Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Logopeedilised jutukesed problemaatiliste häälikute õppimiseks

kolmapäev, 10. veebruar 2016
Me kõik teame, et mingi oskuse kujunemiseks on vaja seda harjutada. Kõnelemiseks on oluline saavutada nii suulihase hea liikuvus kui ka koordinatsioon. Pati ja Malle jutukesed on mõeldud toetamaks problemaatiliste häälikute (R, S, K) õiget hääldusoskust. Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar on avaldanud sel teemal abistava kirjutise.

Vahvaid jutukesi kuulavad lapsed meeleldi, eriti kui jutukeste juurde kaasata mänguasju reaalsete tegelastena. Pati ja Malle jutukesed on mõeldud toetamaks problemaatiliste häälikute õiget hääldusoskust. Lisaks võib esitada lastele teksti taastavaid küsimusi tegelaste, sündmuse toimumisaja- ning koha suhtes. Samuti võib esitada küsimusi tegelaste tunnete, käitumismotiivide osas ning sündmuste põhjuste ja tagajärgede kohta või ajaliste seoste kohta (mis toimus enne, mis pärast).

Jutukeste allosas on juhised, mis selgitavad läbiviidavat tegevust või häälitsust. Jutukeste tekst võimaldab silpe hääldada mitmeid kordi. Sellised kordused kinnistavad hääliku õiget hääldamisoskust. Vanem loeb jutukese teksti ning hääldab silbid lapsele õigesti ette. Seejärel hääldab laps neid kas iseseisvalt või koos vanemaga. Kui laps ei suuda silpe õigesti hääldada, on mõistlik logopeediga nõu pidada.

 
Anni ja Pati koogiküpsetus
Häälitsuste jutuke
Diana Pabbo

Jutuke on mõeldud R hääliku seade perioodil lapsele, kes veel ei suuda R häälikut isoleeritult hääldada.
Eesmärk: Laps kordab täiskasvanu eeskujul keele tipu tugevdamiseks mõeldud silbiridu, laps hääldab isoleeritult R asehääliku ž.

Ühes väikeses majakeses elas pisike tüdruk. Tema nimi oli Malle. Mallega koos elas seal ka koer. Tema nimi oli Pati. Ühel suvepäeval hakkas Mallel igav ja ta otsustas, et hakkab  magusaid pirukaid tegema. Tüdruk tahtis seda koos koeraga teha, sest seltsis on lõbusam küpsetada.

Malle hakkas koera hüüdma “Pa-ti, aee-aee, aee-aee. Pa-ti, aee-aee, aee-aee”. Kuid koera ei tulnud. Tüdruk hüüdis edasi “Pa-ti, uii-uii, uii-uii. Pa-ti, uii-uii, uii-uii”.

Koera ei tulnud ikkagi kohale. Malle ohkas suurest kurvastusest mitu korda ohh, ohh. Siis mõtles Malle, mida küll teha. Mõeldes ümises ta vaikselt “mmmm”. Et mõni hea mõte pähe tuleks, ümises ta veel “mmmm”. Ümisemine aitas Mallel mõelda. Talle tuligi hea mõte. Kui valju häälega hüüdmine koera kohale ei toonud, siis ehk aitab vaikselt kutsumine. Tüdruk sosistas “aaaa”, “ääää”, “aaaa”, “ääää” (sosinhäälega).

Järsku seisiski Pati Malle kõrval. Nüüd Malle rõõmustas. Ometi saab magusaid pirukaid küpsetama hakata. Sõbrad läksidki koos kööki. Pati kihutas kööki sellise müdinaga, justkui oleks ta hobune. Tema käpakesed tegid klak-klok, klak-klok.

Köögis hakkasid sõbrad kaussi otsima, et sinna taigen segada. Malle otsis kaussi nõnda, et kapiuksed kolisesid koll-koll, poll-poll, koll-koll, poll-poll. Koerake aga hüppas sahtli ees, et seda lahti saada ti-ti-ta, ti-ti-ta. Ta proovis kõrgemale hüpata põnn-põnn-põnn, põnn-põnn-põnn. Lõpuks leidis Malle sahtlist kausi. Kõgepealt lõi Pati kaussi munad tänna-pänna, tänna-pänna. Siis valas Malle kaussi suhkrut silla-salla, silla-salla. Edasi valas Pati kaussi piima sulla-lulla, sulla-lulla. Kõige lõpuks pani Malle sinna veidi pärmi ja hakkas seejärel taigent segama tilla-tolla, tilla-tolla.

Nüüd hakkasid sõbrad taigent lapikuks rullima nänn-nänn-nänn, nänn-nänn-nänn. Laiaks rullitud taigen aga pandi ahju küpsema. Kui taigen oli valmis küpsenud hõikas Malle oma sõpra mesilast, et see piruka peale mett tooks. Mesilane lendaski meega kohale žžž. Lõpuks saidki sõbrad pirukat sööma hakata mats-mats-mats. Küll nüüd oli Pati ja Malle tuju hea. Nii magusad pirukad olid.

