Pedagoogilised lähenemised
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 
Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.
13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 
Laps ei tule, kui teda kutsutakse
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.

Lapsega mängimine - emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks mõeldud mängud

esmaspäev, 13. november 2017
Mäng on kui lapse töö, mida tal on vaja selleks, et arendada aju ja kasvada terveks inimeseks. Lapsed kasutavad mängu selleks, et töödelda läbi emotsionaalsed probleemid ja leida jälle tasakaal.

Mõned toredad ja lihtsad mängud, mis aitavad arendada lapse emotsionaalset intelligentsust:
  • Maadlemine ja padjasõda; las laps püüab teid pikali lükata. Kõigil lastel on vaja mingil moel vanematele oma viha turvaliselt välja näidata. Laske lapsel võita, kuni ta ise ütleb, et püüdke rohkem.
  • Ajage last taga. Eriti just väikelastele meeldib vanemate eest ära joosta, teades samas, et me saame nad alati kätte. Ajage last taga, püüdke ta kinni ja laske tal uuesti eest ära joosta. Või üritage teda kinni püüda, kuid komistage siis nimelt. See on ühtaegu võimu väljendamise ja üksteisest eraldumine mäng nagu peitus.
  • Mängige möirgavat koletist. Sellises tagaajamismängus on hirmu ja domineerimise elemendid ja see sobib igas vanuses lastele. Astuge raske sammuga ja öelge lapsele koleda häälega, et saate ta kätte ja siis näitate, kes on kõvem. Olge seejurues nii totakalt hirmutav, et see ajab lapse naerma. Lapsed tunnevad ennast enamiku ajast väiksemana ja väetimana, nii et neil on vaja tunda ennast ka meist tugevamana, kiiremana ja targemana.
  • Head aega ütlemise mäng. Seda mängivad kõikidest rahvustest lapsed, sest oht kaotada vanemad põhjustab neis kõigis suurt hirmu. "Mängime head aega ütlemise mängu. Ma lähen uksest välja. Kui sa hakkad minu järele igatsema, siis hüüa kõige tobedam sõna, mis sulle pähe tuleb ja ma tulen kohe tagasi." Minge näiteks vannituppa, kuid ärge andke lapsele võimalustki hakata igatsust tundma. Veel enne, kui olete uksest päris välja jõudnud, karake tuppa tagasi, hüüdes näiteks "Kukeleegu!" või midagi muud, mis lapse naerma paneb. Kallistage ja musitage teda ja öelge: "Ma hakkasin ise juba sinu järele nii igatsema, et ma ei saanudki ära minna...Proovime veel kord!"
  • Mäng "Ma vajan sind". Kui laps klammerdub teie külge või kui perre on sündinud teine laps ja vanem laps kahtleb, kas teda ikka armastatakse, siis võite eraldumisprobleemide lahendamiseks kasutada mängu, kus hoiate lapse ümbert liialdatult ja totakalt kõvasti kinni. "Ma tean, et sa tahad, et ma laseksin su lahti, aga mul on sind VAJA! Ma tahan ainult sinu juures olla. Palun ole minu juures!" Hoidke lapsel käest või kleidisabast kinni. Talle meeldib see tunne, et tema on see, kes otsustab, kas lasta lahti, selle asemel, et tunda nagu tõugataks teda eemale. Kui te küllalt tobedalt käitute, hakkab ta naerma ja pinged vabanevad pisut. Kui ta lükkab teid otsustavalt eemale, siis öelge: "Pole midagi, ma tean, et sa tuled tagasi. Me tuleme ju alati teineteise juurde tagasi."
  • Parandamise mäng. See mäng parandab kõik hädada, veendes last, et teda armastatakse. Ajage teda kohmakalt taga, kallistage ja musitage teda; laske tal eemale pääseda, püüdke ta kinni ning korrake seda nii kaua kui vaja. Siin saavad mõlemad vanemad kaasa lüüa, vaieldes näiteks selle üle, kes saab oma kallist last esimesena kallistada. See mäng hajutab kindlasti lapse kahtluse, kas teda ikka armastatakse (ja lapsel, kes käitub "halvasti", on need kahtluse olemas).
  • "Kas kallistused on otsa saanud?" Seda mängu võib mängida, kui laps teid ärritab või tüütab. "Kas sul on jälle kallistused otsa saanud? See viga tuleb ära parandada." Haarake laps sülle ja kallistage teda pikalt ja põhjalikult nii kaua kui jõuate. Ärge laske haaret lõdvaks enne, kui laps hakkab vingerdama, kuid ka siis mitte kohe. Kallistage kõvemini ja öelge: "Ma tahan sind nii väga kallistada! Ma ei taha sind iial lahti lasta. Luba, et ma võin sind jälle varsti kallistada." Siis laske ta lahti ja looge side pika sooja naeratusega ja öelge: "Aitäh, mul oli seda tõesti väga vaja."
  • Kui lapsel on mingid hirmud. Laske lapsel end hirmutada ja mängige, et olete väga hirmu täis. Ta naereab teie kartuse peale, vabastades seeläbi oma ärevuse. Igasugused sellised mängud, mis aitavad lapsel hirmu füüsiliselt endast välja rabeleda, pakuvad neile võimaluse seda naeruga teha, nii et nad suudavad päris elus vapramad olla.
  • Kui laps ei taha potil käia. Laulge tobedaid potil käimise laule või pange endale mähe pähe; Tehke nägu, jutskui pissi oleks kohe püksi tulemas, kuid te kardate tualetti minna ja kepselge, jalad ristis ringi. Mida rohkem laps potil käimise üle naerab, seda rohkem on ta valmis seda tegema.
  • Kui lapsel on selline etapp, kus ta vingub palju. Vingumine on jõuetuse väljendus. Ja kui vanemad keelduvad last kuulmast, lasevad nad käiku veel kõvema hääle ja tunnevad ennast veelgi jõuetumalt. Üks võimalus on sel puhul anda lapsele teada, et teie arvates suudab laps tugevat häält teha; pakkuge oma abi, et ta selle üles leiaks, näiteks sellise mänguga: "Kuule, kuhu su tugev hääl on kadunud? Veel hetk tagasi oli see ju siin. Mulle nii väga meeldib sinu tugev hääl. Ma aitan sul selle üles leida. Aita mul otsida. Kas see on tooli all? Ei ole. Mänguasjade kastis? Ei ole...Kuule! Sa leidsid selle ju ise üles! See on tõesti seesama sinu tugev hääl. Mulle nii meeldib sinu tugev hääl. Räägi nüüd oma tugeva häälega uuesti, mida sa vajad."
  • Kui teil kipub lapsega sageli võimuvõitlust ette tulema. Kõigil lastel on vaja võimalust ennast tugevana tunda ja trotslikkusega eksperimenteerida. Te eelistate ju, et see avalduks mängus, mitte mõnes tõeliselt olulises asjas. Katsetage: "Ma olen päris kindel, et sa ei jõua mind pikali lükata" või "No seda ära küll nüüd tee!"
  • Kui laps on ülierutunud. Otsige turvaline koht, kus pole teisi lapsi ega lapsevanemaid, kes võiks teda veelgi rohkem erutada ja laske tal keerelda, üles-alla hüpata või teha ringe ümber teie - mis iganes talle meeldib. Kui ta väsimusest maha vajub, kallistage teda ja öelge talle: "Nii vahva on elevil olla. Aga vahel sa erutud üle ja on hea, kui ma aitan sul maha rahuneda. Hingame nüüd kolm korda sügavalt sisse. Nina kaudu sisse ja suu kaudu välja. Nii hea on teada, kuidas ennast ise maha rahustada. Tule nüüd mulle kaissu ja loeme raamatut."
  • Kui lapsed pidevalt tülitsevad. Öelge just sel hetkel, kui lapsed on rahulikud: "Palun, kakelge nüüd." Kui nad hakkavad kaklema, mängige, et olete telekommentaator. "Täna näeme kahte õde, kes ei saa omavahel läbi. Vaatame nüüd nende käitumist live'is. Vaadake, kuidas suurem õde kipub kamandama ja väike õde teda õrritab. Mõlemad tahavad sama vorstitükki. Kas neil on nutti mõistmaks, et külmikus on veel vorsti? Püsige meiega..." Lapsed hakkavad naerma, vabanevad pingest ning näevad ise ka, kui tobedad nad on.
  • Kui lapsel on mõni raske probleem (nt arusaamatus koolis, tüli mänguplatsil vms). Tehke nii, et üks mänguloom on lapsevanem ja teine laps ning mängige see olukord läbi. Mänguloomade kasutamine aitab keerulise olukorra ühe sammu võrra endast kaugemale viia nii, et enamik lapsi tunneb end seeläbi paremini. Kuid mõnele lapsele meeldib olukord ise läbi mängida. Stressi põhjustavate situatsioonide läbimängimine aitab lastel tunda suuremat kontrolli oma emotsioonide üle ja olla ise tugevam pool olukorras, kus ta päris elus tunneks end jõuetu ja alandatuna.

