Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Laste harrastused ei ole kohustuslikud

esmaspäev, 19. jaanuar 2015
Laste harrastused on mõnedes peredes muutunud lausa kinnisideeks. Laps on vaevalt jalad alla võtnud, kui juba hakatakse mõtlema, mis alaga ta peaks hakkama tegelema. Kui peres on mitu last, siis võib kogu ühine vaba aeg kuluda laste harrastustele.

Auahned muusika- või tantsuõpetajad ja sporditreenerid nõuavad lapselt ja perekonnalt täielikku pühendumust. Mõnikord tähendab see suurt rahakulu ja seda, et lõpuks tuleb last viiel-kuuel päeval nädalas kindlaks kellaajaks harjutama viia. Vanematel tuleb küpsetada väljamüükideks küpsiseid ja kooke, müüa jalgpalliturniiril uduvihma käes vorstikesi ja osaleda mitmel muul moel laste hüvanguks tehtavas töös.

Harrastustega tegelemine ei ole iseenesest halb, kuid sageli ilmneb selles negatiivseid kõrvalnähte. Laps pannakse mingi kindla alaga tegelema, maldamata oodata tema piisavat psüühilist ja füüsilist küpsemist. Vanemad ei mõtle, milline oleks lapse seisukohalt parim alustamisaeg. Teisiti öeldes alustatakse liiga varakult.

Enne õiget aega alustamine võib lapsele peale panna ahistava karjäärisunduse, millest tal on raske omal jõul vabaneda. Vanemad on ju ennast lapse tuleviku nimel ohverdanud ja investeerinud sellesse märkimisväärseid rahasummasid. Üksnes kuulekus takistab last või noorukit teatamast, et ta enam ei suuda, et ta tahaks lõpetada. Kuhu jääb vastutustunne? Kuhu jääb tasu emale-isale nende sadade kordade eest, mil last on varahommikuti veetud veidrates kohtades asuvaile spordiväljakuile ja hallidesse? Kuidas taluda muusikaõpetaja pilgust paistvat pettumust ja varjatud viha, kui õpilane teatab, et kavatseb loobuda?

Kui lapsel on kolmest harrastusest ülikähku isu täis saanud, siis ei maksa otsekohe kiirustada neljandat otsima. Parem lasta lapsel küpseda ja ehk alles paari aasta pärast asja juurde tagasi tulla. Isa ja ema võiksid ka omaenese motiivide üle järele mõelda: mida lapse harrastused mulle õieti tähendavad ja kuidas oleks elu ilma nendeta. Võib-olla oleks see rahulikum ja stressivabam; juba aasta pärast saab tütar või poeg ka üksinda bussisõiduga hakkama ja üldse oleks millegi harrastamine siis juba rohkem tema oma asi.

Harrastustega tegelemises peaks olema rohkem loomulikku rõõmu, et see lähtuks rohkem spontaanselt tekkinud koostegemisvajadusest ja vähem oleks tulemuskesksest rügamisest. Eelseisev taidluskonkurss, tähtis turniir või muusikaeksam võivad küll innustada hoolega harjutama, aga lustakat mängulisust või eksperimenteerimisrõõmu need kindlasti ei soodusta.

Loe lisa raamatust: "Mida on lapsel kasvamiseks vaja?" (Jari Sinkkonen)



pood.minulaps.ee
 - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Crescent, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, GloMinerals, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Soojendav tervisenaps viiruste kõrgajal
Esimeste haigusnähtude peletamiseks tasub aeg maha võtta ning kosutada end lõõgastava joogiga. Tervist toov jook soojendab ja ergutab hästi immuunsüsteemi.
Lihtne nipp keerdu läinud turvarihmade tagasi pööramiseks
Kui turvahälli või -tooli rihm kipub sageli keerdu minema, tasub proovida üht lihtsat nippi.
Katkised hinged - toetame asenduskodude lapsi
Projekti eesmärk on toetada asenduskodudes kasvavate vanemliku hoolitsuseta laste täiendava terapeutilise toe saamist erialaspetsialistidelt (terapeutidelt, eripedagoogidelt).
Seesamiseemnetega vutimunad - tervise ja hea maitse kooslus
Vutimunad lausa pakatavad tervisest ning väidetavalt tõstab vutimunade söömine lastel õppimisvõimet.
Tipi ja Täpi telemäng Teoteatris, 18. jaanuar
jaanuar
Väikeste, aga väga suure kommiisuga telenukkude Tipi ja Täpi lapselapsed- hoopiski suuremad Tipp ja Täpp - on laste ees tagasi. Seekord mängivad nukulapsed televisiooni.