Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kuidas saada kontakti oma lapsega kõigest 10 minutiga?

esmaspäev, 20. juuni 2016
Lapsed vajavad kontakti, nad on bioloogiliselt juba nii loodud ning kui nad seda ei saa, tekib kaos. Kui kontaktivajadus on rahuldatud, on lapsed suurema tõenäosusega kannatlikud, ennastreguleerivad ja õppimisvõimelised. Kui sa soovid oma lastelt paremat käitumist ja vähem kaost, siis kontaktiminutid võiksid olla just see, mida sa vajad.

Kontaktiminutid
Kontaktiminutite idee on lihtne, kuid tulemused on märkimisväärsed. Hea uudis on see, et see ei nõua suurtes kogustes kannatlikkust. Kontaktiminutid tähendavad, et võtad 10 minutit päevas, et iga oma lapsega kontakti saada. OLULINE: sa ei pea seda jõudma teha iga päev, mina jõuan harva tegeleda kõigi oma kolme lapsega iga päev, kuid mu lapsed armastavad seda isegi siis, kui teen seda mitteregulaarselt.

Kuidas saab kõigest 10 minutit omada mingisugust mõju?
Just lühike kestus on see, mis muudab kontaktiminutid nii võimsaks. Me suudame leida 10 minutit oma päevast. Me oleme võimelised 10 minutiks keskenduma. Me suudame kuulata vestlusi Minecraftist või „minu väikesest ponist“ selle lühikese aja jooksul. 10 minuti jooksul suudame me olla kannatlikud ja tõeliselt kohal, ning sellel on meie lastele ootamatult suur mõju.

10 minutit ühiseid rõõmuhetki on alustuseks piisavalt, kuid võib ka juhtuda, et ühel hetkel naudid neid koosolemisi ka ise niivõrd, et tahad veel rohkem.Kui sul on olnud kohutav nädal ja sa oled vihane või pettunud, siis on 10 minutit just piisavalt, et hakata uuesti ehitama silda sinu ja lapse vahel. Kui sa võtad oma lastega regulaarselt kontakti, siis õpid tundma, mis tähendab nende jaoks olla armastatud.


10 MINUTI TEGEVUSED, ET OMA LASTEGA KONTAKTI SAADA

Vestlemine
Vestelda võib lapsega ka sel ajal, kui sa tegeled käsitööga, koristad, jalutad või võtad lapse appi mõne koduse töö tegemisel. Siin toome ära mõned lemmikteemad igas vanusegrupis:
  • Väikelaps ja eelkooliealine – koos meenutamine: nautige koos lihtsat tagasivaadet päevale või lemmikutele pereüritusele.
  • Algklassiealine – arutamine, mis asjad talle meeldivad ja mis ei meeldi, lapse tundmaõppimine, kes see väike inimene on; erinevate lugude väljamõtlemine ja läbi mängimine.
  • Põhikooli- ja gümnaasiumiealine laps – küsi asjade kohta, mis neile korda lähevad, kuid mis sind tavapäraselt väga ei huvita. võta 10 minutit selleks, et rääkida näiteks mõnest arvutimängust või näiteks hiljuti nähtud filmist; palu lapsel endale õpetada midagi, mida nad on just õppinud – ja mida vähem sa õigeid vastuseid tead, seda parem.
Panustamine kodutöödesse
Ühine panustamine kodutöödesse annab lastele võimaluse tunda ennast peres väärtusliku ja võimekana ning teadmise, et nad suudavad luua muutust. Sa võid paluda ka kedagi endale lihtsalt vestluskaaslaseks, kui teed mõnda kodutööd ilma, et ootaksid abi ning saada ootamatult abilise, kes hea meelega tervitab võimalust sinuga koos tööd teha ja juttu puhuda.
  • Väikelaps ja eelkooliealine –  nemad tavaliselt tahavad aidata kodutöid teha. Sobivad näiteks tööd nagu nõude kappi panemine, lillede kastmine, pesu masinast väljavõtmine ja sissepanemine, kellelegi asjade viimine, nuppude vajutamine, kergemate toidukottide kandmine, pindade pühkimine, toidu segamine ja valamine, uste avamine ja sulgemine, asjade asetamine karpi või korvi.
  • Algklassilaps – paljud lapsed armastavad kordusi ja rahuldustunnet lihtsatest ülesannetest nagu riiete voltimine ja pesu triikimine.
  • Põhikooli- ja gümnaasiumiealine laps – palu neid endale seltsiliseks, kuni sa teed süüa või paned pesu kuivama, mis annab sulle võimaluse uuesti kontakti saada ja sel ajal on noorematel vähem soovi vahele segada.
Loodus- ja õuetegevused
Kui sinu majal ei ole aeda, siis mine näiteks korraks jalutuskäigule naabruskonda või võta ette väike autosõit metsa, kust leiad võimaluse korraks hinge tõmmata.
  • Väikelaps ja eelkooliealine – lihtsalt õueminek on tavaliselt juba piisav lõbustus. Jalutage ning arutage selle üle, mida näete, leidke mõni krõbisev asi, mille peale astuda, vaadake linde, otsige märke aastaajast, õppige lilli nuusutama või vedage tokiga muda sisse jälgi.
  • Algklassilaps – võite veeta tunde oma tagahoovis, kogudes materjale ning ehitades majasid väikestele väljamõeldud olevustele ja nende sõpradele.
  • Põhikooli- ja gümnaasiumiealine laps – linnuvaatlus, aiatööd, koera või muu looma treenimine sobivad hästi suuremate lastega koostegutsemiseks.
Kunst, käsitöö ja meisterdamine
Kõik lapsed ei ole loomupärased nobenäpud, kuid enamusele meeldib väga, kui sina neile paberlennuki või mütsi meisterdad. Vanematele ja lastele, kes naudivad meisterdamist, võib see olla tore tegevus, mis lubab vestelda ilma selleks survestamata. Klikka siia, et vaadata veel mõningaid mõtteid, mida koos lastega võiks teha.
  • Väikelaps ja eelkooliealine – koos maalimine ja joonistamine, näiteks aseta käsi paberile, tõmba käe kuju järgides joon ning värvi see ära. Nooremad lapsed naudivad ka lõhkumise kunsti – vaata selle näiteid siit artiklist.
  • Algklassilaps – pidage koos kunstipäevikut, nautige aastaajale vastavat kunsti või proovige lastega suure kunsti tegemist (suurele kangale, paberile, asfaldile joonistamine, aias kivide ümberpaigutamine) (vaata veel siit).
  • Põhikooli- ja gümnaasiumiealine laps – see on hea vanus, et jagada lastega mõnda oma meisterdamise hobi, juhul, kui nad on sellest huvitatud,või proovida midagi, mis neile meeldib (nt kummist käepaelade meisterdamine).
Hoia tegevused ja ettevalmistused lihtsana – kasuta kodus leiduvaid, käepäraseid materjale. Siin on üks inglisekeelne artikkel sellest, kuidas valmistada lastega asju kodustest käepärastest asjadest.

