Pedagoogilised lähenemised
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 
Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.
13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 
Laps ei tule, kui teda kutsutakse
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.
Õppimine ilma pisarateta
Vanematelt eeldatakse, et nad jälgiksid, kas kodused tööd on tehtud ja lapsed, kes pole neid ära teinud, saavad karistada. Paljudel vanematel on probleeme, et motiveerida lapsi koduseid töid tegema ja see pole sugugi üllatav, sest lastel on raske mõista selle sageli üsna ebameeldiva töö väärtust.
4 põhjust, miks tasub olla mänguline lapsevanem
Mängi lapsega iga päev vähemalt 15 minutit nii, et sa oled ka mõtetega kohal (lego kokkupanemine nii, et samal ajal räägid telefoniga, ei lähe seega arvesse) ja su laps ei pea hakkama halva käitumisega su tähelepanu püüdma.
Kui lapsel on raskusi magama jäämisega
Kuni 70%-l alla 6-aastastest lastest esineb uneprobleeme. Magamiseteema on keeruline ja unetusel on palju erinevaid põhjuseid. Nendega on raske tegeleda, sest kui lapsed ei maga, ei maga ka vanemad. Unel on kõiges oma osa - venitamises, jonnituurides, hüperaktiivsuses, tervises ja isegi õppimises.
Kuidas lõpetada tagajärgedega karistamine - 12 suurepärast alternatiivi
Kas te mõtlete, kuidas kutsuda laps korrale ilma, et peaks ähvardama tagajärgedega? Kui laps järgmisel korral keeldub teie juhiseid kuulamast ning te tabate ennast teda ähvardamas, katsetage hoopis alljärgnevaid võimalusi.
Aita lapsel üle saada tüütust harjumusest
Vahest on lastel mingid harjumused, mis on äärmiselt tüütud või ebaesteetilised (küünte närimine, nina nokkimine, asjade suhutoppimine jne). Lapsevanema pidev näägutamine ei aita seda probleemi kuidagi lahendada, selle asemel on muid võimalusi.

Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast

kolmapäev, 28. veebruar
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 

Hooldusviis, kus jääb vajaka osavõtlikkust, kujundab ebaküpse täiskasvanu, kelle areng on piiratud, kes kaldub lapsena käituma hoolimatult ja amoraalselt, kelles ilmneb "mina, mina!" tüüpi isekus ja kes elab väikelapsena täispuhutud suurejoonelisust tulvil fantaasiamaailmas.

Ema empaatia on imiku vaimsele heaolule sama oluline nagu toit ta kehalisele tervisele. Kui lapsele pakutav hool ei alga punktist, kus me ise emotsionaalselt viibime, siis võib osavõtmatu ema juhul, kui laps näiteks kõrvale vaatab, seda vääriti tõlgendada ja pidada tõrjumiseks või kontrollimiskatseks. Ta võib lapsest kinni haarata või teda järsult kõnetada, toimides pealetükkivalt ja lapse soovidega sobimatult. Kui laps võetakse sülle või toidetakse ainult siis, kui emale sobib, kaaperdab ta lapse võime omaenda vajadusi kogeda ja laps kasvab, otsides minatunnetuse definitsioone väljastpoolt. Winnicott väitis, et selles olukorras kujuneb inimesel välja "võltsimina", ta tunneb end väärtusetu ja väetina. 

Hilisemas elus ilmneb nõrk minatunnetus isiksusehäiretena või juhul, kui see on äärmiselt nõrk, koguni skisofreeniana. Empaatia ja osavõtlikkuse puudumine esimestel elukuudel avaldub tuhandel moel, iga päev, lugematute tillukeste vastastikuste toimete kaudu. Tagajärjeks on on krooniline rõõmu- ja meeldivustunde tundmisvõime kaotus, mida inimene püüab kompenseerida peamiselt kahel viisil.

Esimene kompenseerimisviis on pööraseks muutumine. Selles hüperrežiimis olles on imik lukustatud valvsasse ärkvel-ja teadvelolekusse, hoolimata sellest, kui kurnatud ta on. Lohutust võib ta leida korduvatest rütmilistest tegevustest nagu enda kõigutamine või pöidla imemine. Võib esineda lihaspinget, jäikust, lülisamba ja keha paindumatust ning liigutustes võib ilmneda liialdatud intensiivsus ja lihasjõud. Need nähud viitavad imiku meeleheitele meeldivate eluseikade puudumise tõttu ja võivad ette kuulutada tervet hulka tõsiseid probleeme, mis löövad välja hilises lapsepõlves ja täiseas (nt sõltuvuskäitumine, söömishäired).

