Pedagoogilised lähenemised
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 

Logopeedilised jutukesed problemaatiliste häälikute õppimiseks

kolmapäev, 10. veebruar 2016
Me kõik teame, et mingi oskuse kujunemiseks on vaja seda harjutada. Kõnelemiseks on oluline saavutada nii suulihase hea liikuvus kui ka koordinatsioon. Pati ja Malle jutukesed on mõeldud toetamaks problemaatiliste häälikute (R, S, K) õiget hääldusoskust. Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar on avaldanud sel teemal abistava kirjutise.

Vahvaid jutukesi kuulavad lapsed meeleldi, eriti kui jutukeste juurde kaasata mänguasju reaalsete tegelastena. Pati ja Malle jutukesed on mõeldud toetamaks problemaatiliste häälikute õiget hääldusoskust. Lisaks võib esitada lastele teksti taastavaid küsimusi tegelaste, sündmuse toimumisaja- ning koha suhtes. Samuti võib esitada küsimusi tegelaste tunnete, käitumismotiivide osas ning sündmuste põhjuste ja tagajärgede kohta või ajaliste seoste kohta (mis toimus enne, mis pärast).

Jutukeste allosas on juhised, mis selgitavad läbiviidavat tegevust või häälitsust. Jutukeste tekst võimaldab silpe hääldada mitmeid kordi. Sellised kordused kinnistavad hääliku õiget hääldamisoskust. Vanem loeb jutukese teksti ning hääldab silbid lapsele õigesti ette. Seejärel hääldab laps neid kas iseseisvalt või koos vanemaga. Kui laps ei suuda silpe õigesti hääldada, on mõistlik logopeediga nõu pidada.

 
Anni ja Pati koogiküpsetus
Häälitsuste jutuke
Diana Pabbo

Jutuke on mõeldud R hääliku seade perioodil lapsele, kes veel ei suuda R häälikut isoleeritult hääldada.
Eesmärk: Laps kordab täiskasvanu eeskujul keele tipu tugevdamiseks mõeldud silbiridu, laps hääldab isoleeritult R asehääliku ž.

Ühes väikeses majakeses elas pisike tüdruk. Tema nimi oli Malle. Mallega koos elas seal ka koer. Tema nimi oli Pati. Ühel suvepäeval hakkas Mallel igav ja ta otsustas, et hakkab  magusaid pirukaid tegema. Tüdruk tahtis seda koos koeraga teha, sest seltsis on lõbusam küpsetada.

Malle hakkas koera hüüdma “Pa-ti, aee-aee, aee-aee. Pa-ti, aee-aee, aee-aee”. Kuid koera ei tulnud. Tüdruk hüüdis edasi “Pa-ti, uii-uii, uii-uii. Pa-ti, uii-uii, uii-uii”.

Koera ei tulnud ikkagi kohale. Malle ohkas suurest kurvastusest mitu korda ohh, ohh. Siis mõtles Malle, mida küll teha. Mõeldes ümises ta vaikselt “mmmm”. Et mõni hea mõte pähe tuleks, ümises ta veel “mmmm”. Ümisemine aitas Mallel mõelda. Talle tuligi hea mõte. Kui valju häälega hüüdmine koera kohale ei toonud, siis ehk aitab vaikselt kutsumine. Tüdruk sosistas “aaaa”, “ääää”, “aaaa”, “ääää” (sosinhäälega).

Järsku seisiski Pati Malle kõrval. Nüüd Malle rõõmustas. Ometi saab magusaid pirukaid küpsetama hakata. Sõbrad läksidki koos kööki. Pati kihutas kööki sellise müdinaga, justkui oleks ta hobune. Tema käpakesed tegid klak-klok, klak-klok.

Köögis hakkasid sõbrad kaussi otsima, et sinna taigen segada. Malle otsis kaussi nõnda, et kapiuksed kolisesid koll-koll, poll-poll, koll-koll, poll-poll. Koerake aga hüppas sahtli ees, et seda lahti saada ti-ti-ta, ti-ti-ta. Ta proovis kõrgemale hüpata põnn-põnn-põnn, põnn-põnn-põnn. Lõpuks leidis Malle sahtlist kausi. Kõgepealt lõi Pati kaussi munad tänna-pänna, tänna-pänna. Siis valas Malle kaussi suhkrut silla-salla, silla-salla. Edasi valas Pati kaussi piima sulla-lulla, sulla-lulla. Kõige lõpuks pani Malle sinna veidi pärmi ja hakkas seejärel taigent segama tilla-tolla, tilla-tolla.

Nüüd hakkasid sõbrad taigent lapikuks rullima nänn-nänn-nänn, nänn-nänn-nänn. Laiaks rullitud taigen aga pandi ahju küpsema. Kui taigen oli valmis küpsenud hõikas Malle oma sõpra mesilast, et see piruka peale mett tooks. Mesilane lendaski meega kohale žžž. Lõpuks saidki sõbrad pirukat sööma hakata mats-mats-mats. Küll nüüd oli Pati ja Malle tuju hea. Nii magusad pirukad olid.

