Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Mida teha, kui hästi käituvast lapsest saab avalikus kohas jonniv paharet?

esmaspäev, 3. aprill 2017
Lapsega poes, arsti juures, kohvikus või kinos käimine võib olla paras katsumus ja iga lapsevanema meeleheitele viia. Kes meist poleks kaubanduskeskuse mänguasjade riiuli juures või kassasabas näinud jonnivat last, kellele vanem keeldub mänguasja või maiustust ostmast?

Miks lapsed avalikus kohas nii käituvad?
1. Vaikne ja hästi käituv laps ei saa piisavalt vanema tähelepanu
Sõbra või tuttavaga kohvikus vesteldes ei pane sa oma last tähele enne, kui ta sobimatult käituma hakkab. Kui vanem reageerib sobimatule käitumisele, kuid samas ei pane tähele ega tunnusta sobivat käitumist, siis õpetab ta lapsele, et halvasti käitudes saab rohkem tähelepanu.

2. Laps väsib ära
Pikad restorani- ja arstikülastused või poeskäigud väsitavad last. Täiskasvanud muidugi tahaksid, et lapsed käituksid söögikohas või teatris pikka aega sobivalt, kuid 4–5-aastase lapse jaoks on paar tundi liialt pikk aeg, et püsida vaikne, koostöövalmis ja sõnakuulelik. Oma plaane tehes arvesta, et lapse enesekontrollioskus ei ole veel piisavalt arenenud ja tal võivad olla ka teised vajadused. Lapse jonnihoogudel on põhjus – igavus, tähelepanuvajadus vmt – ja selle mõistmine teeb lihtsamaks ka jonnihoo ennetamise. Täiskasvanulgi võib ju teinekord igav olla ja küllap oleme näinud mõnd inimest kontserdikülastuse ajal väsimusest või igavusest tukkumas.

3. Laps on tema jaoks uudses olukorras
Laps võib käituda sobimatult, sest tal pole olnud piisavalt võimalusi avalikus kohas käitumist õppida. Ta ei tea, mida oodata ja kuidas käituda, ning muutub närviliseks, mis väljendub ka sobimatu käitumisena. Olukorra võib keerulisemaks teha see, kui vanem pelgab teiste inimeste tähelepanu, loodab stseeni vältida ja ei käitu samamoodi nagu kodus. Seega tuleks võtta aega ja harjutada restoranis käimist kas varem mängulises vormis kodus või lahendada situatsioon kohapeal, hoolimata ebamugavustundest. Pikemas perspektiivis on sellest kasu ja olukord ei pruugi korduda.

Mõnikord on poes käimist või väljas söömist parem teiste täiskasvanutega nautida ja lapsed võimalusel vanavanemate juurde või lapsehoidjaga koju jätta. Siiski ei tasuks lapsega söögikoha või kino külastamist kuni tema kooliealiseks saamiseni vältida, kuna siis ei tea laps, kuidas erinevates olukordades käituda ja millised on vanema ootused. Alustada võiks lühikestest, 5–10-minutilistest n-ö proovikäikudest ja neid siis vähehaaval pikendada. Seejuures on oluline last käitumise eest tunnustada – näiteks kui ta ei võta riiulitelt asju, ei roni kärusse ja kõnnib ilusti vanema kõrval. „Sa olid nii abivalmis, kui me täna poes käisime. Aitäh, ma sain kohe palju kiiremini kõik vajaliku ostetud.“ Külastuseks tasuks valida aeg, kui poes on vähem inimesi, et last ei peaks vajadusel paljude pealtvaatajate juuresolekul distsiplineerima. Kui lahkud poest koos rõõmsa lapsega, jääb talle kogemusest positiivne emotsioon, mis motiveerib järgmisel korral ennast sama hästi üleval pidama.