Need sümptomid võivad viidata ka näiteks kujunevale hüperaktiivsusele. Kuigi haigusel, mida ametlikult nimetatakse hüperaktiivsusega tähelepanupuudlikkuseks (ADHD), väidetakse sageli olevat geneetiline päritolu ja kuigi igal ajahetkel ravitakse kolme miljonit ADHD-ga last tablettidega, eeldades, et see on füüsiliste põhjustega ajuhaigus, teeb suur hulk teaduslikke tõendusi selle seisukoha küsitavaks.

Isegi ema rasedusaegne meeleolu mõjutab oluliselt, kas lapsel ilmnevad hüperaktiivsuse kalduvused või mitte. Ühe seitsme tuhande valimiga uuringu puhul kannatas selle probleemi all kaks korda rohkem lapsi, kelle ema oli raseduse lõppjärgus tundnud ängistust ja ärevust. Raseduse ajal kõrgenenud kortisoolitase või stress ennustab nelja-, seitsme- ja üheksa-aastasel lapsel ilmnevaid käitumishäireid ja emotsionaalseid probleeme. Sünnitusjärgsed uuringud on näidanud, et kui lapsele esimestel elukuudel osaks saav osavõtmatu suhtumine võtab pealetükkiva vormi, viib see hüperaktiivse seisundini.

Teine kompenseerimisviis on hüperaktiivsuse vastand ehk depressiivne iseendasse pöördumise, passiivse lootusetusega. Äärmiselt tuima ja hoolimatu kasvatusviisi puhul imik nii-öelda langeb tagasi oma kehasse, leides seal viimase trööstiva pelgupaiga; selle tundemärgid on keha kiigutamine, pea kõigutamine või aistingute loomiseks enda kratsimine või masturbeerimine. Lõpuks, endiselt rahuldamata, tõmbub imik maailmast täielikult eemale ja muutub haiglaselt uniseks, letargiliseks, stiimulitele vastuvõtmatuks, lõdvaks ja nõrgaks; tema hingamine on pinnapealne ja aeglane ning sööb vastumeelselt ja isutult.

Enamikul juhtudel on varase lapseea puuduliku hoolduse jäljed endiselt näha ka aastakümneid hiljem. Selle tagajärjel kipub kujunema täiskasvanu, kelle minatunnetus on nõrk ja isiksus häirinud. Tervik on habras ja puutumata jäämiseks kasutab selline inimene primitiivseid vaimseid mehhanisme, mida nimetatakse nõnda sellepärast, et need ilmnevad harilikult väga väikeste laste puhul. Täiskasvanuelu reaalsusega kokku puutudes pöördub ta tagasi lapselike käitumis- ja reageerimisviiside juurde.

Allikas: raamat "Nad keeravad su untsu" (Oliver James)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Ole teadlik nätsu koostisest ja selle mõjust lapsele
Telereklaamidest ja ajakirjadest on meile kõigile meelde jäänud, et nätsu tuleks närida peale igat söögikorda. Arvestades missuguse populaarsuse närimiskumm on saavutanud ja et ka lapsed seda suures koguses tarbivad, peaksime vast huvi tundma, millest nätsud üldse tehtud on?
Vanemate hoiakud mõjutavad laste sõltuvusainete tarvitamise alustamist
Enne, kui last hakkavad mõjutama kool, sõbrad ja ta hakkab jälgima meediat, saab ta esimesed lähtekohad oma enesehinnanguks ja põhiväärtusteks kodust. 
BABYZEN YOYO - uue ajastu reisikäru, mis mahub lennuki pagasiriiulisse
BABYZEN YOYO loojateks on tuntud prantsuse autotarvikute tootja Recaro disainerid, kelle peades küpses idee tõeliselt kompaktsest, kokkupandavast ja ülikergest reisikärust tänu isiklikele kogemustele lapsevanematena, kes armastavad palju liikuda. Ideekavandina valmiv käru pidi olema mitte vaid väike ja kerge kaasas kanda, vaid ka suurepäraste sõiduomadustega ning mugav nii lapsele kui kärulükkajale.
Tee ise deodorant - tervislik, lihtne ja soodne
Deodorant on üks esimestest hügieenivahenditest pärast vett ja seepi, seega suurel hulgal inimestest on see ühel või teisel kujul kodus olemas. Kas tead, mida tavaline deodorant sisaldab, võib-olla tasub kaaluda hoopis ise selle tegemist?
Aita 18-aastasel Oliveril säilitada nägemine!
Oliver on tubli ja ettevõtlik noormees, kuid kaasasündinud silmahaiguse tõttu on oht paremast silmast pimedaks jääda üsna tõenäoline. Vasaku silma nägevus on samuti väga halb.