Pedagoogilised lähenemised
Lapsega mängimine - emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks mõeldud mängud
Mäng on kui lapse töö, mida tal on vaja selleks, et arendada aju ja kasvada terveks inimeseks. Lapsed kasutavad mängu selleks, et töödelda läbi emotsionaalsed probleemid ja leida jälle tasakaal.
7 võimalust, kuidas lõpetada lapse peale karjumine
Paljud vanemad karjuvad laste peale. Me tunneme pärast sageli süümepiinu ja loodame, et ei teinud lapsele halba. Me veename ennast, et reeglina lapsed ju teavad, et me armastame neid vaatamata sellele, et me nende peale karjume. Kuid karjumine teeb sellegipoolest lastele haiget.
Halvasti käitumine ei tähenda, et laps on halb
Halvasti käitumine on lapse kasvamise protsessi lahutamatu osa. Vahest võib ette tulla nii löömist, lõhkumist, lükkamist kui ka uste paugutamist. See on kõik mööduv ja tuleneb lapse ebaküpsusest. Oluline on teadvustada, et halvasti käitumine ei tähenda seda, et laps on halb.
Väikelaps, kes on lasteaias rahulik, aga kodus pöörane
Seda juhtub sageli, et väikelaps, kes suudab lasteaias keskenduda, kaotab enesevalitsuse, kui on kodu kaitsvate seinte vahel. Ideaalsest lasteaialapsest saab koju jõudes kisav ja jonnihoogudest pungil väike mudilane.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Kuidas lapsi lugema saada?
Selleks, et laps omandaks ükspäev lugemisoskuse, tuleb alustada korraliku vundamendi ladumist juba varases lapsepõlves. Oleme siinkohal välja toonud soovitused iga vanuseetapi jaoks.
Lastevaheline agressiivsus
Tunnustatud Taani pereterapeut ja -nõustaja Jesper Juul on avaldanud oma raamatus "Agressiivsus" huvitava arvamuse lastevahelise agressiivsuse teemal. Siinkohal avaldame tema mõtted õdede-vendade vahelisest agressiivsusest ja koolivägivallast.
9 soovitust lapsevanemale oma lapse interneti ja nutivahendite heaks kasutamiseks
Laps peab teadma, kuidas turvaliselt internetis aega veeta ning selleks vajab ta vanemate tuge. Jagame mõningaid soovitusi, mida lapsevanem võiks sel teemal teada.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps julgeb eksida, naudib ta ka raskeid ülesandeid
Kuidas vanem reageerib lapse veale, mõjutab lapse uskumusi, ütleb hariduspsühholoog Grete Arro. Mida teeb vanem siis, kui laps tuleb koolist koju kahega?
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Lastehoiu mõju väikelapse stressitasemele
Hommikust õhtuni kestev kollektiivis viibimine tekitab väikelastele stressi. Uuringud on näidanud, et varakult alanud pikad koduvälised hoiupäevad korreleeruvad rahutuse ning agressiivse käitumisega ka hiljem koolieas.
8 levinumat viga lapse distsiplineerimisel
Kui laps ei kuula sõna, on vanemal lihtne kasutada erinevaid mõjutusvahendeid. Need 8 distsiplineerimisvahendit on kõige enam levinud, kuid paraku sageli ilma loodetava tulemuseta.
Kas su laps saab sind usaldada? 5 nõuannet lapsevanematele
Sind testitakse! Kui lapsed saavad usaldada sind „väikeste“ asjadega, siis tulevad nad sinu juurde ka suurtes küsimustes.
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Paha last ei ole olemas
Sagedasti võib kuulda, et vanemad on hädas oma lapse käitumisega ning olukorda kirjeldatakse selliselt, et lapsele öeldakse esimesel paaril korral ilusti rahulikult, et mänguasjad tuleks ära koristada, viiendal korral juba tõstetakse häält ning kui laps ennast ka siis liigutama ei hakka, tutistatakse või antakse laksu. 
Kuidas arendada iseseisvust?
Iseseisvus tuleb samm-sammult. Lapse kasvades lisandub järjest tegevusi, millega ta saab omapäi hakkama. Ükskord ootab ees ka elu esimene rongi- või bussisõit ilma vanemateta.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Lapsega mängimine - emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks mõeldud mängud

esmaspäev, 13. november
Mäng on kui lapse töö, mida tal on vaja selleks, et arendada aju ja kasvada terveks inimeseks. Lapsed kasutavad mängu selleks, et töödelda läbi emotsionaalsed probleemid ja leida jälle tasakaal.

Mõned toredad ja lihtsad mängud, mis aitavad arendada lapse emotsionaalset intelligentsust:
  • Maadlemine ja padjasõda; las laps püüab teid pikali lükata. Kõigil lastel on vaja mingil moel vanematele oma viha turvaliselt välja näidata. Laske lapsel võita, kuni ta ise ütleb, et püüdke rohkem.
