Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Lapse liigne lugema treenimine võib teha kahju

esmaspäev, 22. august 2016
Lapsed jõuavad lugemise juurde omal ajal ja viisil. Nende huvi võib aga kaduda, kui vanem hakkab last sunniviisiliselt lugema õpetama. Sundima hakatakse eelkõige hirmust, et laps ei hakkagi lugema, usub MTÜ Hooling lugemisnõustaja-eripedagoog ja Eesti lugemisühingu juhatuse liige Maili Liinev. Avaldame siinkohal Õpetajate Lehes ilmunud huvitava artikli.

Kuidas ärgitada lastes huvi lugemise ja raamatute vastu? Mis vanuses võiks alustada?
Lugemine kujuneb lapsel kõige paremini välja loomuliku huvi ja mängu kaudu. Laps ei pea enne kooli teadlikult mõtlema, et nüüd ma õpin lugema, kõige tõhusam on talle jutustada lugusid, lugeda igal õhtul ette, kirjutada koos tähti, märgata kirjutatud sõnu kõikjal enda ümber. TLÜ õppejõud Mare Müürsepp on öelnud, et lapse lugemisoskus hakkab kujunema sünnihetkest. Ta vaatab, kuulab, tajub, loob seoseid. Täiskasvanu peab märkama lapse huvi, eripära ja eelistusi lugejana. Näiteks kui laps hakkab küsima, mis täht see on, on mõistlik võtta täheklotsid või arvutiklaviatuur ja sealt tähti tutvustada. Jagada tuleks lapsele just seda infot, mis teda huvitab, siis küsib ta ka järgmine kord. Lugemishuvi kadumise taga võib olla lapsevanema suur hirm, et laps ei hakka lugema, liigne sundimine ja üleõpetamine.

Ilmselt on tänapäeval, kui raamatule pakuvad konkurentsi iPadid ja muud vilkuvate ekraanidega vidinad, päris raske lapsi „vanamoodsa” raamatu juurde meelitada?
Tihti vastandatakse raamatuid ja kaasaegseid meediavahendeid. Olukord, kus laps saab riielda selle eest, et ta mängib arvutis ega loe raamatut, ei toeta teda kuidagi. Pigem võiks mõelda nii, et arvutid on tänapäeva lapsele loomulik vahend ning ei loeta ainult raamatust. Küll aga peab lapsevanem panema paika kindlad reeglid, mis arvuti­kasutamisega kaasnevad, et arvuti oleks peres normaalne nähtus, mitte koht, kuhu keegi tundideks kaob. Internetis on programme, kus saab õppida tähti ja lugemist (nt Virbits). Arvutist saab vaadata eelnevalt multikat või filmi ja siis lugeda raamatut. Näiteks Leiutajateküla Lotte meelitab just oma multikaga lapsi ka raamatut lugema.

Millised on levinuimad mured laste lugemaõppimisel?
Kooli minnes loevad lapsed väga erineval tasemel. Lapsi ei tohiks lugemaõppimisel kiirustada, sest laps, keda on treenitud lugema, võib kaotada selle vastu huvi.

Poisid on eriti tundlikud ja loobuvad rutem kui tüdrukud. Laps õpib kõige paremini siis, kui ta huvitub ja tunneb, et täiskasvanu on täielikult tema päralt. Täiskasvanu peab pidevalt olema kursis lapse arenguga.

Kui laps ei taha lugeda ega suuda keskenduda ning tal puudub motivatsioon ja täiskasvanu suunamine, siis peab nägema laiemat pilti, mis lapsega toimub. Kas tema ümber on toetavad täiskasvanud, kas lasteaias on loodud hea lugemiskeskkond? Millised on lapse huvid ja võimed? Kas laps ise on valmis tekste lugema? Laps, kelle tee lugemise juurde on pikem, vajab abi, tuge ja tunnustust. Kui ta ei huvitu tähtedest, ei suuda keskenduda, tähed ei jää kuidagi meelde, tasub täiskasvanul pöörduda spetsialisti (õpetaja, logopeedi, lugemisnõustaja jne) poole.

Lapsed õpivad edukalt ka üksteiselt, sellepärast on eriti tõhusad mängud, kus nad saavad koos mängida ja peavad mängu käigus, näiteks poodi mängides lugema ja kirjutama.