Lapsed kordavad tumedalt trükitud häälitsusi juhendaja eeskujul mitu korda.
Klak-klok - naerusuuga imetakse keel suulae külge ja lastakse seejärel plaksuga lahti.
Žžž- naerusuuga “mesilasehääl”, keel ülemiste hammaste taga. Õhk puhutakse üle keeletipu koos häälega välja.

 
Malle ja Pati seenelkäik
Häälitsuste jutuke
Diana Pabbo

Jutuke on eelkõige mõeldud kasutamiseks, kui isoleeritult on lapsel S häälik olemas ning harjutatakse S hääldamist lahtises ja kinnises silbis.

Eesmärk: Laps harjutab S hääliku hääldamist lahtises ja kinnises silbis.

Ühes väikeses majakseses elas pisike tüdruk. Tema nimi oli Malle. Mallega koos elas koerake. Koerakese nimi oli Pati. Malle ja Pati olid suured sõbrad. Ühel suveõhtul otsustasid Malle ja Pati koos seenele minna.

Enne, kui sõbrad said seenele minna, oli neil tarvis korvi, kuhu seeni korjata. Pati otsis korvi toast. Talle tuli meelde, et oli korvi voodi all näinud. Voodi all oli hirmus tolmune. Koerake puhus tolmu voodi alt vähemaks. Ikka oli voodi all nii tolmune, et koer ei näinud midagi. Pati vilistas, et Malle talle appi tuleks. Malle tuligi Patile appi. Nii suurt tolmu hunnikut nähes imestas Malle kõvasti “oi-oi-oi, oi-oi-oi”. Malle sai korvi siiski voodi alt kätte ja sõbrad saidki seenele minna.

Metsas korjasid Malle ja Pati usinalt seeni. Järsku kuulis Pati kivi all sisinat “ss-ss, ss-ss”. Kes see küll sisiseb nii “ss-ss, ss-ss”, imestas Malle. Kivi alt roomas välja rästik. Rästik ütles “ssss”. “Kes sa oled?”, küsis Malle“. “Mina olen uss”, vastas rästik. Meie sind ei sega, meie otsime seeni”, ütles Pati. Rästik hakkaski kivi alla tagasi roomama. Ta roomas vaikselt sisisedes uu-ss, aa-ss, uu-ss, aa-ss. Nüüd said sõbrad seeni edasi korjata.

Lõpuks oli korv seeni päris täis. Malle ja Pati hakkasid koju minema. Nende kummikud sahisesid sambla sees vaikselt ii-ss, ää-ss, ii-ss, ää-ss. Järsku hakkas vihma sadama s-illa, s-oll, s-illa, s-olla. Siis muutus vihma sadu tugevamaks ss-ill, ss-all, ss-ill, ss-all. Vihmasadu muutus veelgi tugevamaks ss-ihh, ss-ahh, ss-ihh, ss-ahh. Sõbrad jooksid läbi vihma ruttu kodu poole ss-ipa, ss-apa, ss-ipa, ss-apa.

Kui Pati ja Malle koju jõudsid, olid nad päris märjad. Ruttu panid nad märjad riided kuivama. Malle kuulis, kuidas vesi tilkus riietelt põrandale ss-ipp, ss-app, ss-ipp, ss-app. Pati tõi vannitoast kausi ja pani selle riiete alla. Nüüd tilkus vesi kaussi poss-päss, poss-päss.

Malle läks kööki ja hakkas õhtusöögiks seeni praadima. Seened särisesid pannil ss-ill(rr) – ss-äll(rr). Küll  praetud seened maitsesid sõpradele hästi.

Lapsed kordavad kõiki häälitsusi mitu korda.
Oi-oi - naerune suu ja torutav suu vaheldumisi.
Vilistamine- kitsalt torus huultega, keel vastu alumisi hambaid.
Puhumine -  kitsalt torus huultega, keel vastu alumisi hambaid.
S hääliku hääldamisel jälgige, et lapse hambad oleksid koos ning keel ei tuleks hammaste vahele.
ss-ill(rr)-  kui lastel on R häälik olemas võib L hääliku asemel seda kasutada.

 
Malle on haige
Häälitsuste jutuke
Diana Pabbo

Jutuke on mõeldud kasutamiseks, kui isoleeritult on lapsel K häälik olemas ning harjutatakse K hääldamist lahtises ja kinnises silbis.

Eesmärk: laps hääldab pehme suulae liikuvust parandavaid silbiridu (ohh, ahh, hobuse kabjaplagina hääl, sihh, sahh), laps harjutab K hääliku hääldamist kinnises ja lahtises silbis.