Loe lisa raamatust: "Rahumeelne lapsevanem, rõõmsad lapsed" Laura Markham



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Kumb on kasulikum, kas värskelt pressitud mahl või smuuti?
Mida lähemale tiksub kevad, seda suuremaks paisub inimeste huvi tervisliku toitumise vastu. Searasv ja kreemikoogid jäägu talveperioodi, pikkade sammudega lähenev rannahooaeg ergutab ja inspireerib tegutsema. Tervise lehekülgedel võib sageli kohata mahla-ja smuutiretseptide soovitusi ning ikka ja jälle tõusevad küsimused, kumb neist on kasulikum ja millal mida eelistada.
Sisseehitatud lapseistmega ostukärude ohtlikkus
Sageli arvatakse, et sisseehitatud lapseistmega ostukärud on piisavalt turvalised. Paraku on praktika näidanud hoopis nende ohtlikkust.
Luumurrud ja nikastused - kuidas ära tunda?
Kui laps saab vigastatud kehaosa liigutada (sõrm, käsi, jalg, pahkluu), siis sageli arvatakse, et ju siis luu ei ole katki. Paraku ei ole see kõige kindlam luumurdude välistamise viis. 
Miksteatri etendus - Merele, Piip ja Tuut Mängumajas, 20.-22. märtsil
märts
„Merele!“ räägib kolmest muuseumitöötajast, kes saavad õhtuti peale tööd kokku, et teha midagi sellist, mida korralikud ja endast lugupidavad täiskasvanud tavaliselt ei tee – nad mängivad. Aga see pole niisama mängimine. Iga kord toob keegi kaasa muuseumi kogudest ühe maali, mis annaks inspiratsiooni uueks mänguks. Täna õhtul siis seilatakse merele, pea ees otse tundmatusse.