  • Ajage last taga. Eriti just väikelastele meeldib vanemate eest ära joosta, teades samas, et me saame nad alati kätte. Ajage last taga, püüdke ta kinni ja laske tal uuesti eest ära joosta. Või üritage teda kinni püüda, kuid komistage siis nimelt. See on ühtaegu võimu väljendamise ja üksteisest eraldumine mäng nagu peitus.
  • Mängige möirgavat koletist. Sellises tagaajamismängus on hirmu ja domineerimise elemendid ja see sobib igas vanuses lastele. Astuge raske sammuga ja öelge lapsele koleda häälega, et saate ta kätte ja siis näitate, kes on kõvem. Olge seejurues nii totakalt hirmutav, et see ajab lapse naerma. Lapsed tunnevad ennast enamiku ajast väiksemana ja väetimana, nii et neil on vaja tunda ennast ka meist tugevamana, kiiremana ja targemana.
  • Head aega ütlemise mäng. Seda mängivad kõikidest rahvustest lapsed, sest oht kaotada vanemad põhjustab neis kõigis suurt hirmu. "Mängime head aega ütlemise mängu. Ma lähen uksest välja. Kui sa hakkad minu järele igatsema, siis hüüa kõige tobedam sõna, mis sulle pähe tuleb ja ma tulen kohe tagasi." Minge näiteks vannituppa, kuid ärge andke lapsele võimalustki hakata igatsust tundma. Veel enne, kui olete uksest päris välja jõudnud, karake tuppa tagasi, hüüdes näiteks "Kukeleegu!" või midagi muud, mis lapse naerma paneb. Kallistage ja musitage teda ja öelge: "Ma hakkasin ise juba sinu järele nii igatsema, et ma ei saanudki ära minna...Proovime veel kord!"
  • Mäng "Ma vajan sind". Kui laps klammerdub teie külge või kui perre on sündinud teine laps ja vanem laps kahtleb, kas teda ikka armastatakse, siis võite eraldumisprobleemide lahendamiseks kasutada mängu, kus hoiate lapse ümbert liialdatult ja totakalt kõvasti kinni. "Ma tean, et sa tahad, et ma laseksin su lahti, aga mul on sind VAJA! Ma tahan ainult sinu juures olla. Palun ole minu juures!" Hoidke lapsel käest või kleidisabast kinni. Talle meeldib see tunne, et tema on see, kes otsustab, kas lasta lahti, selle asemel, et tunda nagu tõugataks teda eemale. Kui te küllalt tobedalt käitute, hakkab ta naerma ja pinged vabanevad pisut. Kui ta lükkab teid otsustavalt eemale, siis öelge: "Pole midagi, ma tean, et sa tuled tagasi. Me tuleme ju alati teineteise juurde tagasi."
  • Parandamise mäng. See mäng parandab kõik hädada, veendes last, et teda armastatakse. Ajage teda kohmakalt taga, kallistage ja musitage teda; laske tal eemale pääseda, püüdke ta kinni ning korrake seda nii kaua kui vaja. Siin saavad mõlemad vanemad kaasa lüüa, vaieldes näiteks selle üle, kes saab oma kallist last esimesena kallistada. See mäng hajutab kindlasti lapse kahtluse, kas teda ikka armastatakse (ja lapsel, kes käitub "halvasti", on need kahtluse olemas).
  • "Kas kallistused on otsa saanud?" Seda mängu võib mängida, kui laps teid ärritab või tüütab. "Kas sul on jälle kallistused otsa saanud? See viga tuleb ära parandada." Haarake laps sülle ja kallistage teda pikalt ja põhjalikult nii kaua kui jõuate. Ärge laske haaret lõdvaks enne, kui laps hakkab vingerdama, kuid ka siis mitte kohe. Kallistage kõvemini ja öelge: "Ma tahan sind nii väga kallistada! Ma ei taha sind iial lahti lasta. Luba, et ma võin sind jälle varsti kallistada." Siis laske ta lahti ja looge side pika sooja naeratusega ja öelge: "Aitäh, mul oli seda tõesti väga vaja."
  • Kui lapsel on mingid hirmud. Laske lapsel end hirmutada ja mängige, et olete väga hirmu täis. Ta naereab teie kartuse peale, vabastades seeläbi oma ärevuse. Igasugused sellised mängud, mis aitavad lapsel hirmu füüsiliselt endast välja rabeleda, pakuvad neile võimaluse seda naeruga teha, nii et nad suudavad päris elus vapramad olla.
  • Kui laps ei taha potil käia. Laulge tobedaid potil käimise laule või pange endale mähe pähe; Tehke nägu, jutskui pissi oleks kohe püksi tulemas, kuid te kardate tualetti minna ja kepselge, jalad ristis ringi. Mida rohkem laps potil käimise üle naerab, seda rohkem on ta valmis seda tegema.
