Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Lapse tulek perre ja muutused paarisuhtes

esmaspäev, 17. aprill 2017
Hästi toimiv kooselu vallandab inimestes energiat, loovust ja elurõõmu. See teeb meid avatumaks, sallivamaks ja sõbralikumaks. Hea suhte nurgakivideks on turvatunne, intiimsus, kohusetunne ja usk tulevikku. Need nurgakivid põhinevad kahepoolsusel   –  mõlemad peavad võtma vastutuse selle eest, mida nad ütlevad või teevad, mõlemad peavad end tundma turvaliselt ja mõlemal peab olema usk ühisesse tulevikku teineteisega.

Kumbki osapool peab endalt küsima „Mil viisil mina sellesse panustan?“. Rahulolu paarisuhtes oleneb kõige muu hulgas suuresti turvatunde, intiimsuse ja usalduse tasemest partnerite vahel.

Enda „mina“ arengu osa paarisuhtes ja vanemaks saamisel
Inimene on üles ehitatud nõnda, et tal on siis hea olla, kui ta teab, mida tahab, väljendab selgelt oma vajadusi ja tundeid.  Kui inimene on teadlik oma minast ja sellest, mis toimub tema hinge sisimas, mis on tema halva enesetunde põhjused ning julgeb neid ka partnerile väljendada, siis tähendab see, et igaüks saab vastutada iseenda heaolu eest. 

Kui naine ja mees on enne emaks-isaks saamist oma elu varasemad arengukriisid turvaliselt läbinud, siis suudavad nad edukad vanemad olla ka oma lapsele. Kui aga näiteks 25-30 aastane naine või mees on ise veel liialt seotud oma päritoluperekonnaga, olles ise piltlikult öeldes veel laps, siis võib lapse sünd põhjustada tõsise kriisi nii vanematele endile kui ka sündinud lapsele. Naisel peaks emainstinkt vallanduma juba lapse rasestumisest teadasaamise hetkest alates. Kui naine elab aga lisaks oma varasema isiksuse arengu kriisidele üle ka veel paarisuhtes või tööalases tegevuses tekkinud muid emotsionaalseid kriise, siis võib  peale sünnitust kujuneda naisel sünnitusjärgne depressioon, mis seab ohtu ka ema-laps suhte.

Anda piisavalt aega lapsevanemaks kasvamiseks
Ema- ja isatunded ei pruugi tekkida üheaegselt ja nende tugevuski võib erineda. Oma lapsepõlvest saadud mudelid mõjutavad oluliselt ettekujutust tulevasest elust lapsevanemana. Lapse sünd on nii naise kui mehe jaoks ka uue identideedi saamine. Kogu eelnev elu mõjutab meid ja seda, millised oleme lapsevanematena.

Vanemlikkus annab naiseks ja meheks olemisele uue mõõtme, kasvamise ja muutumise võimaluse. Lapsevanemaks olemine võib viia ka mõttele, et ollakse vana. Noorus on nüüd möödas. Nii mees kui naine võivad uut olukorda raskesti üle elada, eriti kui näiteks nende sõpruskonnas ei ole veel lapsi.

Peale lapse sündi
Naise keha muutub peale lapse sündi, see on loomulik. Tütarlapselikku keha ei saa ta enam kunagi tagasi. Samas on paarisuhte seisukohalt oluline hoolitseda enda eest ka pärast lapse sündi. Väsinud ema vajab oma partnerilt innustust ja lapse sünni järel suurenenud vastutuse jagamist. Siis suudab ta ka enda eest paremini hoolitseda. Kui tunded jahenevad, siis mõelge, milliste omaduste tõttu oma partnerisse kunagi armusite ja millised jooned temas meeldivad teile siiani kõige enam. Rääkige nendest teineteisele.

Varakult võiks läbi mõelda, kellelt lapsehoidmisel abi leida. Kuigi elumuutustega seotut on kasulik ette mõelda, ei tasu liiga täpseid plaane teha. Sünnituse ja lapsevanemaks saamise juurde kuuluvad ootamatused ja ettearvamatus. On tähtis, et iga pere leiab oma tegevusmudelid ja omasena tunduva viisi, kuidas olla lapsevanem.