Kuidas toimib nüüdseks Eesti lugemisühingus loodud lugemispesa idee?
Lugemispesa on muust ruumist veidi eraldatud koht, kus on lapse jaoks palju raamatuid. Aga näiteks, kui laps ei huvitu raamatutest, kuid talle meeldivad autod, on lugemispesas auto, mille õpetaja on teadlikult sinna pannud. Laps vaatab autot ja näeb, et seal on ka autodest raamat. Keegi ei sunni teda lugema ja võib-olla saab seda uurida koos sõbraga, kes ehk loeb ka ühe automargi nime kokku. Nii tekib positiivne kogemus. Projekti käigus läbis koolituse üle 2000 õpetaja lasteaedadest, koolidest ja raamatukogudest.

Mida soovitad vanemale, kelle lapsel peatselt kooliminek ees, aga huvi lugemise vastu endiselt puudub?
Tavaliselt ootavad lapsed kooli suure õhinaga ja soovivad ka lasteaias ja kodus kooli mängida. Kui laps enne kooli lugemise vastu huvi ei tunne, aga tunneb tähti ja loeb kokku sõnu, tasub mängida temaga lugemismänge ja anda võimalikult palju aega mängudeks ja puhkuseks. Kindlasti ei tohi last kooliks n-ö treenida. Rõõmsalt veedetud suvi võib lugemisoskust iseenesest arendada.

Laps peab suutma kuulda sõnas häälikuid. Kui ta neid juba kuuleb, siis saab mängida mängu, kus kordamööda öeldakse sõnu: mis tähega lõpeb üks sõna, sellega algab teine. See on vahva lugemismäng ja meeldib lastele väga. Seda ei saa aga mängida lapsega, kes veel häälikuid ei kuule, sest tema jaoks see tore ei ole. Kõige raskem on lapsel kuulda sõna alguses häälikuid k, p ja t. Paremini kuuleb laps sõna alguses täishäälikuid. Laps võiks kohe alguses teada, et tähti hääldatakse „m” mitte „em” ja „s” mitte „es”. Lugemisele aitavad kaasa riimide ja salmide kuulamine, muusika, laulmine ja peenmotoorika tegevused. Kõik mängud, kus laps saab midagi oma väikeste näppudega teha, arendavad ka tema kõne- ja lugemisoskust. Võib panna kokku puslesid, legosid, herneid ühest purgist teise jne.

Allikas: Õpetajate Leht, www.opleht.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Haba, Herlitz, Huggies, Iittala, Jack Wolfskin, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Makayla Design, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Solgar, Sonett, Smoby, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Muinastulede öö üle Eesti, 27. augustil
august
Kord aastas, muinastulede ööl süüdatakse lõkked meenutamaks ajaloolisi mereäärseid tulesid. Kaasaegsete lõkete süütamise suvelõpuüritusel loome mööda randa ühiselt lõkete keti ja koos mere ääres üritust tähistades edastatame eelkõige positiivseid mõtteid ja sõnumeid.
Melass – magus tervisetoit
Kõige lihtsama määratluse järgi on melass suhkrutööstuse kõrvalprodukt – tegu on suhkru rafineerimisest järele jäänud siirupiga, mis on väga tiheda toitainelise profiiliga, sisaldades rohkem kui 80 erinevat toitainet. Mineraalidest on melassis rikkalikult kaltsiumi, magneesiumi, mangaani, rauda, vaske, seleeni ja  kaaliumit, mis teeb sellest suurepärase lisandi  väga paljude erinevate terviseprobleemide puhul.
15 nõuannet, kui vanematel on erimeelsused laste kasvatamise osas
On erinevaid põhjuseid, miks vanemad pole sageli üksmeelel laste kasvatamise meetodite osas. Vahel tundub lihtsam öelda teisele, mida ta peaks paremini tegema, selle asemel, et vaadata, mida enda käitumises oleks võimalik muuta. 
Jaapani toorjuustukook matchaga
Jaapani toorjuustukoogid on hoopis erilised - õhulised ja kerged, peaaegu nagu suflee! Matchaga Jaapani toorjuusukook on kaunilt roheline, matcha lisab uue maitsenüansi ja tervislikkust.
Astelpaju kui väärtuslik ravimtaim ja toidulisand
Astelpaju hooaeg on käes ning turult saab osta kodumaiseid marju. Astelpaju on väärtuslik ravimtaim ning toidulisand. Astelpaju viljades on suurel hulgal erinevaid vitamiine ja mikrotoitaineid, mida keha igapäevaselt vajab.