Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kuidas toetada kooliminevat last?

esmaspäev, 29. august 2016
Lapse kooliminek on suur muutus kogu perele. On täiesti loomulik, et vanemad muretsevad, kuidas laps uue olukorraga kohaneb ning tahavad omalt poolt kaasa aidata, et kõik hästi sujuks. See nõuab vanemalt teadlikkust, kuidas toetada ja suunata last nii, et areneks tema iseseisvus ja vastutustunne.

Kuigi iga laps on erinev, on mõned seaduspärasused, mida silmas pidades saab luua lastele just sellise arengukeskkonna, mis aitab kaasa iseseisvuse kasvamisele.
 
Kõige olulisem on, et vanemad tunneksid jätkuvalt huvi laste endi, mitte vaid kooli ja õppimisega seonduva vastu. See tähendab seniste ühiste tegevuste, vestluste jms jätkumist, kooliga seonduv vaid lisandub sellele. Paljud noored on tagantjärele kurtnud, et kooli minnes kadus kontakt nende ja vanemate vahel, sest lapse kui terviku asemel võeti fookusesse õppimine. Sageli on vanemate põhilisteks küsimusteks “Kuidas sul koolis läks? Mis hinde said? Kas sul on õpitud?“ kuid avatud küsimused: „Räägi mulle oma tänasest koolipäevast, mida toredat täna tegite?“ võimaldavad lapsel oma muljeid sügavuti lahti rääkida. Tähtis on, et küsimus poleks formaalne, vaid laps tajuks, et vanem tõesti tema ja ta tegemiste vastu huvi tunneb.

Lapse ja vanema vajadused
Vanema vastutusel on lapse vajadustega arvestamine ja nende rahuldamine, kuid tähtis on meeles pidada, et vanem vastutab ka enda vajaduste eest, vastasel juhul võivad vanemad pahaseks saada, et laps nendega ei arvesta. See tähendab näiteks peale väsitavat tööpäeva endale hetke võtmist, et puhata, ümber häälestuda. Laps, kellele öeldakse: „Ma vajan praegu 10 minutit omaette olemiseks, siis saan sinuga tegeleda ja su küsimustele vastata,“ saab sellest aru, ühtlasi õpib ta ka teiste inimestega arvestama. Vanem, kelle sisemine rahulolu tuleneb oma rahuldatud vajadustest (mitte sellest, kuivõrd lapsed tema ootustele vastavad), on ka vabam lubama lapsi tegema oma valikuid ja saama oma kogemusi ning kannatlikum laste pidevate maailmaavastuslike küsimuste „Miks? Kuidas? Mida?“ puhul.

Õppimisoskuse ja iseseisvuse kujundamine
Kooli minnes ei ole lapsel veel olemas õppimise oskust. Selleks, et see kujuneks, on vaja lapsega koos tekitada rutiin, mis kinnistaks lapse päevakavasse harjumuse õppida, teha ära kodused ülesanded. Mida kindlamini see harjumus on vanema toel lapses kinnistunud, seda suurem on tõenäosus, et laps hakkab tasapisi ka iseseisvalt õppima järgides juba sissetöötatud rutiini ja ajakava. Reeglid ja nendele tuginevad harjumused saab luua lapsevanem, need ei teki lapsel iseenesest.

Soov olla iseseisev on lastes olemas. Laps võib tahta ise koolist koju tulla või segamatult laua taga kodust ülesannet teha. Hakkamasaamise tunne kasvatab lapse sisemist eneseusaldust. Iseseisvalt hakkamasaamise soovi võib pärssida lapse kartus vigu teha, samuti vanema pealetükkiv kontroll. Oluline on, et vanem oleks kursis lapse tegemistega, kuid jätaks ruumi lapse enda otsustele. Selle asemel, et öelda:“Hakka nüüd kohe õppima,“ võib vanem küsida: „Mida sa nüüd plaanid teha?“. Kui laps vastab: „Hakkan õppima,“ saab vanem teda selle eest tunnustada. Kui laps ütleb: „Puhkan veidi ja siis teen koduse töö ära,“ võib vanem ka rahul olla, võib-olla vajab mingil hetkel täpsustamist, millal laps puhkamise lõpetab. Küsides kamandamise asemel küsimusi, mis võimaldavad lapsel endal otsustada ja vastutust võtta, arendame lapse ajus seoste kujunemist erinevate keskuste vahel. Kamandamine treenib vaid kuulekust, kuid kuulekus ei taga oskust iseseisvalt mõelda ja otsustada. Pikemas perspektiivis aga tahame, et lapsed õpiks ise õigeid valikuid tegema ja otsuseid vastu võtma.

Eneseusalduse, -teadlikkuse ja -kindluse arendamiseks vajab laps positiivset tagasisidet. Tähtis on, et vanemad ei keskenduks vaid tulemusele, vaid tunnustaks lapse tahet ja soovi tööd alustada ning kogu tegevuse protsessi. Silmaga nähtav tulemus ei pruugi kohe õnnestuda. Kuigi laps püüab, võib tal jääda puudu oskustest. Kui täiskasvanud hindavad ainult töö tulemust, mis ei ole kõige parem, võib laps tunda alaväärsustunnet, hakata kahtlema oma võimetes ja oskustes. Edasiviiv ja abistav on lapsele tagasiside, mis on esitatud lapse isiksust alavääristamata ja puudutab vaid tehtud tegu koos juhendite ja soovitustega, mida ja kuidas teha järgmisel korral paremini.

