Läbikukkumise tunnuseks on enesesüüdistamine ja varasemate ebaõnnestumiste korduv valulik läbielamine. Laps võib olla ka teistest inimestest liialt mõjutatatud ning ei julge oma arvamust avaldada.
Kuidas kujundada lapse enesehinnangut ja õpetada talle enda väärtustamist?

Väljenda oma positiivseid tundeid: 
  • ma hoolin sinust väga 
  • ma armastan sind 
  • ma olen sinu üle rõõmus ja uhke 
  • ma olen sinuga koos õnnelik
Ole kiitmisel konkreetne: 
  • sa oskad seda nii hästi! 
  • mulle meeldib see, kuidas sa... 
  • sinuga koos on väga lõbus, sest sa... 
  • sa oled tõesti hea sõber – vaata kuidas sa... 
  • aitäh sulle, et... 
  • sa näed väga kena välja
Tunnusta lapse pingutusi ja saavutusi: 
  • sa nägid tõesti palju vaeva 
  • ma nägin, et sa püüdsid 
  • eelmisest nädalast saadik olen ma märganud suurt edasiminekut... 
  • sa võid enda üle uhkust tunda, sest...
Julgusta oma last võtma ülesandeid, mis panevad tema võimed proovile

Väldi keelekasutust, mis võib lapse enesehinnangut kahjustada:  
  • ära halvusta - sa käitud nagu tita 
  • ära sildista - sa oled laisk; sa oled tülitekitaja; sa ei püüagi; ma tunnen sind 
  • ära võrdle oma last teistega – su õde sellises olukorras; Mart ei kohtleks ema iialgi nii, nagu sina; mina sinu eas... 
  • ära liialda ega üldista – alati sa...; sa ei oska kunagi midagi õigesti teha; sinust ei saa kunagi... 
  • ära pilka lapse vanust – kui sa ükskord suureks saad; see on sinust lapsik 
  • ära ole sarkastiline – kas neid paberipuntraid nimetatakse vihikuteks? 
  • ära tekita oma lapses süütunnet – sa ajad mu hauda; vaata minu halle juukseid 
  • ära ennusta ette – sinust kasvab...; sinust ei saa kunagi...; ühel päeval sa kahetsed...
NB! Laused muutuvad solvanguteks, kui neid saadab halvustav kehakeel (sarkastiline või üleolev naeratus, agressiivne hääletoon, märtriohe, pearaputus, kulmukortsutus jne.)

Aita lapsel end tundma õppida läbi arutluste:
  • Mis sa arvad...?
  • Kumb sulle rohkem meeldib...?
  • Mis sulle selle juures meeldib...?
  • Mida sa tundsid...?
Kaitse oma last ebaõigluse eest: 
  • ütle välja, et juhtunu ei olnud lapse viga (tea, et enamik lapsi oletab automaatselt, et nemad on süüdi, kui haiget sai keegi, keda nad armastavad ja vajavad) 
  • ütle välja, et see, mis juhtus, polnud õiglane 
  • näita välja, et oled tugev ja saad lapse kaitseks välja astuda või aidata tal ennast ise kaitsta
Jaga vastutust ja usaldust:
  • lase oma lastel ennast aidata 
  • ära sekku kohe, kui näed, et laps ei tule väga hästi toime, sellega väljendad usaldust  
  • kinnita, et sul on lapsesse usku (ma tean, et sa saad sellega hakkama).
Allikas: Tervise Arengu Instituut



pood.minulaps.ee
 - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, RemedyWay, Solgar, Sonett, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kaks Raplamaa peret vajavad abi
MTÜ Do Good soovib aidata kahte peret Raplamaalt, kus ühes kasvatab ema üksi kahte last ning teises vanaema oma lapselast. 
Vutimunad teevad lapsed targaks
Ilusa kirju koorega väikesed vutimunad väärivad rohkem tähelepanu ja tarbimist, kuna tegemist on väga tervisliku vitamiinipommiga. 
Kõige tuntumad õuemängud lastele
Päevad on järjest pikemad ja ilmad soojemad. Lapsed kibelevad üha enam õue, kuid vahest saavad mänguideed otsa. Selleks, et hoog ei raugeks, jagame üle 20 erineva õemängu võimalust.
Soovitusi annab lastearst Reet Raukas: milline peaks olema beebi toitumine esimese eluaasta lõpus?
Beebi areneb esimesel eluaastal väga kiiresti, mistõttu on oluline toetada tema kasvamist õige toiduvaliku ning eakohaste söömisharjumustega. Kuigi alla aastane laps vajab veel kindlasti rinnapiima või piimasegu, muutub tahke toidu söömine üha olulisemaks, et tagada beebile kasvuks ja arenguks vajalik energiatase ning toitained.  
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?