Pedagoogilised lähenemised
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 
Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.
13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 
Laps ei tule, kui teda kutsutakse
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.

Kuidas lapsi lugema saada?

esmaspäev, 9. oktoober 2017
Selleks, et laps omandaks ükspäev lugemisoskuse, tuleb alustada korraliku vundamendi ladumist juba varases lapsepõlves. Oleme siinkohal välja toonud soovitused iga vanuseetapi jaoks.

0-5 aastased - Näidake neile, rääkige nendega
Lugemine ei saa tekkida tühjale kohale. Enne on vaja kõnet ja teadmist, et seda on võimalik kirja panna ja lugeda.
  • Lapsed reageerivad kõne toonile ja rütmile alates sünnist (tõenäoliselt varemgi). Rääkige nendega, laulge neile, lugege neile juba sünnist alates.
  • Umbes kuuekuuselt suudavad nad eristada sõnu kõnes.
  • Näidake neile asju ja nimetage neid, et laps hakkaks sõne esemete ja nähtustega seostama.
  • Kolmeaastaselt mõistavad ja kasutavad nad keelt peaaegu täies ulatuses. Nad on õppinud kasutama keelt teie eeskujul. Olge siis eeskujuks nii rääkimise kui ka lugemisel.
  • Näidake neile silte tänaval, poodides, pealkirju ja sõnu ajalehtedest jne. Nii saavad lapsed tuttavaks tähtedega.
  • Laske neil joonistada ja kritseldada.
  • Rääkige sellest mida näete, teete, tunnete ja mõtlete ning laps hakkab tegema sama.
3-7 aastased - Lugege neile, rääkige nendega
Kodu on lapse esimene kool ja teie tema esimene ja tähtsaim õpetaja. Õpetades teda lugema ja lugemist armastama võib olla kõige tätsam asi edasise koolitee kujunemisel.
  • Raamatute ettelugemine arendab sõnavara ja huvi lugemise vastu. Lugege lapsele võimalikult palju ja rääkige sellest, mida lugesite.
  • Pildiraamatut lugedes näidake sõnadele, mida laps saab pildiga seostada.
  • Lapsed armastavad muinasjutte ja muid lugusid korduvalt kuulata. Ärge tüdige.
  • Lapsed armastavad luuletusi ja ise riime teha. Mängige sõnade ja nende kõlaga.
  • Õpetage lastele tähti mängides ja lugedes. Laske neil näidata ja nimetada tähti, mida nad juba tunnevad.
  • Laske neil nimetada tänaval, poes, raamatust, ajalehtedest sõnu, mida nad ära tunnevad, "lugeda" oskavad.
  • Lugege ise raamatuid ja tehke lapsele neile meeldivad raamatud kättesaadavaks.
  • Rääkige sellest mida näete, teete, tunnete, mõtlete ja loete. Vastake lapse küsimustele.
5-9 aastased - Lugege koos nendega, rääkige nendega
Laps, kes kuuleb ja näeb, kuidas loetakse, hakkab ka ise proovima lugeda. Kiitke teda selle eest, olge talle selles abiks, leidke selle jaoks alati aega.
  • Laske lapsel valida endale meeldivaid raamatuid ka siis, kui ta veel hästi lugeda ei oska.
  • Ärge parandage ta väikesi vigu lugemisel. Parem rääkige pärast loetust. Tundke huvi, kuidas ta aru sai ja kuidas talle meeldis.
  • Ärge kunagi sundige last lugema.
  • Aidake teda, kui ta lugemisel hätta jääb, ka koolitükke tehes. Tähtsam on mõistmine.
  • Lugege koos, olles vaheldumisi kuulaja ja lugeja rollis.
  • Võtke laps kaasa raamatukogusse.
  • Rääkige sellest mida näete, teete, tunnete, mõtlete ja loete. Rääkige sellest, mida laps näeb, teeb, tunneb ja loeb.
7-11 aastased - Olge lugemisel toeks, rääkige nendega
Lugemisest saab sel ajal enamasti mõtlemise ja õppimise tööriist. Ometi ei pruugi lugemine olla veel päris ladus ja kõik loetu arusaadav. Olge talle abiks.
  • Kiitke last, kui ta loeb.
  • Soovitage talle raamatuid, kuid laske tal endal valida.
  • Soodustage telesaadete vaatamist, kus peab teksti alt lugema. See arendab lugemise kiirust.
  • Õhutage teda teistele pereliikmetele ette lugema. See suurendab enesekindlust. Ärge parandage lugemisvigu, kui loetu mõte käest ära ei lähe.
  • Laske lapsel leida lugemiseks mõnus koht ja aeg.
  • Soodustage lapse omaloomingut: juttude, luuletuste jms kirjutamist ja esitamist.
  • Rääkige sellest, kuidas lapsloetusse suhtub, mida arvab, kuidas mõistab. Rääkige sellest, mida lapsele meeldib lugeda, teha.
9-... aastased - Laske neil lugeda, rääkige nendega
Sel ajal kujunevad enamuses lastest iseseisvad lugejad. Ärge takistage neid endi valikute tegemisel ka siis kui se ei sobi teie maitse või arvamusega. Tunnustage neid ja tundke nende eelistuste vastu huvi.
  • Soovitage neile raamatuid ja suunake neid, kuid ärge otsustage nende eest. Ärge kritiseerige nende valikuid. Lugeda midagi on parem kui mittemidagi lugeda.
  • Hankige neid huvitada võivat lugemismaterjali.
  • Arutage nendega selle üle, mida nad näevad, teevad, mõtlevad, tunnevad, loevad.
Allikas: www.luts.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, Familon, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Joha, Keen, Laica, Lego, Lotte, Makayla Design, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, Solgar, Sonett, Smoby, Stiga, Weleda jt

 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Isetetehtud hoiukarp - praktiline ning põnev ettevõtmine koos lapsega
Hoiukarbi meisterdamine on vaheldusrikas ja lõbus ettevõtmine, pealegi aitab näputöö arendada lastel peenmotoorikat . Lapsel on võimalik disainida just selline hoiukarp, mis talle kõige rohkem meeldib. Lisaks on tegemist vägagi praktilise tööga, sest karpidesse on alati miskit panna (nt mänguasjad, riided jne). 
Jääkaru päev Tartumaal Jääaja keskuses, 9. jaanuaril
jaanuar
9. jaanuaril kolib Tallinna Loomaaias suurt populaarsust võitnud Jääkaru päev Tartumaale Jääaja Keskusesse. 
Soeta oma lemmiklooma kaelarihmale helkurmaterjalist võtmehoidja ja teed head abi vajavatele loomadele
MTÜ Terve Lemmikloom on valmis saanud oma päris esimese toote, milleks on helkurmaterjalist võtmehoidjad.
Tallinna Linnamuuseumi laternaekskursioon ´Jõulud 500 aastat tagasi´ 7.-8. jaanuaril
jaanuar
Tallinna Linnamuuseumi jätkab uuel aastal laternaekskursioonide sarjaga. Seekordne jõuluteemaline ekskursioon on taas mõeldud lastega peredele ja juttu tuleb keskaegsetest jõuludest Tallinnas.
Kuidas olla abiks lapsele, kes ei saa seda, mida tahab
Väikelastega peredes on tavapärane, et lapse soovid ületavad vanemate kannatlikkuse piiri. Ülipopulaarses raamatus "Arukas armastus" on sel teemal igati asjalik lähenemine.