  • Kui lapsel on selline etapp, kus ta vingub palju. Vingumine on jõuetuse väljendus. Ja kui vanemad keelduvad last kuulmast, lasevad nad käiku veel kõvema hääle ja tunnevad ennast veelgi jõuetumalt. Üks võimalus on sel puhul anda lapsele teada, et teie arvates suudab laps tugevat häält teha; pakkuge oma abi, et ta selle üles leiaks, näiteks sellise mänguga: "Kuule, kuhu su tugev hääl on kadunud? Veel hetk tagasi oli see ju siin. Mulle nii väga meeldib sinu tugev hääl. Ma aitan sul selle üles leida. Aita mul otsida. Kas see on tooli all? Ei ole. Mänguasjade kastis? Ei ole...Kuule! Sa leidsid selle ju ise üles! See on tõesti seesama sinu tugev hääl. Mulle nii meeldib sinu tugev hääl. Räägi nüüd oma tugeva häälega uuesti, mida sa vajad."
  • Kui teil kipub lapsega sageli võimuvõitlust ette tulema. Kõigil lastel on vaja võimalust ennast tugevana tunda ja trotslikkusega eksperimenteerida. Te eelistate ju, et see avalduks mängus, mitte mõnes tõeliselt olulises asjas. Katsetage: "Ma olen päris kindel, et sa ei jõua mind pikali lükata" või "No seda ära küll nüüd tee!"
  • Kui laps on ülierutunud. Otsige turvaline koht, kus pole teisi lapsi ega lapsevanemaid, kes võiks teda veelgi rohkem erutada ja laske tal keerelda, üles-alla hüpata või teha ringe ümber teie - mis iganes talle meeldib. Kui ta väsimusest maha vajub, kallistage teda ja öelge talle: "Nii vahva on elevil olla. Aga vahel sa erutud üle ja on hea, kui ma aitan sul maha rahuneda. Hingame nüüd kolm korda sügavalt sisse. Nina kaudu sisse ja suu kaudu välja. Nii hea on teada, kuidas ennast ise maha rahustada. Tule nüüd mulle kaissu ja loeme raamatut."
  • Kui lapsed pidevalt tülitsevad. Öelge just sel hetkel, kui lapsed on rahulikud: "Palun, kakelge nüüd." Kui nad hakkavad kaklema, mängige, et olete telekommentaator. "Täna näeme kahte õde, kes ei saa omavahel läbi. Vaatame nüüd nende käitumist live'is. Vaadake, kuidas suurem õde kipub kamandama ja väike õde teda õrritab. Mõlemad tahavad sama vorstitükki. Kas neil on nutti mõistmaks, et külmikus on veel vorsti? Püsige meiega..." Lapsed hakkavad naerma, vabanevad pingest ning näevad ise ka, kui tobedad nad on.
  • Kui lapsel on mõni raske probleem (nt arusaamatus koolis, tüli mänguplatsil vms). Tehke nii, et üks mänguloom on lapsevanem ja teine laps ning mängige see olukord läbi. Mänguloomade kasutamine aitab keerulise olukorra ühe sammu võrra endast kaugemale viia nii, et enamik lapsi tunneb end seeläbi paremini. Kuid mõnele lapsele meeldib olukord ise läbi mängida. Stressi põhjustavate situatsioonide läbimängimine aitab lastel tunda suuremat kontrolli oma emotsioonide üle ja olla ise tugevam pool olukorras, kus ta päris elus tunneks end jõuetu ja alandatuna.

Loe lisa raamatust: "Rahumeelne lapsevanem, rõõmsad lapsed" Laura Markham



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Kumb on kasulikum, kas värskelt pressitud mahl või smuuti?
Mida lähemale tiksub kevad, seda suuremaks paisub inimeste huvi tervisliku toitumise vastu. Searasv ja kreemikoogid jäägu talveperioodi, pikkade sammudega lähenev rannahooaeg ergutab ja inspireerib tegutsema. Tervise lehekülgedel võib sageli kohata mahla-ja smuutiretseptide soovitusi ning ikka ja jälle tõusevad küsimused, kumb neist on kasulikum ja millal mida eelistada.
Sisseehitatud lapseistmega ostukärude ohtlikkus
Sageli arvatakse, et sisseehitatud lapseistmega ostukärud on piisavalt turvalised. Paraku on praktika näidanud hoopis nende ohtlikkust.
Luumurrud ja nikastused - kuidas ära tunda?
Kui laps saab vigastatud kehaosa liigutada (sõrm, käsi, jalg, pahkluu), siis sageli arvatakse, et ju siis luu ei ole katki. Paraku ei ole see kõige kindlam luumurdude välistamise viis. 
Miksteatri etendus - Merele, Piip ja Tuut Mängumajas, 20.-22. märtsil
märts
„Merele!“ räägib kolmest muuseumitöötajast, kes saavad õhtuti peale tööd kokku, et teha midagi sellist, mida korralikud ja endast lugupidavad täiskasvanud tavaliselt ei tee – nad mängivad. Aga see pole niisama mängimine. Iga kord toob keegi kaasa muuseumi kogudest ühe maali, mis annaks inspiratsiooni uueks mänguks. Täna õhtul siis seilatakse merele, pea ees otse tundmatusse.