Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Koolivalmiduse kujunemisest

kolmapäev, 10. mai 2017
Koolivalmidus on midagi palju enamat kui lihtsalt eelkoolis käimine ja kindlate teadmiste omandamine. Koolivalmiduse eelduseks on mitmed füüsilised, sotsiaalsed ning kognitiivsed oskused.

Laste koolivalmidus kujuneb tihedas koostöös koduga. Koolivalmiduse puhul on oluline nii lapse füüsiline, sotsiaalne kui ka kognitiivne valmisolek. 

Füüsiline areng
  • Liikumisaktiivsus ja vastupidavus
  • Oskus valitseda oma liigutusi ja liikumist – oma keha tunnetamine
  • Motoorne areng
  • Rüht ja õige istumisasend
  • Peenmotoorika
  • Koordinatsioon
  • Vereringe ja hingamine
  • Tervislik toitumine
  • Sõbralikud suhted
  • Piisavalt und
  • Liikumiskeskkonna mitmekesisus
Sotsiaalne areng
  • Oskus ja soov suhelda
  • Soov õppida
  • Soov töötada koos täiskasvanuga
  • Soov tegutseda koos kaaslastega
  • Kohanemisvõime
  • Toimetulek eneseteenindamisega – söömine, pesemine, riietumine, wc kasutamine
  • Tahtelise käitumise elemendid – piirid ja ka sund
Kognitiivne areng
  • Vaatlusoskus
  • Kuulamisoskus
  • Võrdlemis-, järjestamis-, mõõtmis-, loendamis- ja rühmitamisoskus
  • Väljendusoskus
  • Modelleerimisoskus – oskus asetada end erinevatesse rollidesse
  • Kujutlus ruumist
  • Arusaam ajast
  • Eristusoskus – oluline vs ebaoluline
  • Suutlikkus koondada tähelepanu
Akadeemilisi teadmisi ei tasu ületähtsustada. Tunduvalt olulisem on kujundada lastes positiivset hoiakut kooli suhtes ning iseseisvust, kaasates last igapäevatoimingutesse ning julgustades last tema tegemistes. Tuleb lasta lapsel ise tegutseda ning julgustada teda alustatut lõpule viima.

Oluline on lapse füüsiline aktiivsus ja valmisolek kooliks. Tähelepanu tasub pöörata sellele, kuidas laps laua taga istub, kuidas pliiatsit hoiab ning milline on tema üldine tervislik seisund. Enne kooli algust läbivad kõik lapsed tervisekontrolli, kuid mida varem võimalikud tervisehädad avastada, seda kiiremini saab laps ka abi.

Kindlasti peab enne kooli laps saama selgeks iseseisvalt riietumise, söömise, pesemise ja ka wc kasutamise. Tundub igapäevane ja loomulik, et me kõik seda oskame, aga sageli jäävad need oskused lapsele õpetamata ning lasteaias käib koolieelikuid, keda vanemad riietavad, kelle laud näeb pärast söömist välja kui seasulg ning kelle peput õpetajad pühkimas käivad.

Rõõmu nii vanemale kui ka lapsele pakuvad ühised ettevõtmised ja mängud. Kui õhtusöök on valminud ühiste jõupingutuste tulemusena, saab see kiiremini valmis, sest tegijaid on mitu ning maitseb kindlasti ka paremini. Ühised traditsioonid kujundavad oma pere näo ning õpetavad last hindama oma kodu ja perekonda.

Pakkudes lapsele uusi olukordi ja kogemusi, mis võimaldavad suhelda nii teiste laste kui täiskasvanutega, loome head eeldused suhtlemisalti ja julge lapse kujunemisele. Siis ei teki ka hirmu, et laps ei julge koolis küsida abi õpetajalt või klassikaaslaselt.

Igas päevas peaks leiduma hetk, kus lapsel on võimalus rääkida vanemale nii päeva jooksul toimunust kui ka oma mõtetest. Ühine rahulik jutuhetk või raamatulugemine on heaks sissejuhatuseks magamaminekule. Kindel päevarežiim ja reeglid ning piisav uneaeg on lapsele hädavajalikud heaks enesetundeks. See aitab vältida ka käitumishäireid ja probleeme tulevikus. Väsinud ja ebakindel laps (ega ka täiskasvanu) on pahur ja tujutu ning ei suuda keskenduda ühelegi tegevusele.

Väärtustada tuleb ka lapse sõbrasuhteid. Vanemale ei pruugi ju lapse sõbrad meeldida, kuid need on lapse sõbrad ja talle olulised. Parem on vestelda teemal, mis on sõprus ning kuidas sõpra ära tunda.

Me kõik oleme erinevad nii oma soovides kui vajadustes. Sageli jätame tähelepanuta väikese inimese vajadused, surudes peale oma soove. Täiskasvanutena on meil hea võimalus näidata lapsele positiivset eeskuju teiste mõistmisel ja teistega arvestamisel. Lapsed on tähelepanelikud vaatlema ja märkama ning seeläbi ka õppima.

Olulisim on aga iga lapse jaoks oma vanema usaldus. Tunne rõõmu oma lapsest ning anna ka talle sellest teada – Sinu laps on seda väärt!

Allikas: www.teatoimeta.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Selitatud või aitab langetada kaalu ja puhastada keha
Ghee on iidne tervisetoit, mis on mitmete tähtsate vitamiinide allikas. Gheed kasutatakse lokaalselt nii põletuste, nahaärrituste kui -kahjustuste korral, samuti nahakuivuse ja peanaha probleemide leevendamiseks. Ghee multifunktsionaalsust võib paljuski võrrelda ka kookosrasvaga.
Kolm head reisitoitu beebidele
Imikuga reisimine tekitab paljudes lapsevanemates hirmu, sest pikk auto- või lennusõit ei möödu lapse ega vanema jaoks mugavates tingimustes. Paljude vanemate mure põhjuseks on ebamugavad ning kitsad lennukid või autosalongid, kus beebi söötmine võib osutuda arvatust keerulisemaks. 
Saialill sobib ideaalselt nahahooldusteks
Harilik saialill on naha hooldamiseks ja hea väljanägemise saavutamiseks väga väärtuslik taim. Rahvameditsiinis levinud taimel on põletikuvastased ja antiseptilised omadused, millest leiab ravi ekseemi, dermatiidi, psoriaasi jm haiguste vastu. 
Rõõmsate Laste Festival Pärnus, 23. juulil
juuli
23. juulil on kõik rõõmsad lapsed ja pered oodatud osa saama unikaalsest pereüritusest Rõõmsate Laste Festival!
Paha last ei ole olemas
Sagedasti võib kuulda, et vanemad on hädas oma lapse käitumisega ning olukorda kirjeldatakse selliselt, et lapsele öeldakse esimesel paaril korral ilusti rahulikult, et mänguasjad tuleks ära koristada, viiendal korral juba tõstetakse häält ning kui laps ennast ka siis liigutama ei hakka, tutistatakse või antakse laksu.