Paarisuhte heaks
Hea on, kui väikelaste vanemad suudavad vahetevahel leida ühist aega kahekesi olemiseks. Paarisuhte eest hoolitsemine ei ole pelgalt ühine nädalavahetus hotellis, baariõhtu või kinoskäik. See tähendab jätkuvate sidemete hoidmist igapäevaelus. See on teadmine, et meil on paarisuhe, mida ei elata möödaminnes, lapsi kasvatades, tööd tehes ja teiste igapäevaste toimingute kõrvalt. On kurb, kui paarisuhe on jäetud tähtsuselt viimaseks ja tegeletakse sellega vaid siis, kui aega jääb.
Märka oma armastatut. Mees võiks öelda: “Mu veetlev naine, tule mu kõrvale telekat vaatama!” või lihtsalt öelda: „Ma armastan sind“. Öeldes kaaslasele midagi ilusat või võttes tal lihtsalt käest kinni, isegi kui see tunduks pisut ebaloomulik, võib äratada positiivseid tundeid – teenida armastust.

Vastuolulised tunded
Naine on tavaliselt alguses rinnaga toitmise tõttu lapsega tugevalt seotud. Ta võib tunda kibedust ja olla kade abikaasale, kes saab tööl edasi käia ja jätkata sealseid sotsiaalseid sidemeid, millest tema on pidanud loobuma. Tal võib olla raske nõus olla mehe sooviga tegeleda ka oma huvialadega või veeta aega kodust eemal. Paarisuhte seisukohalt on hea, kui kumbki oleks võimeline end teise olukorda panema.

Paljud emad kardavad emapuhkuse ajal kaotada oma kohta tööl ja ühiskonnas. Üks meie ühiskonna olulisi eesmärke on muuta tööelu paindlikumaks kooskõlas pereelu muutustega. Mis tahes lahenduse pere ka valiks, on tähtsaim, et kõik oleksid võimalikult rahul. Kui naine on kodus vastu tahtmist ja iga päev töölkäimist taga igatseb, pole ta kindlasti koduse emana parim. Ka unetute ööde käes vaevleva lapse isa ei ole parim töötaja ettevõttes.

Paarisuhte juurde kuulub igapäevaste tööde jagamine, paindlikkus ja kompromissid
Mõlema jaoks rahuldust pakkuva tööjaotuse ja askelduste juures jääb ruumi ka teisele soojade tunnete, hoolivuse ja lugupidamise ilmutamiseks. Iseäranis väikelast kasvatavas peres on päevad pilgeni täis üksteisele järgnevaid rutiinseid tegevusi ja täpsed kokkulepped nende jaotuse üle võivad parandada kogu pere heaolu. Suurepärane idee on näiteks riputada külmiku ukse külge ühiselt koostatud kodutööde loetelu, nende korralduse ja tööjaotuse. Igas peres leiavad kindlasti nii naine kui mees omad rollid ja tegevused, mida tehes nad end hästi tunnevad. Proovikiviks on õppida leppima sellega, et igaüks teeb asju omamoodi. Ärge süüdistage ega arvustage seejuures teineteist, vaid kõnelge üksnes oma tunnetest. Vältige sõnumeid stiilis: ”Miks sa alati…” või “Jälle sa…”.

Seksuaalelu lapse kasvatamise perioodil
Kuigi peale sünnitust võib seksuaalelu väheneda, saab seksuaalsust säilitada läheduse, puudutuste ja flirdi abil – hoida tunded soojana tulevasteks hetkedeks. Valmisoleku erinev rütm – üks tahab õhtul, teine hommikul – on väikelaste vanemate hulgas üsna levinud. Paljud emad ütlevad, et õhtuti väsimusest voodisse vajudes on nende mõtted kõige muu, aga mitte seksi juures. Hommikul virgena võiks aga küll. Just siis, kui mees on tööle minemas või keset päeva, kui lapsed magavad ja mees on tööl. Mitmed väikelaste isad on öelnud, et õhtuti oleks neil veel sädet intiimseks läheduseks, kui nende partner poleks nii väsinud. 