Lapsed kordavad tumedalt trükitud häälitsusi juhendaja eeskujul mitu korda.
Klak-klok - naerusuuga imetakse keel suulae külge ja lastakse seejärel plaksuga lahti.
Žžž- naerusuuga “mesilasehääl”, keel ülemiste hammaste taga. Õhk puhutakse üle keeletipu koos häälega välja.

 
Malle ja Pati seenelkäik
Häälitsuste jutuke
Diana Pabbo

Jutuke on eelkõige mõeldud kasutamiseks, kui isoleeritult on lapsel S häälik olemas ning harjutatakse S hääldamist lahtises ja kinnises silbis.

Eesmärk: Laps harjutab S hääliku hääldamist lahtises ja kinnises silbis.

Ühes väikeses majakseses elas pisike tüdruk. Tema nimi oli Malle. Mallega koos elas koerake. Koerakese nimi oli Pati. Malle ja Pati olid suured sõbrad. Ühel suveõhtul otsustasid Malle ja Pati koos seenele minna.

Enne, kui sõbrad said seenele minna, oli neil tarvis korvi, kuhu seeni korjata. Pati otsis korvi toast. Talle tuli meelde, et oli korvi voodi all näinud. Voodi all oli hirmus tolmune. Koerake puhus tolmu voodi alt vähemaks. Ikka oli voodi all nii tolmune, et koer ei näinud midagi. Pati vilistas, et Malle talle appi tuleks. Malle tuligi Patile appi. Nii suurt tolmu hunnikut nähes imestas Malle kõvasti “oi-oi-oi, oi-oi-oi”. Malle sai korvi siiski voodi alt kätte ja sõbrad saidki seenele minna.

Metsas korjasid Malle ja Pati usinalt seeni. Järsku kuulis Pati kivi all sisinat “ss-ss, ss-ss”. Kes see küll sisiseb nii “ss-ss, ss-ss”, imestas Malle. Kivi alt roomas välja rästik. Rästik ütles “ssss”. “Kes sa oled?”, küsis Malle“. “Mina olen uss”, vastas rästik. Meie sind ei sega, meie otsime seeni”, ütles Pati. Rästik hakkaski kivi alla tagasi roomama. Ta roomas vaikselt sisisedes uu-ss, aa-ss, uu-ss, aa-ss. Nüüd said sõbrad seeni edasi korjata.

Lõpuks oli korv seeni päris täis. Malle ja Pati hakkasid koju minema. Nende kummikud sahisesid sambla sees vaikselt ii-ss, ää-ss, ii-ss, ää-ss. Järsku hakkas vihma sadama s-illa, s-oll, s-illa, s-olla. Siis muutus vihma sadu tugevamaks ss-ill, ss-all, ss-ill, ss-all. Vihmasadu muutus veelgi tugevamaks ss-ihh, ss-ahh, ss-ihh, ss-ahh. Sõbrad jooksid läbi vihma ruttu kodu poole ss-ipa, ss-apa, ss-ipa, ss-apa.

Kui Pati ja Malle koju jõudsid, olid nad päris märjad. Ruttu panid nad märjad riided kuivama. Malle kuulis, kuidas vesi tilkus riietelt põrandale ss-ipp, ss-app, ss-ipp, ss-app. Pati tõi vannitoast kausi ja pani selle riiete alla. Nüüd tilkus vesi kaussi poss-päss, poss-päss.

Malle läks kööki ja hakkas õhtusöögiks seeni praadima. Seened särisesid pannil ss-ill(rr) – ss-äll(rr). Küll  praetud seened maitsesid sõpradele hästi.

Lapsed kordavad kõiki häälitsusi mitu korda.
Oi-oi - naerune suu ja torutav suu vaheldumisi.
Vilistamine- kitsalt torus huultega, keel vastu alumisi hambaid.
Puhumine -  kitsalt torus huultega, keel vastu alumisi hambaid.
S hääliku hääldamisel jälgige, et lapse hambad oleksid koos ning keel ei tuleks hammaste vahele.
ss-ill(rr)-  kui lastel on R häälik olemas võib L hääliku asemel seda kasutada.

 
Malle on haige
Häälitsuste jutuke
Diana Pabbo

Jutuke on mõeldud kasutamiseks, kui isoleeritult on lapsel K häälik olemas ning harjutatakse K hääldamist lahtises ja kinnises silbis.

Eesmärk: laps hääldab pehme suulae liikuvust parandavaid silbiridu (ohh, ahh, hobuse kabjaplagina hääl, sihh, sahh), laps harjutab K hääliku hääldamist kinnises ja lahtises silbis.

