Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Lapse- ja noorukieas on alkoholi tarbimine sama ohtlik kui raseduse ajal

kolmapäev, 6. juuli 2016
Kas noorele kodus alkoholi lubades hoiame ta eemal joomapidudest? Alkoholikogus, mis lapse aju ei kahjusta, on paraku uskumatult väike.

Kahjuks pole ka täiskasvanu silme all lapsele alkoholi lubamine kuigi ohutu. Nimelt on alkoholikogus, mis lapsele halvasti ei mõju, äärmiselt väike. 40kg lapsel on see alla 33 milliliitri 4,5% alkoholi – see on vähem kui 1/6 morsiklaasi lahjat õlut. Kogus on uskumatult väike. Neid, kes väidavad, et tema järeltulijale ei tee see midagi, pean aga kurvastama. Alkohol kahjustab laste ja noorte ajurakke palju varem, kui täiskasvanu nende juures joobe tunnuseid märkab. Seda põhjusel, et lastel ei häiru liigutuste täpsus ja tasakaal nii ruttu kui suurtel.

Teismeliste ja laste organism reageerib alkoholile ka muidu teistmoodi kui täiskasvanu oma. Näiteks ei teki noortel nii kiiresti halba enesetunnet, mis sunniks joomist lõpetama. Samuti ei jää nad alkoholi tarbides uniseks, mistõttu võivad nad kauem napsitada.

Noorte organismis tekib tolerantsus palju kiiremini kui täiskasvanutel. Seetõttu peavad nad iga korraga alkoholikogust suurendama, et saavutada samasugune enesetunne, nagu oli pärast esimest tarbimist. Aju kahjustumine algab aga ikka sama väikese koguse järel kui esimesel korral.

Alkohol kahjustab arenevat aju
Miks siis peab alkoholi tarbimisega just 21-aastaseks saamiseni ootama? Passi saame ju 16aastaselt. Valimas käia võime, abielluda võime, aga viina juua ei või. Põhjus on ajus. Aju areng ei lõpe puberteedieas, vaid kestab kuni teise elukümnendi lõpuni. Katsed on tõestanud, et alkohol kahjustab arenevat aju kaks korda enam kui täiskasvanu oma. Lisaks saavad arenevas ajus kahjustada ka need piirkonnad, mis suurel inimesel jäävad puutumata.

Teismelise aju otsmikusagar peab tootma pidevalt uusi rakke, kuid alkoholi mõju all ta seda enam ei tee. Lisaks hukkub juba olemasolevaid rakke, kusjuures kaks korda rohkem kui täiskasvanul. Paraku pole organismil sellist mehhanismi, mis teeks õigel ajal tegemata jäänud töö hiljem tasa. Seega tuleb noores eas tekkimata jäänud ajurakkudeta elada elu lõpuni.

Ajukahjustuste tagajärjed
Sagedastel alkoholitarbijatel – neil, kes joovad nädalas korra või tihemini – on raskem uut infot meeles pidada. Kõige kiiremini tõestavad mälukahjustust joomise ajal tekkivad mälulüngad ehk mustad augud. Viimased tekivad seetõttu, et alkoholi mõju all olles aeglustub ajurakkude võime salvestada infot.

Noortel esineb joomise ajal mäluauke tunduvalt tihedamini kui täiskasvanutel. Püsima jäävad mäluprobleemid on põhjustatud hipokampuse kärbumisest. Kuna hipokampuse ülesandeks on paigutada infot lühimälust püsimälusse, tekib raskusi sellise info meeldejätmisega, mida on vaja meeles pidada kauem kui 20 minutit. Kõige suuremaid probleeme esineb asukoha kindlaksmääramisega, näiteks auto parkimiskoha meenutamisega. Või hakkavad asjad kodus ja tööl “kohti vahetama”.

Intelligentsuse langus ei ilmne joomisprobleemide algul, sest siis suudab aju värvata hukkunud rakkude asemele teisi. Ülesanded lahendatakse veel edukalt, kuid aju peab selleks tegema palju rohkem tööd. Joomise jätkamisel aju enam kõike kompenseerida ei suuda ning intelligentsuse langus ilmneb täies mahus. Teismelised alkoholitarbijad ei pea aga madalat intelligentsust sageli probleemiks, nende arvates on kehvad teadmised trendikad.

Kõigi alkoholi liigtarbijate käitumine muutub impulsiivsemaks. See tähendab, et nad hakkavad tegutsema impulsi ajel, jättes mõtlemise vahele. Nad ei suuda oma tegevust planeerida ega tehtud plaanidest kinni pidada. Viimast seetõttu, et neil on raske sihti silme ees hoida ning leida motivatsiooni selle nimel pingutada.

