Pedagoogilised lähenemised
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 

Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?

esmaspäev, 23. aprill
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.

Uuringud on näidanud, et imikud, kelle emad elasid raseduse ajal emotsionaalsetel, rahalistel, meditsiinilistel või perekondlikel põhjustel üle äärmiselt tugeva stressisituatsiooni, nutavad rohkem. Kõige tavapärasemad stressiallikad on sünnieelsed ja sünniaegsed traumad, täitmata vajadused, ülierutatuse seisund, arengupõhine frustratsioon, füüsiline valu, hirmutavad kogemused.

Mida teha, kui imikud nutavad?
Traditsiooniliselt on lapsevanematel soovitatud nutvaid imikuid ignoreerida - tingimustel, et kõik nende vältimatud otsesed vajadused on täidetud. Paljud inimesed usuvad, et lastes imikul "end tühjaks nutta" ei tee me talle midagi halba. Lapsevanemaid on hoiatatud, et nad oma lapsi iga nutuhääle peale reageerides "ära ei hellitaks". Selle soovituse täiendatud versioon on jätta nuttev imik hälli, aga käia iga viie minuti järel tema juures ja patsutada talle seljale. See soovitus on kahjulik. Imikud, kelle nutmist ignoreeritakse (ka ainult viieks minutiks) - tunnevad end hüljatuna, hirmul, segaduses ja abituna. Seega ei tohiks imikutel kunagi lasta üksi nutta.

Teine äärmus on võtta imik sülle iga kord, kui ta nutma puhkeb ja ta iga hinna eest maha rahustada. Eesmärgiks on vaigistada imiku nutt. Rahustamise meetoditeks on tavaliselt lapsele millegi pakkumine (rind, pudel või lutt), mingit laadi rütmiline kiigutamine või stimuleerimine mahedate helidega.

Kõige parem on hoopis võtta nuttev imik alati sülle ja teda hoida. Kui ükski imiku otsene füüsiline vajadus (nt nälg, külm) ei ole aktuaalne, siis ei ole eesmärgiks nutmise vaigistamine, vaid imikule tähelepanu osutamine ja tema nutmise aktsepteerimine. Juhul, kui imikul on vaja nutmisega oma stressi välja elada, siis tunneb ta end niimoodi turvaliselt ja armastatuna. Pole mõtet imiku tähelepanu nutmiselt kõrvale juhtida, kuna nii lükkame seda vaid edasi. Toetamine nutmise ajal arendab muuhulgas algusest peale ka lapsevanema ja ja lapse head kuulamisvõimet.

Kõikidel inimestel on vaja emotsioone endast välja lasta ning imikud ei ole erandiks. Nutmine teeb imikutele head, kuid mitte siis, kui lasta neil seda üksi teha.

Kuidas reageerida imiku nutule? Pärast kõigi tema otseste vältimatute vajaduste rahuldamist.
  • Võtke laps sülle, istuge mugavasse tugitooli ja vaadake talle otsa. Hoidke teda rahulikult, hüpitamata ja äiutamata.
  • Üritage lõdvestuda ja teadvustage endale armastust, mida oma lapse vastu tunnete.
  • Rääkige oma lapsega, öeldes talle "Ma armastan sind. Ma kuulan sind. Sul on minu juures turvaline olla. Ma jään sinu juurde." Andke talle teada,et tahate tal aidata end paremini tunda.
  • Olge teadlikud iseenda emotsioonidest. Kui tunnete, et tahate nutta koos temaga, siis tehke seda.
  • Kui laps kallutab ennast teist eemale või ei vaata otsa, öelge: "Palun vaata mulle otsa. Ma olen siin. Ma tahaksin, et sa tunneksid ennast minu juures turvaliselt." Puudutage õrnalt oma lapse käsivarsi või nägu, et anda talle kinnitust oma füüsilisest kohalolekust. Ärge üllatuge, kui sellele järgneb veel valjem nutt kui enne.
  • Jääge oma lapse juurde ja hoidke teda armastavalt, kuni ta lõpetab nutmise.
Kuidas imikute nutmist alla surutakse: kontrollmustrite päritolu
Imikute rahustamiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid. Paljudes raamatutes on välja toodud loetelud täehelapanu kõrvalejuhtimise tehnikatest, mille hulka kuuluvad toitmine või rinna andmine, mitmesugused tegevused (koos süleshoidmisega või ilma) ja erinevad helid. Kasutatakse ka drastilisemaid lähenemisi nagu ravimite andmine imikule või imiku üksi nutma jätmine. Mõned raamatud soovitavad jätta imik hälli ennast "tühjaks nutma". See laialt levinud nõuanne on mõeldud kasutamiseks imikute puhul, kes öösiti sageli üles ärkavad.

Ükski neist eeltoodud variantidest ei ole hea. Nende katsete tõttu, mida lapsevanemad ja teised hooldajad teevad imikute nutu vaigistamiseks, õpib enamik imikuid oma nutmist lõpuks alla suruma teatud korduvate käitumisviiside või sundtegevuste (kontrollimustrite) abil. Imikuea nutu allasurumine on nii üldine, et enamikul imikutel on juba kuuenda elukuu lõpuks välja kujunenud kontrollimudelid. Nende käitumisviiside eesmärgiks on suruda alla tugevaid emotsioone. Imikute levinud kontrollimudelid on näiteks pöidlaimemine või lutiimemine, sagedane rinna küsimine pigem enda lohutamiseks kui nälja kustutamiseks ja kiindumine mõnda objekti nagu mõni teatud tekk või kaisukaru.

