Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Mida teha, kui laps pidevalt unustab?

esmaspäev, 7. september 2015
Vanemad küsivad alatihti, kuidas tuleks toimida, kui laps on mõtlematu ja unustab tihti oma asju. See käitumine algab enamasti varases eas, 4-5-aastaselt ning jõuab kõrgpunkti põhikoolis.

Võib tunduda, et alles me korjasime üles oma kisendava väikelapse pudeli, mis veeres tugitooli alla ja ulatasime selle talle. Nüüd hõikab ärritunult meie eelteismeline, et ta ei leia üles oma lemmikuid teksapükse, mille peale meie ilmselt vastame, et kui ta hoiaks oma kapi veidike rohkem korras, siis ta leiaks ka oma asjad kiiremini üles. Mis siis vahepeal ikkagi juhtus?

Vanemad ei taipa tihti, kui paljuks nende lapsed võimelised on. Paljud väikelapsed mõistavad hästi meie sõnu ja kehakeelt, isegi kui nad ei oska seda veel sõnades väljendada. Ülaltoodud näites läheb tihtilugu nii, et ruttame oma väikelast „päästma“. See on normaalne ja loomulik viis toimida: väikelapse hädast „päästmine“ aitab tugevdada ema ja lapse vahelist kiindumust. Kui laps karjub, sest ta on näljane, siis „päästame“ ta teda toites. Kui laps on märg, siis „päästame“ ta, vahetades tal mähkme. See mehhanism toimib instinktiivselt ja kiindumussuhe lapse ja vanema vahel on loodud.

Probleem saab alguse siis, kui me „päästame“ lapse tegevuses, milleks ta on juba ise võimeline. Kui pudel veereb tugitooli alla, siis vanem ei pea last koheselt „päästma“ tõttama. Nüüd on aeg aidata lapsel see probleem ise lahendada. Näiteks võiks vanem öelda: „Mis sa arvad, kuhu pudel kadus?“ ning hakata asjade alla ja taha vaatama, aidates lapsel pudelit otsida. Nii õpib laps enesetõhusust vanema armastava toetuse abil.

Mõtle mõnele tegevusele, mida sa praegu teed oma lapse eest, millega ta võiks juba ise hakkama saada ning anna see tegevus oma lapsele uue vastutusena. Sel moel aitad vanemana lapsel kasvada enesekindlamaks ja õpetad lapsele, et ta saab probleemi korral iseendale toetuda.

Järgmine keerukas aeg saabub siis, kui lapsed lähevad kooli. Nad unustavad oma lõuna, kodutöö, koolikoti, raamatukogu raamatud... ja nii edasi. Lapsed unustavad ja vanemad näägutavad, kurdavad, ähvardavad ja karistavad. Ja miski ei aita! Siin on 3 reeglit, kuidas õpetada lastele kohusetunnet:
  1. Lõpeta nende eest asjade meeles hoidmine. Ehk siis esimese asjana tuleks vanemal lõpetada lapsele asjade meelde tuletamine. Kui vanemad tuletavad pidevalt lapsele asju meelde, siis toetuvad lapsed vanemale ning ei õpi ise asju meeles pidama. Me vanematena ei mõista, miks nad ei suuda oma asju meeles pidada, kuigi me neile ikka uuesti ja uuesti meelde tuletame. Aga just meeldetuletamine ongi see, mis kinnistab vastutustundetust. 
  2. Ära ütle neile „Ma ju ütlesin sulle!“ Teise asjana ei tohiks lapsele öelda „Ma ju ütlesin sulle!“ või „No näed nüüd, mis juhtub, kui sa unustad.“ Sellisel juhul keskendub laps sellele, kui õelad me vanematena oleme ja kui rumalad on nemad ja ei õpi sellest vastutustundlikkust.
  3. Ära räägi lapsele, mis juhtub, las tagajärjed räägivad enda eest. Ja lõpuks, ära räägi lapsele pidevalt sellest, milline on maailm. Las maailm ja loomulikud tagajärjed õpetavad seda su lapsele ise. Seejuures saab vanem olla turvaline pelgupaik lapse jaoks puhkudeks, kui maailm last õpetab. Kui vanem räägib sellest, kuidas maailmas asjad on, siis keskendub laps vanemale kui õpetajale ega saa ise teada, kuidas maailmas asjad käivad.
Ja lõpetuseks, vanem saab aidata oma lastel olla rohkem vastutustundlik, kui õpetab neid mõtlema. Kui vanem ütleb lapsele, mida peaks tegema, siis laps ei õpi. Kui vanem küsib küsimusi armastaval viisil, õpib laps ise mõtlema.  

Kui sa tahad oma lapsele öelda, et ta peaks midagi tegema, siis sõnasta see küsimusena.

Näiteks:
  • selle asemel, et öelda „On koolimineku aeg!“, ütle hoopis „Mis ajal sa pead lahkuma, et õigeks ajaks kohale jõuda?“
  • selle asemel, et öelda „Ära siis unusta raamatuid raamatukokku tagasi viia!“, ütle „Kuidas sa hoiad meeles, et sul on vaja raamatud raamatukokku viia?“
  • selle asemel, et öelda „Tee oma kodutööd ära!“, ütle „Kui palju sul on täna õhtul koduste tööde jaoks aega vaja?“
Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Lavazza, Lotte, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Sonett, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Mänguväljakute ohutusest
Mäng on lapse põhiline tegevus, mis on seotud spontaansuse, loomingulisuse, lusti ja lõbuga ning kõik me oleme kunagi mänguväljakutest rõõmu tundnud. Enne, kui sinu laps mänguväljakul mängima hakkab, peaksid sina ümbruse üle vaatama.
Laps on väärtuslik
Salasona.eu on refereerinud Ameerikas tunnustatud terapeudi Pia Mellody raamatu "Kaassõltuvus". Allpool on välja toodud tema raamatu „Kaassõltuvus“ see osa, mis kirjeldab, kuidas vanemad lapse sünnipäraselt kaasas olevaid omadusi arvestades saavad traumade teket ära hoida. Teadlikud lapsevanemad kasvatavad oma lapsi nii, et nad saavad täiskasvanuks küpsete, hästi hakkamasaavate inimestena, kellel on endaga hea läbisaamine.
Maca juur kui indiaanlaste iidne elujõu allikas
Maca tugevdab immuunsüsteemi, mõjub antioksüdatiivselt ning tõstab toonust ehk mõjub kroonilise väsimuse vastu väga hästi. 
Chia dessert vaarikatega
Chia seemned on tervisele kasulikud ning nendest saab kokku segada imemaitsva nädalalõpu desserdi.
Lasteklubi Väike Päike huviringid alustavad uut hooaega
september
Lasteklubi Väike Päike huvirngid alustasid uut hooaega 1. septembrist.