Pedagoogilised lähenemised
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.

Miks televisioon pole lastele kohane?

esmaspäev, 20. juuli 2015
Televisioon kahjustab nii lapse närvisüsteemi kui meeleelundite arengut. Seda on tõestanud paljud uuringud üle maailma.

Telerit vaadates püsib ekraanile suunatu pilk paigal, kuigi pilt seal pidevalt liigub. Laps istub tüüpilises jäigastunud asendis teleri ees, sest silmalihaste liikumatus kandub kogu lihaskonnale üle. Nägemisprotsess toimub ebanormaalselt, sest normaalsel nägemisel liiguvad silmalihased äärmiselt diferentseeritult ning pilk siirdub ühelt vaadatavalt asjalt teisele. Lisaks ei vasta värvid ega proportsioonid tegelikkusele, ruumilisus projekteeritakse tasapinnale. Piltlikult öeldes ei ole ainult silmad, vaid kogu keha justkui "kipsi pandud".

Seda asjaolu kasutatakse ravi otstarbel ära silmakliinikus, pannes patsiendid pärast silmaoperatsiooni tundideks telerit vaatama, sest see on ainus võimalus silmalihaseid tõepoolest paigal hoida. Paigalolek aga toetab oluliselt opereeritud lihase paranemist. Ent mis toimub siis, kui loendamatu hulk 3-12-aastasi lapsi kogu maailmas vaatab 4-6 tundi päevas telerit just vanuses, kui kehaline aktiivsus ja liikumine etendavad nii tähtsat osa arengu soodustamisel? Kui isegi lähtuda sellest, et laps vaatab telerit "vaid" 2 tundi päevas, siis on ta kaheteistkümnendaks eluaastaks veetnud "kipsis" pea terve aasta.

Passiivse vastuvõtu stimuleerimine
Ekraanil tajutavat ei töödelda ajus nii nagu see toimub normaalse, aktiivse nägemisprotsessi puhul, kus vaatamisel pidevalt liikuvad silmad eristavad tajumisel peeni värvinüansse ja ruumisuhteid, kaasates ka teisi meeli. Pealegi ületab ekraanilt tulev infotulv kaugelt lapse vastuvõtuvõime ning suutlikkuse vastuvõetut iseseisvalt läbi töötada. Ta tajub kord üht, kord teist, suutmata sageli tabada seost nähtud piltide ja kuuldud lausete vahel. See omakorda soodustab katkendlikku ja assotsiatiivset mõttetegevust ning nähtu passiivset vastuvõttu, sest eneseaktiivse taju jaoks ei jää ruumi. Aju veel arenevat peente närviühenduste põhistruktuuri mõjustatakse nii, et ajust kujuneb passiivse ja assotsiatiivse mõttetegevuse instrument, mis ei võimalda aktiivset, iseseisvat ja loovat mõttetegevust.

Agressiivse-rahutu käitumise soodustamine
Pärast teleka vaatamist tekib niisama ebaloomulik liikumisrahutus nagu teleka vaatamine oli põhjustanud ebaloomuliku liikumatuse. See pole tingitud esmajoones vaadatud saate sisust (oli see julm, totter või mõttekas), vaid on niisuguse pealesunnitud liikumatuse tagajärg. Lapsed ei oska pärast teleri vaatamist endaga mõnda aega midagi peale hakata, muutuvad agressiivseks, on halvas tujus ning ärrituvad kergesti. Saate võimalikul problemaatilisel sisul on seejuures vaid tugevdav mõju.

Veel sümptomeid ja kogemusi arsti vastuvõtul
  • Reeglipäraselt telerit vaatavad lapsed paistavad silma sellega, et:
    • neil on teiste inimeste suhtes vähene distantsitunne ja tähelepanuvõime,
    • neil on raske luua isiklikku kontakti,
    • nad teevad meelsasti grimasse ega vaata silma,
    • vastavad pealiskaudselt või stereotüüpselt, nende huvi ei ole eriti sügav,
    • loevad vähe ja vaatavad meelsamini pilte, enamasti koomikseid,
    • suudavad nähtut ja loetut vaevu läbi seedida,
    • on nõrga kontsentratsioonivõimega.
  • Telerit vaatavad lapsed kalduvad tarvitama alkoholi, ravimeid ja narkootikume, sest on harjunud saama ergutusi ja hingesisu omapoolse pingutuseta, nö nupulevajutamisega.
  • Teleri vaatamine kahjustab tahtearengut, sest istumine ekraani ees pärsib laste muidu aktiivset ja matkivat tegutsemist.
  • Uuringud viitavad ilmselgele mahajäämusele kõnearengus.

Loe edasi raamatust: "Laps. Meditsiinilis-pedagoogiline nõuandja" (Wolfgang Goebel, Michaela Glöckler)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Brändiriided ja -jalanõud, Biolatte, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Lavazza, Lotte, Munchkin, Muumi, Shea Mooti, Sonett, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Veekeskused üle Eesti
september
Rannailma sel suvel eriti ei ole, kuid veemõnude nautimiseks on üle Eesti rohkelt võimalusi.
Keelud positiivse emotsiooni kaudu
Kõigis olukordades on asjakohasem öelda pigem "Stopp" kui "Ei", käituda konkreetselt, rõhutada alternatiive, pakkuda valikuid või fantaseerida koos lapsega. Vanemad ütlevad pidevalt "Ei", kuigi laps ei palu ega küsi midagi. Need ei-d on kasutud.
Toetame imetamise abivahendite ja palati sirmide/vaheseinte soetamist Eesti haiglate vastsündinute osakondadele
Igal aastal sünnib Eestis 5,5% lastest enneaegsena. Parim toit enneaegsele lapsele on rinnapiim ja rinnapiima välja pumpamine on töö, mis aitab emal olla tegevuses oma lapse heaks, aidates leevendada oma muremõtteid. Uuringud näitavad, et enneaegselt sündinud laste emade rinnapiim sisaldab suuremat hulka antikehasid ja toitaineid, kui õigeaegselt sünnitanud naistel. Antikehad kaitsevad last haigestumiste eest, mis on enneaegsete laste suurimad ohustajad. 
Merekarpidest meisterdatud koaala
Lapsed naudivad rannaliival merekarpide korjamist. Et see tegevus oleks veelgi lõbusam, meisterdage kodus neist vahvaid loomi.
Üle-eestiline avatud talude päev, 19. juulil
juuli
19. juulil 2015 toimub esimest korda üle-eestiline avatud talude päev. Sel päeval võtab ühe päeva jooksul külalisi vastu enam kui 100 talu ja põllumajandustootjat üle terve Eesti.