Pedagoogilised lähenemised
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.

Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast

kolmapäev, 28. veebruar
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 

Hooldusviis, kus jääb vajaka osavõtlikkust, kujundab ebaküpse täiskasvanu, kelle areng on piiratud, kes kaldub lapsena käituma hoolimatult ja amoraalselt, kelles ilmneb "mina, mina!" tüüpi isekus ja kes elab väikelapsena täispuhutud suurejoonelisust tulvil fantaasiamaailmas.

Ema empaatia on imiku vaimsele heaolule sama oluline nagu toit ta kehalisele tervisele. Kui lapsele pakutav hool ei alga punktist, kus me ise emotsionaalselt viibime, siis võib osavõtmatu ema juhul, kui laps näiteks kõrvale vaatab, seda vääriti tõlgendada ja pidada tõrjumiseks või kontrollimiskatseks. Ta võib lapsest kinni haarata või teda järsult kõnetada, toimides pealetükkivalt ja lapse soovidega sobimatult. Kui laps võetakse sülle või toidetakse ainult siis, kui emale sobib, kaaperdab ta lapse võime omaenda vajadusi kogeda ja laps kasvab, otsides minatunnetuse definitsioone väljastpoolt. Winnicott väitis, et selles olukorras kujuneb inimesel välja "võltsimina", ta tunneb end väärtusetu ja väetina. 

Hilisemas elus ilmneb nõrk minatunnetus isiksusehäiretena või juhul, kui see on äärmiselt nõrk, koguni skisofreeniana. Empaatia ja osavõtlikkuse puudumine esimestel elukuudel avaldub tuhandel moel, iga päev, lugematute tillukeste vastastikuste toimete kaudu. Tagajärjeks on on krooniline rõõmu- ja meeldivustunde tundmisvõime kaotus, mida inimene püüab kompenseerida peamiselt kahel viisil.

Esimene kompenseerimisviis on pööraseks muutumine. Selles hüperrežiimis olles on imik lukustatud valvsasse ärkvel-ja teadvelolekusse, hoolimata sellest, kui kurnatud ta on. Lohutust võib ta leida korduvatest rütmilistest tegevustest nagu enda kõigutamine või pöidla imemine. Võib esineda lihaspinget, jäikust, lülisamba ja keha paindumatust ning liigutustes võib ilmneda liialdatud intensiivsus ja lihasjõud. Need nähud viitavad imiku meeleheitele meeldivate eluseikade puudumise tõttu ja võivad ette kuulutada tervet hulka tõsiseid probleeme, mis löövad välja hilises lapsepõlves ja täiseas (nt sõltuvuskäitumine, söömishäired).

Need sümptomid võivad viidata ka näiteks kujunevale hüperaktiivsusele. Kuigi haigusel, mida ametlikult nimetatakse hüperaktiivsusega tähelepanupuudlikkuseks (ADHD), väidetakse sageli olevat geneetiline päritolu ja kuigi igal ajahetkel ravitakse kolme miljonit ADHD-ga last tablettidega, eeldades, et see on füüsiliste põhjustega ajuhaigus, teeb suur hulk teaduslikke tõendusi selle seisukoha küsitavaks.

Isegi ema rasedusaegne meeleolu mõjutab oluliselt, kas lapsel ilmnevad hüperaktiivsuse kalduvused või mitte. Ühe seitsme tuhande valimiga uuringu puhul kannatas selle probleemi all kaks korda rohkem lapsi, kelle ema oli raseduse lõppjärgus tundnud ängistust ja ärevust. Raseduse ajal kõrgenenud kortisoolitase või stress ennustab nelja-, seitsme- ja üheksa-aastasel lapsel ilmnevaid käitumishäireid ja emotsionaalseid probleeme. Sünnitusjärgsed uuringud on näidanud, et kui lapsele esimestel elukuudel osaks saav osavõtmatu suhtumine võtab pealetükkiva vormi, viib see hüperaktiivse seisundini.

Teine kompenseerimisviis on hüperaktiivsuse vastand ehk depressiivne iseendasse pöördumise, passiivse lootusetusega. Äärmiselt tuima ja hoolimatu kasvatusviisi puhul imik nii-öelda langeb tagasi oma kehasse, leides seal viimase trööstiva pelgupaiga; selle tundemärgid on keha kiigutamine, pea kõigutamine või aistingute loomiseks enda kratsimine või masturbeerimine. Lõpuks, endiselt rahuldamata, tõmbub imik maailmast täielikult eemale ja muutub haiglaselt uniseks, letargiliseks, stiimulitele vastuvõtmatuks, lõdvaks ja nõrgaks; tema hingamine on pinnapealne ja aeglane ning sööb vastumeelselt ja isutult.

Enamikul juhtudel on varase lapseea puuduliku hoolduse jäljed endiselt näha ka aastakümneid hiljem. Selle tagajärjel kipub kujunema täiskasvanu, kelle minatunnetus on nõrk ja isiksus häirinud. Tervik on habras ja puutumata jäämiseks kasutab selline inimene primitiivseid vaimseid mehhanisme, mida nimetatakse nõnda sellepärast, et need ilmnevad harilikult väga väikeste laste puhul. Täiskasvanuelu reaalsusega kokku puutudes pöördub ta tagasi lapselike käitumis- ja reageerimisviiside juurde.

Allikas: raamat "Nad keeravad su untsu" (Oliver James)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Ole teadlik nätsu koostisest ja selle mõjust lapsele
Telereklaamidest ja ajakirjadest on meile kõigile meelde jäänud, et nätsu tuleks närida peale igat söögikorda. Arvestades missuguse populaarsuse närimiskumm on saavutanud ja et ka lapsed seda suures koguses tarbivad, peaksime vast huvi tundma, millest nätsud üldse tehtud on?
Vanemate hoiakud mõjutavad laste sõltuvusainete tarvitamise alustamist
Enne, kui last hakkavad mõjutama kool, sõbrad ja ta hakkab jälgima meediat, saab ta esimesed lähtekohad oma enesehinnanguks ja põhiväärtusteks kodust. 
BABYZEN YOYO - uue ajastu reisikäru, mis mahub lennuki pagasiriiulisse
BABYZEN YOYO loojateks on tuntud prantsuse autotarvikute tootja Recaro disainerid, kelle peades küpses idee tõeliselt kompaktsest, kokkupandavast ja ülikergest reisikärust tänu isiklikele kogemustele lapsevanematena, kes armastavad palju liikuda. Ideekavandina valmiv käru pidi olema mitte vaid väike ja kerge kaasas kanda, vaid ka suurepäraste sõiduomadustega ning mugav nii lapsele kui kärulükkajale.
Tee ise deodorant - tervislik, lihtne ja soodne
Deodorant on üks esimestest hügieenivahenditest pärast vett ja seepi, seega suurel hulgal inimestest on see ühel või teisel kujul kodus olemas. Kas tead, mida tavaline deodorant sisaldab, võib-olla tasub kaaluda hoopis ise selle tegemist?
Aita 18-aastasel Oliveril säilitada nägemine!
Oliver on tubli ja ettevõtlik noormees, kuid kaasasündinud silmahaiguse tõttu on oht paremast silmast pimedaks jääda üsna tõenäoline. Vasaku silma nägevus on samuti väga halb.