Alkoholi tarbimine kahjustab ka aju kommunikatsioonikeskust. See paistab välja piiratud sõnavaras ja kehvas eneseväljendusoskuses. Inimene õpib kõnet etappidena, s.t igas eas on aju vastuvõtlik teatud osale kõne omandamiseks vajalikust infost. Õige aja möödudes on neid asju märksa raskem järele õppida. Eelnevate teadmiste puudumise tõttu on järgmises etapis kõne omandamine raskendatud.

Noort ohustab ka depressioon
Lisaks vaimse võimekuse langusele tekitab alkohol teisigi probleeme. Vägijooke pruukivad lapsed kogevad depressiooni kuni kolm korda sagedamini kui mittepruukijad. Küsitluse põhjal oli 37% Ameerika teismelistest alkoholitarvitajatest mõelnud enesetapule. Mittetarvitajate seas oli seda mõtet mõlgutanud üle kolme korra vähem noori. Enamikul juhtudel, kui teismelisel oli nii alkoholiprobleem kui depressioon, eelnes esimene teisele. Depressiooni, teadagi, hakatakse leevendama napsiga ja nii ollaksegi nõiaringis.

Alkoholi kasutamist depressiooni leevendajana jätkab täiskasvanuna iga viies inimene, kes hakkas vägijooke pruukima enne 18. eluaastat. Hiljem alustanutest kasutab seda vahendit vaid 3%. Ligi poolel enne 15. eluaastat napsitama hakanutest oli hilisemas elus alkoholiprobleeme. 20-aastaselt ja hiljem alustanutest oli neid vaid 10%-l.

Täiskasvanuna joomist alustanute ajus võivad kahjustused pärast alkoholipruukimise lõppu osaliselt taanduda, kuid enne 21. eluaastat tekkinud kahjustused jäävad püsima. See tähendab, et kõik eespool loetletud hälbed saadavad inimest elu lõpuni.

Hoiatav mõttemäng
Kõige paremini tuleb vahe ilmsiks, kui jälgida kõrvuti alkoholi pruukimas täiskasvanuid, kellest ühed alustasid napsitamist enne 21-aastaseks saamist ja teised kolmandal elukümnendil. Esimestel on tihti raskusi pidudel joomisele piiri panekuga. Nad väidavad kangekaelselt, et pole üldse purjus (sest joovastavat efekti pole tekkinud), kuigi liigutuste täpsus on juba häiritud, mälu veab alt ja käitumine ei vasta olukorrale. Pärast 21-eluaastat alkoholi tarbima hakanutel tekib joovastav efekt enne väliseid häireid. Nad võivad rohkem juua enne, kui rivist langevad.

Seetõttu peame lapsele kõigepealt selgeks tegema alkoholi kahjulikud mõjud. Alles siis on kohane rääkida, miks, kus ja kuidas alkoholi tarbitakse ning lubada tal oma pokaalist veini maitsta. Lapsed lahkuvad kodust enne 21-aastaseks saamist – selleks ajaks võiksid nad teada alkoholi tarbimise tagajärgi, sest kangemat kraami hankida pole neil kuigi raske.

Alkohol on tunnistatud raseduse ajal lootele väga ohtlikuks, mistõttu enamik tulevasi emasid sellest ka hoidub. Et lapse- ja noorukieas on alkoholi tarbimine sama ohtlik, ei ole inimesed aga kuigivõrd teadvustanud.

Allikas: www.tarkvanem.ee



pood.minulaps.ee
 - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, RemedyWay, Solgar, Sonett, Smoby, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kodumaiste marjadega tõhusad näomaskid
Marjahooaeg on täies hoos ning paljudest kodumaistest marjadest saab ise teha väga tõhusaid näomaske. 
Tapioki kreem vaarikate ja pistaatsiatega
Vaarikate aeg on saabunud ning saabuvaks nädalavahetuseks sobib hästi üks imemaitsev tapioki kreem vaarikate ja pistaatsiatega.
Lapse sügavamate vajaduste rahuldamine teeb lapse päriselt õnnelikuks
Vahel vallanduvad lapse tugevad tunded seetõttu, et tal on mingid rahuldamata jäänud vajadused, mida ta ei suuda sõnadesse panna. Enamik vanemaid keskendub sellistele füüsilistele vajadustele nagu uni, toit ja puhtus. Kuid me kipume ära unustama laste sügavamad vajadused...
Kaks Raplamaa peret vajavad abi
MTÜ Do Good soovib aidata kahte peret Raplamaalt, kus ühes kasvatab ema üksi kahte last ning teises vanaema oma lapselast. 
Vutimunad teevad lapsed targaks
Ilusa kirju koorega väikesed vutimunad väärivad rohkem tähelepanu ja tarbimist, kuna tegemist on väga tervisliku vitamiinipommiga.