Igast mehhanismist, mida kasutate korduvalt oma imiku nutu vaigistamiseks, võib saada tema jaoks kontrollimuster. Näib nagu vajaks ta samasugust lohutamist iga kord, kui ta on ärritunud, hirmunud või frustreerunud. Kontrollimustritest võivad saada asendustegevused, mis näivad imikute tegelike vajadustenam kuid mille mõju ei ole sisuliselt erinev täiskasvanute kontrollimustritest või sõltuvuste omast.

Kontrollimustreid võib käsitleda väärastunud kiindumussuhetena. Eluterved kiindumussuhted on seotud elusate inimestega. Imikutel levinud kontrollimustrid:
  • Sagedane söömine enda lohutamiseks (mitte nälja pärast);
  • Lutiimemine;
  • Pöidlaimemine;
  • Äärmuslik ema külge klammerdumine;
  • Kiindumine mõnda teatud tekki või mänguasja (turvaobjekti);
  • Hüperaktiivsus;
  • Enese õõtsutamine, peaga millegi vastu tagumine.
Imetamisega seotud kontrollimustrid
Imikud, keda imetamise teel rahustatakse, võivad muutuda krooniliselt virilaks ja nõudlikuks, kuna neile ei anta kunagi võimalust kogu südamest nutta. Lõpuks muutuvad nad imetamisest sõltuvaks ja näivad tahtvat imeda alati, kui nad on mingil põhjusel häiritud, seda isegi füüsiliste haigetsaamiste korral.

Imikuid ei tohiks kunagi sööta kella, vaid vajaduse järgi. Lapse iga virin ei viita alati näljale või imemisvajadusele. Imetamisest ei tohiks kujuneda moodus lapse rahustamiseks selle asemel, et lasta tal oma pingetest nutmise abil vabaneda.

Liikumisega seotud kontrollimustrid
Imikute rahustamiseks kasutatakse sageli ka rütmiliste liigutustega stimuleerimist nagu hüpitamine, äiutamine, kiigutamine või kussutamine. Imikud võivad muutuda sellist laadi stimuleerimisest sõltuvaks ja hakata seda kurbust, ärevust või pettumust tundes esile kutsuma. See võib olla selliste enesestimulatsiooni võtete nagu peaga tagumine, enese õõtsutamine ja hilisema üleüldise hüperaktiivsuse algpõhjus.

Liikumisstimulatsioon on imikutele vajalik, kuid selle ajastamine on määrava tähtsusega. Kõige parem on jätta sellised tegevused hetkedeks, kui imik on rõõmsameelne, ergas ja stimuleerimisele vastuvõtlik.

Lutid, pöidlaimemine ja "turvaobjektid"
Lutt muutub automaatselt kontrollimustriks, kui see antakse lapsele hetkedel, kui ta tunneb vajadust nutta. Selliseid kontrollimustreid kasutavad imikud näivad sõltumatud ja vähenõudlikud. Kui neil on kontrollimustrid käepärast, siis suudavad nad enamasti üski magama jääda. Samas ei ela sellised imikud tõenäoliselt oma stressi välja rohkem kui need imikud, keda sageli imetatakse või kussutatakse.

Kuidas aidata imikutel kogu öö magada
Imikud ei maga tavaliselt terve öö, sest nad on magama jäänud mingi rahustamismehhanismi abil (nt imetamine või kussutamine), mis toimib kontrollimustrina. Probleemi lahendaks see, kui vanemad loobuksid püüetest imiku uinumiseelset nuttu vaigistada: ei mingit imetamist, kussutamist, laulmist, hüpitamist või tähelepanu kõrvalejuhtimist. See ei tähenda veel imiku ignoreerimist. See tähendab imiku armastavat süleshoidmist, kuid mitte tema nutmisvajaduse kõrvalejuhtimist.

Süleshoidmine magamaminemise rutiinina on soovitatav kõikidele imikutele sõltumata sellest, kas neil on kalduvus öösiti ärgata või mitte. See täidab nende õigustatud vajaduse tunda uinumise ajal kehalist lähedust ja on vajalik isegi siis, kui neil puudub soov enne uinumist nutta.

Loe lisa raamatust: "Nutt ja jonnihood" (Aletha J. Solter)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Amazonas, Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Troll, Weleda
 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Võidupüha tervitused Jänku-Jussilt
Jänku-Jussilt on üks tore multikas Võidupüha tähistamise kohta.

 
Suur valik Huggies mähkmeid 35-45% soodsamalt!
Jätkuvalt on Sul võimalus osta ülisoodsalt Huggies mähkmeid. Eelmise Huggies sarja kujundusega mähkmed on müügis 35-45% soodsamalt. Lisandunud on mõned uued suurused.
UV –kaitseriided ja milleks neid ikkagi vaja on?
Põhjamaine päike ja tõeliselt soe rannailm külastab meid lühemat aega aastas kui paljusid muid paiku maailmas, sellest siis meie suur vajadus ja soov päikesevõtu järele nappidel suvekuudel. Nii võtavadki igal soojal suvepäeval tuhanded pered koos väikeste lastega terveks päevaks kohad sisse rannaliival.
Lõbus kostümeerimismäng mudilastele
Kes on Su lapse lemmiktegelane? Kas Pipi, Superman või hoopis Ämblikmees? Väikeste mudilaste lõbus tubane tegevus on riietada nad näiteks terveks päevaks oma lemmiktegelaseks ning teha kaasa kõiki tema armastatud karakteri tegevusi.
Kuidas äratada lapses huvi oma suguvõsa vastu? Tehke koos sugupuu:)
Vihmased ja jahedad suveilmad hoiavad lapsi valdavalt toas. Koolilapsega mõnus ajaveetmise võimalus on koos kokku panna sugupuu.