Pedagoogilised lähenemised
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 
Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.
13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 
Laps ei tule, kui teda kutsutakse
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.

Halvasti käitumine ei tähenda, et laps on halb

esmaspäev, 30. oktoober 2017
Halvasti käitumine on lapse kasvamise protsessi lahutamatu osa. Vahest võib ette tulla nii löömist, lõhkumist, lükkamist kui ka uste paugutamist. See on kõik mööduv ja tuleneb lapse ebaküpsusest. Oluline on teadvustada, et halvasti käitumine ei tähenda seda, et laps on halb.

Kuigi laps vajab piiride seadmist ja juhendamist, unustavad lapsevanemad sageli ühe olulise põhimõttelise väärtuse. Selleks väärtuseks on andestamine. Kui lapsed käituvad halvasti, tunnevad vanemad sageli piinlikkust, häbi, viha või siis kiirustavad "õppetundi andma".

Väga lihtne on pidada lapse peale vimma, pidada loengut või meenutada mineviku eksimusi. Hoopis olulisem on probleemi tekkides leida kiire lahendus ja seejärel teema unustada ning edasi liikuda, kuna:
  • pahameel viib frustratsioonini;
  • frustratsioon negatiivsete ootusteni;
  • negatiivsed ootused näägutamiseni;
  • näägutamine nõudmisteni;
  • nõudmised viivad suhte katkemiseni, mis omakorda suurendab halba käitumist ja viha.
See masendav emotsioonide ring lõhub usaldust ja ei võimalda tegelikkuses probleeme lahendada.

Üks oluline osa lapsevanemaks olemise juures on õppida vabaks laskmist ning teadvustada, et lapseks olemise juurde kuulubki:
  • eksimine;
  • lapsikult käitumine;
  • nutmine stressist ja ülepingest;
  • suur energiatase;
  • ebaküpsus ja impulsiivsus oma valikutes;
  • ajutiselt unustamine see, mida nad teavad niigi hästi.
Kuigi lapsevanema jaoks võib olla tõeliselt väsitav selgitada ja korrata ühte ning sama asja mitmeid kordi, tasub seda kõike võtta võimalusena lapsega parema kontakti loomiseks. See avab lapsevanemale võimaluse hoopis last juhendada, vältides sildistamist ja keskendumist halvale käitumisele. 

Halvasti käitumine ei tähenda, et laps on halb. Unusta mineviku eksimused ja aktsepteeri last sellisena nagu ta on. Kui laps tunneb armastust, aktsepteerimist ja andestamist, on ta oluliselt vastuvõtlikum vanema juhendamise ja nõuannete suhtes.

Allikas: www.positiveparentingconnection.net



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 
 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kui kõht ja seedesüsteem vajavad korrastamist
Eesti oma tootesarja Ecolab Health poolt on välja töötatud kvaliteetne toidulisand Psüllium, mis on mõeldud seedesüsteemi korrastamiseks ja paremaks toimimiseks.
Mida teha, kui lapsel ei ole ohutunnet?
Osad väikelapsed on väga aktiivsed ja kipuvad kõike kiskuma, igalt poolt üles ronima, toppima käsi tualetipotti jne. Lapsevanemad hoiavad vaid pead kinni ja lõpuks kardavad igat lapse võimalikku tegevust. 
Munchkini nutikad ja innovaatilised lastetooted
USA firma Munchkin tegeleb nutikate ja innovaatiliste lastetoodete valmistamisega. Munchkini tootevalikus on hulganisti põnevaid mänguasju vanniajaks, innovaatilisi söötmisnõusid, joogipudeleid ja lõbusaid mänguasju. Munckini tooted on kvaliteetsed, uuenduslikud ja rõõmsad.
Munad – kas ohtlik kolesteroolipomm või supertoit?
Olgu keedetud, pošeeritud või munapudru kujul, muna on tervisetoit. Seda võib kindlameelselt väita nii sinna kätketud kvaliteetse valgu tõttu (muna on täiusliku valgu võrdkuju) kui ka munades sisalduva letsitiini ja antioksüdantide pärast. 
Juhtmeta beebimonitoride varjatud ohud
Tänapäeva maailmas areneb tehnoloogia meeletu kiirusega. Tehnoloogilised "vidinad" teevad elu mugavamaks, paindlikumaks ja lihtsamaks. Kõikide positiivsete aspektide juures on ka varjatud negatiivseid külgi, millest tasub olla teadlik. Näiteks on uuemad uuringud näidanud, et juhtmeta beebimonitorid lapse pea läheduses on sama kahjulikud kui mobiiltelefonid.