Pedagoogilised lähenemised
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.

Halvasti käitumine ei tähenda, et laps on halb

esmaspäev, 30. oktoober 2017
Halvasti käitumine on lapse kasvamise protsessi lahutamatu osa. Vahest võib ette tulla nii löömist, lõhkumist, lükkamist kui ka uste paugutamist. See on kõik mööduv ja tuleneb lapse ebaküpsusest. Oluline on teadvustada, et halvasti käitumine ei tähenda seda, et laps on halb.

Kuigi laps vajab piiride seadmist ja juhendamist, unustavad lapsevanemad sageli ühe olulise põhimõttelise väärtuse. Selleks väärtuseks on andestamine. Kui lapsed käituvad halvasti, tunnevad vanemad sageli piinlikkust, häbi, viha või siis kiirustavad "õppetundi andma".

Väga lihtne on pidada lapse peale vimma, pidada loengut või meenutada mineviku eksimusi. Hoopis olulisem on probleemi tekkides leida kiire lahendus ja seejärel teema unustada ning edasi liikuda, kuna:
  • pahameel viib frustratsioonini;
  • frustratsioon negatiivsete ootusteni;
  • negatiivsed ootused näägutamiseni;
  • näägutamine nõudmisteni;
  • nõudmised viivad suhte katkemiseni, mis omakorda suurendab halba käitumist ja viha.
See masendav emotsioonide ring lõhub usaldust ja ei võimalda tegelikkuses probleeme lahendada.

Üks oluline osa lapsevanemaks olemise juures on õppida vabaks laskmist ning teadvustada, et lapseks olemise juurde kuulubki:
  • eksimine;
  • lapsikult käitumine;
  • nutmine stressist ja ülepingest;
  • suur energiatase;
  • ebaküpsus ja impulsiivsus oma valikutes;
  • ajutiselt unustamine see, mida nad teavad niigi hästi.
Kuigi lapsevanema jaoks võib olla tõeliselt väsitav selgitada ja korrata ühte ning sama asja mitmeid kordi, tasub seda kõike võtta võimalusena lapsega parema kontakti loomiseks. See avab lapsevanemale võimaluse hoopis last juhendada, vältides sildistamist ja keskendumist halvale käitumisele. 

Halvasti käitumine ei tähenda, et laps on halb. Unusta mineviku eksimused ja aktsepteeri last sellisena nagu ta on. Kui laps tunneb armastust, aktsepteerimist ja andestamist, on ta oluliselt vastuvõtlikum vanema juhendamise ja nõuannete suhtes.

Allikas: www.positiveparentingconnection.net



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 
 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kui kõht ja seedesüsteem vajavad korrastamist
Eesti oma tootesarja Ecolab Health poolt on välja töötatud kvaliteetne toidulisand Psüllium, mis on mõeldud seedesüsteemi korrastamiseks ja paremaks toimimiseks.
Mida teha, kui lapsel ei ole ohutunnet?
Osad väikelapsed on väga aktiivsed ja kipuvad kõike kiskuma, igalt poolt üles ronima, toppima käsi tualetipotti jne. Lapsevanemad hoiavad vaid pead kinni ja lõpuks kardavad igat lapse võimalikku tegevust. 
Munchkini nutikad ja innovaatilised lastetooted
USA firma Munchkin tegeleb nutikate ja innovaatiliste lastetoodete valmistamisega. Munchkini tootevalikus on hulganisti põnevaid mänguasju vanniajaks, innovaatilisi söötmisnõusid, joogipudeleid ja lõbusaid mänguasju. Munckini tooted on kvaliteetsed, uuenduslikud ja rõõmsad.
Munad – kas ohtlik kolesteroolipomm või supertoit?
Olgu keedetud, pošeeritud või munapudru kujul, muna on tervisetoit. Seda võib kindlameelselt väita nii sinna kätketud kvaliteetse valgu tõttu (muna on täiusliku valgu võrdkuju) kui ka munades sisalduva letsitiini ja antioksüdantide pärast. 
Juhtmeta beebimonitoride varjatud ohud
Tänapäeva maailmas areneb tehnoloogia meeletu kiirusega. Tehnoloogilised "vidinad" teevad elu mugavamaks, paindlikumaks ja lihtsamaks. Kõikide positiivsete aspektide juures on ka varjatud negatiivseid külgi, millest tasub olla teadlik. Näiteks on uuemad uuringud näidanud, et juhtmeta beebimonitorid lapse pea läheduses on sama kahjulikud kui mobiiltelefonid.