Pedagoogilised lähenemised
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.

Karistamine jätab lapse arengule negatiivse jälje

esmaspäev, 24. november 2014
Kui üks laps lööb teist, siis me peame teda kiusajaks. Kui nooruk klaarib arveid rusikaid kasutades, siis me peame teda pätiks. Kui see sama nooruk võtab naise ja avaldab talle „armastust“ teda lüües, siis peetakse teda vägivallatsejaks. Aga kui sellest samast noorukist saab lapsevanem ja ta kasutab oma lapse kasvatamisel karistamist, siis peetakse seda sageli normaalseks. Nagu laps ei olekski inimene, kellel on tunded ja vajadused.

Mis viib vanema lapse karistamiseni?
Arusaam, et last tuleb kontrolli all hoida ja tõhusaim viis selleks on kasutada jõudu ning võimu, on üsna sügavalt juurdunud. Mitmed põlvkonnad on ju üles kasvanud karistusi kogedes ja seetõttu võib olla ka keeruline oma laste puhul mõnda muud lähenemist eelistada. Mõni vanem võib suisa marru minna, kui laps ei kuuletu. Viha taga on aga enamasti hirm kaotada lapse üle kontroll või ka abituse tunne, mida enamasti ei teadvustata.

Karistuste negatiivsetest mõjudest rääkides kuuleb sageli kritiseerivaid kommentaare. Vanemad asuvad meenutama oma kogemusi ja enda keretäisi õigustama. Usutakse, et need saadi asja eest ja muidu oleks elu hukka läinud ning kuna kõik näib toimivat, siis ei tee väike vitsahirm ka oma lastele kahju. Paraku puudub ju kogemus, kuidas oleks elu läinud siis, kui lapsepõlv oleks möödunud  inimväärikamate kasvatusmeetodite toel. Ehk oleks südames suurem rahu ja elu oleks õnnelikum? Kuna endal puudub teistsugune kogemus, siis ei osata oma lastelegi muud pakkuda ja karistuste traditsioon kandub põlvest põlve.

Karistamise usku oleva vanema jaoks võib vägivalla kasutamine tunduda mugava kasvatusviisina. Enda uskumuste muutmine on suuresti töö iseendaga. Nii mõnigi vanem ei pruugigi sellega üksi  hakkama saada, sest enda lapsepõlve traumad ei lase teisiti mõelda ja tegutseda või isegi aru saada, et midagi on valesti. Oma laste kergema ja rõõmsama tuleviku nimel aga tasub siiski proovida teisiti käituda.

Oskamatus midagi muud lapsega peale hakata on ilmselt üks väga levinud põhjus, miks karistuste tee valitakse. Lapsed suudavad ju vanemaid viia seisundisse, kus tahaks peaga vastu seina joosta, sest igasugune jutt mõjub nagu hane selga vesi. Korra ikka sakutad või ähvardad, siis on kohe lapsed rivis ja kuulavad sõna. Lapsele halvasti ütlemine, tutistamine, laksu andmine, vitsaga ähvardamine jm tekitab lapses hirmu. Seetõttu võib tunduda, et karistus toimib. Mida ei märgata on aga see, et karistades satutakse nõiaringi. Paljud lapsed hakkavad aina hullemini käituma, on riskivalmimad ja üritavad võimalikult palju vanemate eest varjata. Vanem aga arvab, et asi on lapses – laps on üleannetu, kangekaelne, halb. Vanema ja lapse suhe saab aga järjest enam kahjustada ja vahel on seda hiljem väga keeruline heastada.

Karistusi kasutavate vanemate teadmised lapse arengust ja vajadustest on enamasti kesised. Ei teata näiteks, et jonn pole kiusu ajamine, vaid viis kuidas laps oma vajadusi väljendab või et tigeda teismelise käitumine võib olla pigem soov saada tähelepanu ja toetust. Vanemad võivad asuda lapsi karistama ka näiteks siis, kui peale paari keelamist lapse käitumine ei muutu. Ei teata, et tegelikult mida väiksem laps, seda rohkem tuleb kehtivaid reegleid ning maailmas toimuvat selgitada. Vahel isegi nii palju, et tekib tunne nagu suu vahutaks peas. Lapse arengut teades saab nõuda lapselt eakohaseid asju ja paljud tülid jäävad olemata. Näiteks võiks iga väikelapse vanem teada, et lapsed ei suuda käitumist hästi juhtida, mistõttu võiks kergesti purunevad või lapsele keelatud asjad panna laste käeulatusest kaugemale. Veel vähem teatakse aga karistamise mõjude kohta. Rohkemate teadmiste korral vaevalt et sellist kasvatusstiili õigeks peetaks. On leitud,  et nii füüsiline kui ka vaimne vägivald, sealhulgas karistamine, jätavad lapse arengule negatiivse jälje.

Karistamise hind
Karistamise tegelikke tagajärgi ei pruugi paljud vanemad osata näha. Näiliselt ju kõik toimib, vähemalt kuni järgmise pahateoni. Seda, kuidas iga karistus võtab väikese tüki lapse eneseväärikusest ja tekitab temas aina enam süütunnet ja kujundab negatiivset mina-pilti, enamik vanemaid ei märka. Karistamise tagajärgi märgatakse pigem täiskasvanueas, sest need takistavad kas midagi tegemast või lihtsalt õnnelik olemast. Jah, elus saadakse hakkama, kuid pidevalt närib hinge mingi rahulolematus, süü- ja alaväärsustunne. Ei osata enda vajaduste eest seista. Vanemad, kes seda mõistavad, loobuvad karistamisest ja otsivad muid võimalusi lapse kasvatamiseks.


Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee




pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
Biolatte, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Ave-Ly R.
reede, 28. november 2014 01:05
.

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Unustage madal immuunsus ja turgutage end selle supersegu abil!
Kuna viiruste aeg on jälle kätte jõudnud, siis toome välja ühe igivana ja imelihtsa retsepti, mis aitab keha tigedate  patogeenide vastu kuulikindlaks muuta. Siin on teile üks tõeline ensüümidest pakatav tervisepomm, mis ei jäta hingamisruumi ei viirustele ega bakteritele.
Kuidas kinnitada turvaliselt laps autos talvisel hooajal?
Kas oled kindel, et kinnitad oma lapse turvatooli õigesti, kui ta kannab talvejopet või kombinesooni? Suurbritannia transpordiameti uuringust selgub, et 60-80% vanematest vastab sellele küsimusele “ei”. 
Auto puhtaks – istmekatted ja organiseerijad aitavad korda hoida
Sageli tähendab autosõit lastega seda, et terve tagumine pool autost on justkui sõjas - täis söögi-ja joogiplekke, mänguasju, pabereid ja muud mõeldavat aktiivse eluga kaasaskäivat kraami. Sügis-talvisel ajal armastavad väikesed jalad ka poriste saabastega istmetagust põtkida nii, et plekiliseks saab ka eesistme seljatagune.
Cordyceps - kogu keha tervendav toidulisand
Cordyceps usutakse olevat maailma kõige tõhusam tervist parandav taim, seda nii alternatiivravi kui ka Cordycepsi uurinud teadlaste arvates.
Turvakodus olev ema ja poeg vajavad talveriideid ja -jalanõusid
MTÜ Do Good otsib turvakodus olevale emale ja 11-aastasele poisile talveriideid.