Ühel hommikul tundis Malle end halvasti. Tal oli päris paha olla. Malle ohkas raskelt “ohh, ohh” (pehme suulae liikuvuse parandamine, K hääliku eelharjutus). Tüdruk tundis, kuidas kurgus kipitab. Ta ohkas jälle “ohh-ahh, ohh-ahh”. Siis tabas Mallet kõva aevastus “atsihh-atsihh”. Nüüd tahtis tüdruk juua. Ta püüdis koera hüüda, kuid suutis vaid köhida “köhh-köhh”. Õnneks koer kuulis Mallet ja jooksis suure müdinaga tüdruku juurde klak-klok, klak-klok.

Malle palus koeralt juua. Koer jooksiski kiiresti kööki teed tooma sihh-sahh, sihh-sahh. Ta kõndis teega ettevaatlikult tagasi, et see maha ei loksuks. Pati ähkis suurest pingutusest “ähh-puhh, ähh-puhh”.

Malle tahtis sooja teed jooma hakata, kuid teda tabas jälle kole köha “köhh-köhh, köhh-köhh". Kui tüdrukul natuke parem hakkas, võttis ta lonksu teed. Kuid hakkas uuesti köhima ja tõmbas endale teed kurku. Tüdruk hakkas läkastama “ökk-äkk, ökk-äkk”. Koer patsutas tüdrukut seljale, et Mallel parem hingata oleks. Kuid tüdruk aina läkastas “ikk-õkk, ikk-õkk”. Õnneks hakkas Mallel lõpuks parem ja ta sai oma ravitee lõpuni juua. Pati kiigutas Malle magama iik-aak, iik-aak, iik-aak, iik-aak. Varsti suikuski Malle sügavasse unne.

Pati hiilis vaikselt kööki eek-ääk, eek-ääk. Pati otsustas, et teeb veel ühe kannu piparmündi teed. Pati pani poti veega tulele. Vesi hakkas potis keema kihh-kõhh, kihh-kõhh. Siis võttis Pati poti tulelt ja pistis vette piparmündi lehti ja vaarika varsi. Pati pani potile kaane peale. Tee tõmbas potis ku-hh, ka-hh, ku-hh, ka-hh. Pati pani tee sisse suure lusikatäie mett.

Kui Malle uuesti ärkas, andis Pati tüdrukule kohe teed juua. Malle jõi januga teed õnk-õnk, õnk-õnk. Tüdruk tundiski end varsti paremini. Küll Pati rõõmustas, et tema tehtud ravitee sõbra jälle terveks tegi.

Lapsed kordavad kõiki häälitsusi mitu korda.
Klak-klok - naerusuuga imetakse keel suulae külge ja lastakse seejärel plaksuga lahti.
Köhh – võib hääldada silbi köhh kuid võib ka reaalselt köhimist imiteerida.


Allikas: teatoimeta.ee

Lisalugemine kõnearengu teemal: www.minulaps.ee/pedagoogilised-lahenemised/vaikelapse-kone-areng-ja-selle-toetamine



pood.minulaps.ee
 - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies,Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Iloni Imedemaa jõuluetendus - Muidugi oskab Lota peaaegu kõike, 30. november
november
Iloni Imedemaal Haapsalus toimub esimesel advendil (30. novembril) jõuluetendus lastele.
Märka väärkoheldud last ja aita teda!
Kahjuks on Eestis palju lapsi, keda väärkoheldakse nii vaimselt, emotsionalselt, füüsiliselt kui seksuaalselt. Selleks, et oskaksime märgata abivajavaid lapsi, peaksime olema tähelepanelikud kindlate ohumärkide suhtes. Iga täiskasvanu kohus on viivitamatult teatada abivajavast lapsest.
Väldi tervisele kahjulikke mänguasju
Juba väga varajasest east on lapsed ümbritsetud erinevate mänguasjadega. Paljud mänguasjad sisaldavad sünteetilisi aineid, mis on teadaolevalt ohtlikud laste tervisele. Mänguasjadel on lapse arengus väga oluline roll, kuid kui mänguasjad sisaldavad ohtlikke kemikaale, võivad need lapse arengule hoopis vastupidist mõju avaldada. 
Unustage madal immuunsus ja turgutage end selle supersegu abil!
Kuna viiruste aeg on jälle kätte jõudnud, siis toome välja ühe igivana ja imelihtsa retsepti, mis aitab keha tigedate  patogeenide vastu kuulikindlaks muuta. Siin on teile üks tõeline ensüümidest pakatav tervisepomm, mis ei jäta hingamisruumi ei viirustele ega bakteritele.
Kuidas kinnitada turvaliselt laps autos talvisel hooajal?
Kas oled kindel, et kinnitad oma lapse turvatooli õigesti, kui ta kannab talvejopet või kombinesooni? Suurbritannia transpordiameti uuringust selgub, et 60-80% vanematest vastab sellele küsimusele “ei”.