Ka koolikoti võiks lasta lapsel endal pakkida. Vanem saab olla kõrval ja aidata küsimustega: „Mis tunnid sul homme on? Mida sul selles aines vaja on?“ jne. Samas on võimalus tunnustada last teadlikkuse ja tehtu eest ning meenutada, kui lapsel midagi ununes. Ka nii arendame lapse ajus seoste kujunemist ja vastutustunnet. Oma käega kotti pandud asjad leiab laps paremini üles kui ema pandud.

Täiskasvanutel on sageli keeruline (kuid vajalik!) ette kujutada, kuidas näeb laps maailma ja olukorda, milles ta viibib. Seega on vanemal väga oluline märgata lapse emotsioone ja püüda mõista tema vajadusi. Lapse maailma aitab paremini mõista keskendumine lapse kuulamisele. Nii saab õppida tundma ja arvestama lapse emotsioone ning aidata tal iseennast paremini mõista. Laps, kelle tundeid ja vajadusi vanem peegeldab, kogeb kergendust, leiab toetust, tunneb end olulisena ning õpib oma tunnetest ja vajadustest aru saama ning neid ka sõnadesse panema.

Ära ei tohi unustada, et 7-10- aastast last iseloomustab suur liikumisvajadus, mistõttu tal on keeruline pikalt paigal püsida ning tähelepanu koondamise võime on lühiajaline. Laps vajab tegutsemist ja naudib tegutsemist, talle pakub huvi protsess ise, selle emotsionaalsus ja mängulisus, laps ei tegutse tulemuse nimel. Vanematel on oluline seda meeles pidada, et mitte liigselt muretseda. On loomulik, et laps ei hakka üleöö rahulikult laua taga õppima ega pruugi ise õppimise vastu huvi näidata (sel juhul tuleb see huvi alles äratada ning seda ei saavuta sunniga). Armastava järjekindluse, eeskuju ja koostöö tulemusel on võimalik õppimisharjumusi ja -huvi kujundada.

Suhted muutuvad lapse jaoks olulisemaks
Kooli minnes omandavad senisest suurema tähtsuse ka sotsiaalsus ja suhted ning vanema toetav roll on siingi oluline. Tähtis on, et lapsel lubataks sõpru külla kutsuda ja ise külas käia. Kuid seegi, kuidas kodus omavahel suheldakse, mõjutab lapse suhtlemisviisi, kandudes edasi ka laste suhete loomisesse väljaspool kodu. Enesekindlus, usk teistesse ja iseendasse on need omadused, mille tekkimiseks baas on loodud juba eelkoolieas ja selle tugevdamine jätkub koolieas.

Iga laps saab siia maailma tulles kaasa oma eripära ja suure avastamise ning uurimise tungi. Selleks, et see eripära ja avastamistung saaks avalduda, peab laps tundma, et ta on oluline ning temaga arvestatakse. Tähtis on ka ülesannete ja vastutuse andmine samm-haaval. Oluline on näha last tema ainukordsuses, individuaalsuses ning uskuda tema võimetesse ja arengusse.

Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Haba, Herlitz, Huggies, Iittala, Jack Wolfskin, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Makayla Design, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Solgar, Sonett, Smoby, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Uue Maailma Tänavafestival 3.-4. septembril
september
Uue Maailma Tänavafestival toimub tänavu 3.-4. septembril! Tänavad on täis suurepäraseid maitseelamusi, parimate muusikute kontserdid paitavad teie kõrvu, ei puudu ka tänavasport, kauplejad ja hubased kodukohvikud. 
Estonia teatrilaat 3.-4. septembril
september
Estonia uus hooaeg algab traditsioonilise teatrilaadaga. 3.–4. septembril tutvustatakse hooaja uudisteoseid ning teatraalseid tegevusi jagub kogu perele. 
Kaua tegelikult säilib sinu toit külmkapis?
Poest toitu ostes on lihtne arvestada, kui kaua see avamata säilib. Kui aga tegemist avatud pakendiga, värske liha või hoopis puuviljadega on õige säilivusaja tuvastamine veidi keerulisem.
Montessori stiilis katsikukingitused
Katsikule minnes on sageli probleemiks sobiliku kingituse leidmine. Tahaks ju kinkida miskit asjalikku, samas ilusat ja praktilist. Lambrine blogis on välja toodud palju häid mõtteid ning ideid hea katsikukingituse leidmiseks.
Kuidas käituda, kui laps ei söö piisavalt
On lapsi, kellel on alati hea isu ja neid, kellega võibki jääda söögilaua taha istuma. Halva söögiisu põhjused on erinevad, kuid sageli on tegemist siiski mitmete toitumisvigade tagajärjega. Toitumisteadlane Mai Maser on avaldanud portaalis Terviseuudised sel teemal asjaliku kirjutise.