Pedagoogilised lähenemised
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 
Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.
13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 
Laps ei tule, kui teda kutsutakse
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.

Mida teha, kui laps segab jutule vahele?

kolmapäev, 2. mai
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Lapsed on sageli nii keskendunud iseenda vajadustele, et nad ei adu, et teil on tol hetkel midagi pooleli. Nad peavad õppima, kuidas nii teiste kui iseenda vajadustele tähelepanu pöörata.

Mida teha:
  • Andke õppetunde ja eeskujusid. Kuna neil võib olla raske mõista, millal on teiste inimeste jutule ja tegevusele vahelesegamine õigustatud ja millal mitte, siis õpetage lastele, kuidas seda kindlaks teha. Arutage juhtumeid, millal sobib vahele segada - näiteks kui keegi on ukse taga või helistab või kui vend või õde on haiget saanud.
  • Õpetage sobivaid kombeid. Selgitage lapsele, kuidas oodata vestluses pausi ja öelda: "Vabandust." Kui tal on meeles seda teha, siis vastake talle kindlasti. Kui jutu katkestamine võib ja peaks ootama, siis informeerige last sellest viisakalt.
  • Õpetage pigistamist. Öelge lapsele, et kui tal on vaja midagi sellel ajal, kui te räägite teise täiskasvanuga, peab ta teie juurde tulema ja õrnalt teie kätt pigistama. Siis pigistage tema kätt vastu, väljendades, et te märkasite teda ja olete hetke pärast tema päralt. Alguses reageerige üsna kiiresti, et laps näeks selle meetodi edu. Aja jooksul võite kauem oodata, lihtsalt pigistage õrnalt iga paari minuti järel meenutamaks lapsele, et mäletate tema palvet.
  • Koostage tegevusekast. Pange kokku tegevuste või mängude kast, mida saab kasutada ainult siis, kui te räägite telefoniga, istute töölaua taga või räägite teise täiskasvanuga. Aeg-ajalt täitke see uute asjadega või vahetage kasti sisu. Kui te olete lõpetanud, pange kast ja selle sisu kindlasti ära. Laps jääb ootama teie järgmist vestlust ja teie pääsete vahelesegamisest.
  • Kavandage ette. Enne kui hakkate helistama või teile tuleb külaline, andke lapsele teada, mida te eeldate. "Ma pean helistama, teen ühe pika kõne. Paneme siis sinu tegevuskasti valmis, kuni ma telefoniga räägin." Kiitke last, kui ta on selle ära teeninud. Kiitke last heade kommete eest, kui tal oli meeles öelda "Palun vabandust! ja ta katkestas teid ainult õigel põhjusel.

Mida mitte teha:
Ärge vastake vahelesegamisele. Paljud vanemad noomivad last jutu katkestamise pärast, aga vastavad sama hingetõmbega lapse soovile, mis lihtsalt võimendab vahelesegamise harjumust.
Ärge olge ebaviisakas. Sageli reageerivad vanemad vahelesegamisele sellega, et hakkavad kähku lapse halbu kombeid parandama, saamata seejuures aru, et viis, kuidas nad seda teevad, on iseenesest ebaviisakas. ("Mis sul viga on? Lõpeta segamine!"). lapse suhtlemisoskuste kujundamiseks kasutage ka ise häid kombeid. Tehke paus, vaadake talle otsa ja öelge: "Ma tegelen hetke pärast sinuga."

Allikas: raamat "Nututa kasvatus" (Elizabeth Pantley)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Amazonas, Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Troll, Weleda
 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Gluteeni- ja piimavabad pähkli-šokolaadi küpsised
Mõnusalt tervislikud gluteeni- ja piimavabad pähkli-šokolaadi küpsised on lihtsalt valmivad. Hea idee lastega nädalavahetusel ühise aja veetmiseks.
Lusikaga söömine – väikelapse arengu verstapost
Iga väikelapse ema teab, et alates 6. elukuust soovitatakse lisaks emapiimale andma beebile ka tahket toitu, et rikastada lapse menüüd ning tutvustada uusi maitseid. Spetsialistid juhivad aga tähelepanu, et beebi toidusedelisse tahketoidu lisamisel tasub harjumuspärase imemise asemel eelistada lusikaga söömist, sest sellel on oma oluline roll alustades lapse hammaste tervisest ning lõpetades koordinatsiooni ja rääkimise arenguga.
Ettevalmistus kooliks - õppimismängud koolieelikutele
Kooliks ettevalmistuvatele lastele on loodud spetsiaalne portaal, kus on harjutamiseks mitmeid erinevaid õppimismänge.
Vitamiinide allikad
Vitamiinidel on oluline roll biokeemilistes protsessides- kasvamine, ainevahetus, rakkude taastootmine ja seedimine. Kõige paremini omastab inimene toiduainetes naturaalsel kujul sisaldavaid vitamiine. Millistes toiduainetes, millised neist peidus on?
12 ootamatut väljaminekut reisimisel
Reisi planeerimise juurde käib kindlasti eelarve kujundamine. Üheks eelarve osaks võiks olla ka ootamatud väljaminekud. Reisi temaatilises blogis Hetked on sel teemal väga hea artikkel.