Ühel hommikul tundis Malle end halvasti. Tal oli päris paha olla. Malle ohkas raskelt “ohh, ohh” (pehme suulae liikuvuse parandamine, K hääliku eelharjutus). Tüdruk tundis, kuidas kurgus kipitab. Ta ohkas jälle “ohh-ahh, ohh-ahh”. Siis tabas Mallet kõva aevastus “atsihh-atsihh”. Nüüd tahtis tüdruk juua. Ta püüdis koera hüüda, kuid suutis vaid köhida “köhh-köhh”. Õnneks koer kuulis Mallet ja jooksis suure müdinaga tüdruku juurde klak-klok, klak-klok.

Malle palus koeralt juua. Koer jooksiski kiiresti kööki teed tooma sihh-sahh, sihh-sahh. Ta kõndis teega ettevaatlikult tagasi, et see maha ei loksuks. Pati ähkis suurest pingutusest “ähh-puhh, ähh-puhh”.

Malle tahtis sooja teed jooma hakata, kuid teda tabas jälle kole köha “köhh-köhh, köhh-köhh". Kui tüdrukul natuke parem hakkas, võttis ta lonksu teed. Kuid hakkas uuesti köhima ja tõmbas endale teed kurku. Tüdruk hakkas läkastama “ökk-äkk, ökk-äkk”. Koer patsutas tüdrukut seljale, et Mallel parem hingata oleks. Kuid tüdruk aina läkastas “ikk-õkk, ikk-õkk”. Õnneks hakkas Mallel lõpuks parem ja ta sai oma ravitee lõpuni juua. Pati kiigutas Malle magama iik-aak, iik-aak, iik-aak, iik-aak. Varsti suikuski Malle sügavasse unne.

Pati hiilis vaikselt kööki eek-ääk, eek-ääk. Pati otsustas, et teeb veel ühe kannu piparmündi teed. Pati pani poti veega tulele. Vesi hakkas potis keema kihh-kõhh, kihh-kõhh. Siis võttis Pati poti tulelt ja pistis vette piparmündi lehti ja vaarika varsi. Pati pani potile kaane peale. Tee tõmbas potis ku-hh, ka-hh, ku-hh, ka-hh. Pati pani tee sisse suure lusikatäie mett.

Kui Malle uuesti ärkas, andis Pati tüdrukule kohe teed juua. Malle jõi januga teed õnk-õnk, õnk-õnk. Tüdruk tundiski end varsti paremini. Küll Pati rõõmustas, et tema tehtud ravitee sõbra jälle terveks tegi.

Lapsed kordavad kõiki häälitsusi mitu korda.
Klak-klok - naerusuuga imetakse keel suulae külge ja lastakse seejärel plaksuga lahti.
Köhh – võib hääldada silbi köhh kuid võib ka reaalselt köhimist imiteerida.


Allikas: teatoimeta.ee

Lisalugemine kõnearengu teemal: www.minulaps.ee/pedagoogilised-lahenemised/vaikelapse-kone-areng-ja-selle-toetamine



pood.minulaps.ee
 - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies,Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Iloni Imedemaa jõuluetendus - Muidugi oskab Lota peaaegu kõike, 30. november
november
Iloni Imedemaal Haapsalus toimub esimesel advendil (30. novembril) jõuluetendus lastele.
Märka väärkoheldud last ja aita teda!
Kahjuks on Eestis palju lapsi, keda väärkoheldakse nii vaimselt, emotsionalselt, füüsiliselt kui seksuaalselt. Selleks, et oskaksime märgata abivajavaid lapsi, peaksime olema tähelepanelikud kindlate ohumärkide suhtes. Iga täiskasvanu kohus on viivitamatult teatada abivajavast lapsest.
Väldi tervisele kahjulikke mänguasju
Juba väga varajasest east on lapsed ümbritsetud erinevate mänguasjadega. Paljud mänguasjad sisaldavad sünteetilisi aineid, mis on teadaolevalt ohtlikud laste tervisele. Mänguasjadel on lapse arengus väga oluline roll, kuid kui mänguasjad sisaldavad ohtlikke kemikaale, võivad need lapse arengule hoopis vastupidist mõju avaldada. 
Unustage madal immuunsus ja turgutage end selle supersegu abil!
Kuna viiruste aeg on jälle kätte jõudnud, siis toome välja ühe igivana ja imelihtsa retsepti, mis aitab keha tigedate  patogeenide vastu kuulikindlaks muuta. Siin on teile üks tõeline ensüümidest pakatav tervisepomm, mis ei jäta hingamisruumi ei viirustele ega bakteritele.
Kuidas kinnitada turvaliselt laps autos talvisel hooajal?
Kas oled kindel, et kinnitad oma lapse turvatooli õigesti, kui ta kannab talvejopet või kombinesooni? Suurbritannia transpordiameti uuringust selgub, et 60-80% vanematest vastab sellele küsimusele “ei”.