Mängud aistingutega ja avastamine
Enamus lapsi ei suuda vastu panna mängudele savi, vee või muu sellisega. Üks tore mäng on „tunnetamise kast“ – kasti sisse pannakse erinevad esemed ja laps pistab käe sisse ning püüab ilma vaatamata ära arvata, mis seal kasti sees on.

Sensoorsed mängud võiksid olla võimaluseks mõnusalt ühiselt aega veeta ning lõpptulemus ei tohiks olla siin oluline. Kui tekkiv segadus on probleemiks, siis sellest artiklist saab mõtteid, kuidas muuta mängud vähem segadusttekitavaks.

Väiksem laps – jahu sees mängimine (losside, majade ehitamine), ilma veeta vannitegevused (vaata siit).
Suurem laps – saviga mängimine, köögis küpsetamine, hakkimine või leivataigna sõtkumine (veel ideidsiin). Lastega, kellele meeldib rohkem füüsiline puudutus, proovi õla- või käemassaaži.

Rohkem ideid sensoorseteks mängudeks leiad siit.

 

Peremängud

Laste kasvades mängud muutuvad. Kaardi- ja nupumängud toovad meie pere igal nädalal kokku. Väiksematele lastele sobivad mängud, mis ei jõua lugemisoskust.

Toredad on näiteks järgmised kaardimängud: must notsu (ei nõua lugemisoskust), Head Eesti Vanasõnad/mõistatused/muinasjutud, UNO. Ja lauamängud: Doomino, Reis Ümber Maailma, Dixit, Ava ja avasta, Alias.

 

Üheskoos lugemine

Väikelaps poeb hea meelega sulle kaissu, eelteismeline võib ühineda sinuga tema lapsepõlve lemmikloo ümberjutustamises või jagab sinuga oma lemmikkoomiksit.

Väikelaps ja eelkooliealine – lihtsalt lugege ja kaisutage koos; püüa leida ilma sõnadeta pilte ja jutustage koos, mis lugu te seal näete.
Algklassilaps – muuda lugude (mis on teile juba tuttavad) lugemine interaktiivseks tegevuseks (nt mõelge loole välja uus lõpp, mängige lugu kaisuloomade peal, joonistage koos pilt mõnest olukorrast, jutustage lugu teisest vaatepunktist, nt kolme põrsakese lugu hundi vaatepunktist, lase oma lapsel jutustada lugu koomiksipiltide põhjal) (veel mõtteid siit).
Põhikooli- ja gümnaasiumiealine laps – lugege üksteisele ette katkendeid oma lemmikraamatutest ning arutage, miks just need teile meeldivad.

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Soovitusi annab lastearst Reet Raukas: milline peaks olema beebi toitumine esimese eluaasta lõpus?
Beebi areneb esimesel eluaastal väga kiiresti, mistõttu on oluline toetada tema kasvamist õige toiduvaliku ning eakohaste söömisharjumustega. Kuigi alla aastane laps vajab veel kindlasti rinnapiima või piimasegu, muutub tahke toidu söömine üha olulisemaks, et tagada beebile kasvuks ja arenguks vajalik energiatase ning toitained.  
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Parimad tubased lastekohad - nukud ja teised mänguasjad
Sombuse ilmaga on eriti mõnus leida lastele põnev tegevus siseruumides. Puhkaeestis.ee lehel on välja toodud mitmeid häid võimalusi perega vaba aja veetmiseks. Valiku aluseks oli tegevuste toimumine siseruumes, harivus ja võimalus ise käed külge lüüa.
Mandlijahust Brita kook rabarberiga
Brita kook on eestlaste ammune lemmik, mis saab veel parem olla, kui üks värske, õhuline, kreemine ja mahlakas kook? Võibolla ainult selline Brita kook, kus nisujahu asemel on kasutatud õlivaba mandlijahu, et lisada pähklisust ja tervislikkust! Hapukas kevadine rabarber sobib suurepäraselt magusust tasakaalustama!
Millised laste oskused on ohus liigse digistumise tõttu?
Digimaailmas toimetamine on tänapäeva lastele iseenesestmõistetav ja loomulik ning selles on palju positiivset. Teisalt on leitud, et laste liigse digikasutuse (arvestatakse kõikides ekraanides- telekas, tahvelarvutis, arvutis, nutitelefonis olemist) tulemusena võivad saada kahjustada mitmed olulised oskused.