Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 

Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.

Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.

Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.

Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.

Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.

Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 

Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?

Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 

Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.

„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 

Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.

Vanematelt eeldatakse, et nad jälgiksid, kas kodused tööd on tehtud ja lapsed, kes pole neid ära teinud, saavad karistada. Paljudel vanematel on probleeme, et motiveerida lapsi koduseid töid tegema ja see pole sugugi üllatav, sest lastel on raske mõista selle sageli üsna ebameeldiva töö väärtust.

Mängi lapsega iga päev vähemalt 15 minutit nii, et sa oled ka mõtetega kohal (lego kokkupanemine nii, et samal ajal räägid telefoniga, ei lähe seega arvesse) ja su laps ei pea hakkama halva käitumisega su tähelepanu püüdma.

Kuni 70%-l alla 6-aastastest lastest esineb uneprobleeme. Magamiseteema on keeruline ja unetusel on palju erinevaid põhjuseid. Nendega on raske tegeleda, sest kui lapsed ei maga, ei maga ka vanemad. Unel on kõiges oma osa - venitamises, jonnituurides, hüperaktiivsuses, tervises ja isegi õppimises.

Kas te mõtlete, kuidas kutsuda laps korrale ilma, et peaks ähvardama tagajärgedega? Kui laps järgmisel korral keeldub teie juhiseid kuulamast ning te tabate ennast teda ähvardamas, katsetage hoopis alljärgnevaid võimalusi.

Vahest on lastel mingid harjumused, mis on äärmiselt tüütud või ebaesteetilised (küünte närimine, nina nokkimine, asjade suhutoppimine jne). Lapsevanema pidev näägutamine ei aita seda probleemi kuidagi lahendada, selle asemel on muid võimalusi.

Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 

Kui laste õhtune magama jäämine on kujunenud sinu jaoks tõeliseks väljakutseks, tasub proovida teha miskit teistmoodi. Ehk saate tagasi endale rahulikud õhtud.

Mudilasega koos poes käimine on paljudes peredes peaaegu võimatu ettevõtmine. Kui teie laps ei kappa minema külmutatud toidu osakonnast, siis lööb ta ümber hoolikalt laotud kuivtoidupakkide virna. Kui ta pole näljane, tahab ta juua ja kui ta juua ka ei taha, on tal vaja kohe potile minna jne jne... Poodi tuleb aga minna.