Mida siis ette võtta? Neil üksikutel vabadel õhtutel on võimalik tunda end äsja armununa, jalutades tänaval, hoides üksteisel ümbert kinni. Kiiret pole kusagile. Vaadata armunult teineteisele silma. Mees näeb tõesti hea välja, mina tunnen end kauni naisena. Kallistame ja suudleme, naerame. Vastutus ja argipäev on kusagil eemal. Kodus oleme hilisööni üleval ja räägime. Armatseme, kui tahame, magame kaua, sööme rahulikult hommikust, hoiame teineteise lähedusse – ja keegi ei nõua midagi ega sega meid.

Paljud väikelaste emad arvavad, et kui paarisuhe on korras ja pakub rahuldust, siis saab ka seksuaalelu nautida. Et viimane õnnestuks, soovib naine, et kõik asjad oleks enne korda tehtud. Kraanikauss peab särama, arved peavad olema makstud ja toit valmis jne. Siin on oluline, et mees mõistaks naist.

Kust leida abi paarisuhte probleemide korral?
Kuigi paarisuhtes tuleb ette kriise, ei tähenda see veel kooselu lõppu. Isegi pärast suuri kriise võib teineteist uuesti leida. Kriisid annavad võimaluse oma paarisuhet arendada, seda tugevamaks muuta. Selleks peavad aga mõlemad osapooled seda tahtma.

Kui neile tundub, et oma jõust edasiminekuks ei piisa, tasub abi küsida väljastpoolt. Koolitatud paariterapeutide abiga saab segamatult keskenduda ja ühist paarisuhet kummagi abikaasa seisukohalt käsitleda. Seejuures ei otsita süüdlasi, vaid püütakse avardada arusaamu oma paarisuhte kohta ja leida lahendusi. Mõnikord nähakse juba paari külastuse järel uusi vaatenurki ummikusse jooksnud olukorra lahendamiseks. Paljud paarid tunnevad siiski, et vajavad rohkem visiite, enne kui suudetakse umbsõlmed lahti harutada.

Allikas: Ene Raudla, perekeskus SIna ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Lapsed ja suhkur: kui palju on liiga palju?
Magusatarbimist ei tasu kontekstist välja rebida, vaid analüüsida tuleks tervet lapse toitumist, ütleb toitumisnõustaja Kristin Salupuu. Lapsevanem peaks jälgima mitte ainult seda, kui palju magusat ta laps sööb, vaid ka mida ning kui palju laps üleüldse sööb – kas sööb regulaarselt hommiku- ja lõunasööki, vahepalu jm. Kui lapse iga toidukord põhiliselt magusast koosnebki, siis ilmselgelt on lisatud suhkru osakaal toidus liiga kõrge.
Lasteklubi Väike Päike loeng ´Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele´ 20. aprillil
aprill
Kesklinna lasteklubi Väike Päike korraldab 20. aprillil taas ühe põneva loengu lapsevanematele teemal "Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele". Loengut viib läbi tunnustatud toitumisspetsialist Madleen Simson.
Kodune näohooldus
Näonaha korralikuks hooldusprotseduuriks ei pea alati ilusalongi minema. Tegelikult läheb selleks, et näole üks korralik elustav kuur teha, vaja vaid mõningaid taimi ja puuvilju ning tahet. 
Mida teha, kui hästi käituvast lapsest saab avalikus kohas jonniv paharet?
Lapsega poes, arsti juures, kohvikus või kinos käimine võib olla paras katsumus ja iga lapsevanema meeleheitele viia. Kes meist poleks kaubanduskeskuse mänguasjade riiuli juures või kassasabas näinud jonnivat last, kellele vanem keeldub mänguasja või maiustust ostmast?
Lihtsad salenemisnipid köögikapist
Kevade saabumisega soovivad paljud vabaneda mõnest liigsest kilost. Alati ei ole sel puhul vaja oma elustiilis suuri muutusi teha, vaid piisab kui osata mõningaid lihtsaid salenemisele kaasa aitavaid toiduained oma menüüle lisada.