Pedagoogilised lähenemised
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.

Hea kontakt lapsega muudab vanemaks olemise lihtsamaks

kolmapäev, 11. november 2015
Ilmselt on paljud vanemad märganud, et kui enda elu muutub kiireks ja pingeliseks, siis muutub ka kodune õhkkond ärevamaks. Enamasti on lapsed need, kes ei anna enam asu, ei taha teha koostööd, virisevad ja vinguvad. Mis võib olla lapse muutunud käitumise taga?

Üks põhjus on kindlasti see, et vanematena ei ole meil pingelisel eluetapil jaksu olla lapse jaoks tõeliselt kohal – vaadata talle silma, kuulata tema jutuvada, mõelda kaasa. Oleme haaratud oma mõtetest või tegemistest ja ei märka nautida ühiseid väikeseid hetki ning jagada erinevaid tundeid. Lapsed aga vajavad oma vanemaga head kontakti. Kui see side vanemapoolsete pingete tõttu katkeb, siis annavad nad muutunud tujude ja käitumistega sellest märku.

Kõik saab alguse elu esimestel aastatel, kui lapsel tekib tema eest hoolitsevate täiskasvanutega kiindumussuhe. Kiindumussuhte kujunemise üheks aluseks on just seesama kontakt – silma vaatamised, puudutused, kallistused, naeratused, vestlused. See on lapse jaoks nagu vundament, mis aitab tal tulevikus luua lähedasi suhteid, endast hoolida, teisi mõista ja kasvada õnnelikuks inimeseks. Kiindumussuhe saab tekkida ka õdede ja vendadega, aga olulisem on just täiskasvanute osalus.

Mida väiksem on laps, seda sagedamini ta kontakti vajab ja selle olemasolu kontrollib. Näiteks võib väikelaps sulle aeg-ajalt sülle ronida või lihtsalt pai teha. Kui sa talle siis otsa vaatad, teda kallistad ja naeratad, siis saab laps  kinnitust, et oled tema jaoks olemas ning ta saab rahulikult oma tegemisi jätkata.

Lapse vanemaks saades on kontakt ja lähedus jätkuvalt olulised. Kuigi teismeline võib välja näidata, et ta kallistustest ei hooli, siis tegelikkuses on õigel ajal ja õiges kohas tehtud kalli tema jaoks olulised. Samuti vajab laps, et vanem oskaks teda tõesti kuulata ja tunneks tema tegemiste vastu siirast huvi. Uuringud näitavad, et hea suhe ja kontakt vanemaga aitab vähendada eakaaslaste negatiivset mõju noore käitumisele, mistõttu esineb vähem ka erinevaid riskikäitumisi.

Allikas: www.sinamina.ee


pood.minulaps.ee
 - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies,Laica, Lavazza, Lotte, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Sügisõhtud valgemaks klaaspurgist laternaga
Küünlavalgus on mõnus ja hubane, eriti novembri pimeduses. Tuli annab sooja ja valgust nagu perega ja sõpradega koos veedetud aegki. Seetõttu on mõnus sombuste sügisilmadega meisterdada fantaasiast tulvil laternaid.
Tallinna Linnamuuseumi jõuluprogramm lasteaiale ja algkoolile ´Jõuluootus keskaegses kaupmehemajas´
detsember
Seekordne jõuluprogramm pakub lastele õdusas hansakaupmehemajas teadmisi keskaegsetest jõulukommetest. Kas keskajal üldse jõule peeti? Mis jõulutoiduks söödi? Kas piparkook ka juba olemas oli? Ja kõige tähtsam küsimus, kas jõuluvana ikka käis? Kõik need küsimused leiavad programmi jooksul vastuse. 
Müüt või tõde? Kui korjad toidu põrandalt 5 sekundiga, võid seda süüa!
Me oleme kõik seda teinud – kui toit kukub maha, korjame selle kiirelt üles, puhume peale ja pistame ruttu suhu. Levinud on teooria, et kui maha kukkunud toit piisavalt kiirelt üles korjata, siis on seda ohutu süüa.
Puu- ja köögiviljad, mis ei sobi külmkappi
Sageli hoitakse külmkapis kõiki toiduaineid, sh puu- ja köögivilju. Paraku võib külmkapp võib nii mõnegi meie lemmik puu- või köögivilja kiiremini söögikõlbmatuks muuta. 
Õppimine ilma pisarateta
Vanematelt eeldatakse, et nad jälgiksid, kas kodused tööd on tehtud ja lapsed, kes pole neid ära teinud, saavad karistada. Paljudel vanematel on probleeme, et motiveerida lapsi koduseid töid tegema ja see pole sugugi üllatav, sest lastel on raske mõista selle sageli üsna ebameeldiva töö väärtust.