Viis olulist nõuannet lapsele avalikus kohas käitumise reeglite õpetamiseks:
  • Leppige käitumisreeglid eelnevalt kokku. Väiksemate laste puhul selgita reegleid mängu abil. Näiteks pange ennast kogu perega korralikult riidesse, nagu te läheks välja sööma, ja harjutage viisakaid kombeid. Mängu-söögikorra ajal tunnusta last iga kord, kui ta sobivalt käitub. „Palun ulata mulle suhkrut. Aitäh!“, „Sul tuleb tee valamine väga hästi välja!“, „Nii pikalt on tõesti raske paigal istuda, sa olid täna väga kannatlik.“
  • Seleta lapsele, et erinevates kohtades võivad kehtida erinevad reeglid. Selgita avalikes kohtades käitumise reegleid konkreetselt ja arusaadavalt, näiteks: „Raamatukogus tuleb lugeda või vaikselt rääkida. Teised teevad tööd ja ei saa keskenduda, kui seal ringi joostakse või valju häälega räägitakse. Kui me läheme õue, siis saad jälle joosta.“
  • Ole valmis lapsele avalikes kohtades piire meelde tuletama. Oluline on selgitada, et kodused reeglid kehtivad ka mujal. Kassasabas tekkinud jonnihoo korral võib vanem neutraalseks jääda, kuni teised täiskasvanud seda tähelepanuga ei õhuta. Kui jonnihoogu on võimatu eirata, võib juhtuda ka, et vanemal pole muud võimalust kui karjuv laps rahunemiseks välja viia. Jonnihoogudele ei tohiks järele anda, muidu korduvad need ka edaspidi. Samas aga peab vanem endale aru andma, et jonnihool on põhjus.
  • Räägi lapsele, et kui ta jookseb toidupoes sinu juurest ära, siis sa ei saa keskenduda sisseostude tegemisele ja pead lahkuma, sest oled mures selle pärast, kuhu laps läheb ja kas sa ta üles leiad. Või siis lepite näiteks kokku, et laps peab ühe minuti sinu käest kinni hoidma iga kord, kui ta mujale jookseb. Võid talle öelda näiteks: „Mis sa arvad, kas siis, kui sa ühe minuti mu käest kinni hoiad, on sul lihtsam terve poeskäigu aja minuga koos olla?“ Nii harjutad sa last olema sinu juures. Oluline on põhjendada, miks laps peab vanema lähedal püsima (pood on suur, sa kaod ära, asjad võivad riiulite pealt maha kukkuda jne). Ära muretse teiste inimeste arvamuse pärast, kui pead last avalikus kohas korrale kutsuma. Keskendu rahulikuks jäämisele ja lapse aitamisele, et ta oma käitumise kontrolli alla saaks.
  • Püüa laps avalikus kohas tegevustesse ja vestlusse kaasata. Näiteks võid toidupoes lapsele öelda: „Palun võta sealt letist kaks hapukoort.“ Saad nende käikude ajal lapsele erinevaid asju õpetada, näiteks rääkida, kus banaanid kasvavad, kuidas piim pakki saab, kui palju asjad maksavad jne. Mida rohkem lapsed aitamise, koostegutsemise ja rääkimisega tegelevad, seda väiksem on tõenäosus, et nad hakkavad sobimatult käituma.

Allikas: www.tarkvanem.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, PlanetBio, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda jt

 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Lapse tulek perre ja muutused paarisuhtes
Hästi toimiv kooselu vallandab inimestes energiat, loovust ja elurõõmu. See teeb meid avatumaks, sallivamaks ja sõbralikumaks. Hea suhte nurgakivideks on turvatunne, intiimsus, kohusetunne ja usk tulevikku. Need nurgakivid põhinevad kahepoolsusel   –  mõlemad peavad võtma vastutuse selle eest, mida nad ütlevad või teevad, mõlemad peavad end tundma turvaliselt ja mõlemal peab olema usk ühisesse tulevikku teineteisega.
Kodune näohooldus
Näonaha korralikuks hooldusprotseduuriks ei pea alati ilusalongi minema. Tegelikult läheb selleks, et näole üks korralik elustav kuur teha, vaja vaid mõningaid taimi ja puuvilju ning tahet. 
Lihtsad salenemisnipid köögikapist
Kevade saabumisega soovivad paljud vabaneda mõnest liigsest kilost. Alati ei ole sel puhul vaja oma elustiilis suuri muutusi teha, vaid piisab kui osata mõningaid lihtsaid salenemisele kaasa aitavaid toiduained oma menüüle lisada.
Eesti Ajaloomuuseumi uus sünnipäevaprogramm 'IVO SCHENKENBERG JA TALLINNA PÄÄSTMINE'
aprill
Seiklusliku sünnipäevaprogrammi "Ivo Schenkenberg ja Tallinna päästmine" tegevus toimub 16. sajandi Tallinnas, mil linna asusid piirama vaenlase väed. Sünnipäevalised saavad kehastuda linna kaitsjateks, kelle ülesandeks on kodulinn vaenlase käest päästa. Programmi käigus tuleb osalejatel lahendada erinevaid ülesandeid ja lugeda salakirju.
Oliiviõli kui iluhoolduste 'vedel kuld'
Oliiviõli on olnud mitmekülgselt kasutusel juba antiikajast peale. „Meditsiini isana“ tuntud Hippokrates nimetas oliiviõli rohkem kui 60 ravitoimet omavaks imeaineks. Ka Homeros ei pidanud paljuks nimetada oliiviõli oma kuulsas teoses „Odüsseia“ vedelaks kullaks – nimi, mille see kasulik koduabiline nii toidutegemises kui iluhooldustes auga on ära teeninud.