Pedagoogilised lähenemised
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Eri vaimuhaiguste põhjused peituvad sageli varases lapsepõlves

esmaspäev, 21. märts 2016
Tunnustatud kliiniline psühholoog Oliver James annab oma raamatus "Nad keeravad su untsu" põhjaliku ülevaate eri vaimuhaiguste põhjustest ning seostest varase lapsepõlvega. 

Üldiselt võib öelda, et mida tõsisem on vaimuhaigus, seda varasemasse lapsepõlve ulatuvad selle põhjused. Mis puutub geenide osatähtsusse, siis on see raskekujuliste ja harvaesinevate haiguste puhul nagu skisofreenia, autism või maniakaal-depressiivne psühhoos märksa suurem kui tavapärasemate, mõistust vähem tuhmistavate seisundite puhul.

Peamiselt keskkonnamõjuga vaimuhaigused

Kerge depressioon
Imikueas kogetud osavõtmatu hooldus ja kuuendast elukuust kolmanda eluaastani tõrjutud või hüljatud olemine loob eelsoodumuse hilisemas elus rõhutud meeleolu tekkeks: ebakindla kiindumusmudeliga täiskasvanutel on suurem depressioonioht. Kas see eeldus rakendub või mitte, võib sõltuda ka hilisemast hooldusest ja kasvatusest. Neil, keda on hilislapsepõlves halvustatud, väärkoheldud, ülearu kontrollitud või hüljatud, on suurem depressioonioht.

Vanemad, kellelt saadud armastus ja tunnustus sõltub sooritusest, näiteks headest eksamitulemustest, kalduvad kujundama lapses masendunud meeleolu. Perfektsionistidest vanemad kasvatavad äärmiselt enesekriitilisi järeltulijaid.

Omavahel tülitsevate paaride lapsed on suurema tõenäosusega depressiivsed, olenemata sellest, kas pooled jäävad kokku või mitte. Vanemate lahutusest või lahuselust tuleneva kohusetunde ja killustumise all kannatavaid lapsi tabab hilisemas elus kaks korda suurema tõenäosusega depressioon; need, kes on vanemate lahkhelide ajal 5-aastased, langevad täiseas depressiooni neli korda suurema tõenäosusega.

Sõltuvused
Sõltlase impulsiivsus ja sensatsioonijanu võib olla imikuna talutud osavõtmatust suhtumisest tekkinud hüperaktiivsuse hilisem väljendusvorm. Sõltuvus kajastab suurelt jaolt imikueas ning kuuenda elukuu ja kolmanda eluaasta vahel loodud ebakindlaid kiindumusmudeleid. Sundvajadusest saab lähedustundest tuleva turvalisuse ja küllastustunde asendaja.

Sõltuvus võib olla katse struktureerida vastasel juhul kaootilist eksistentsi, mille on 3-6-eluaastani kujundanud korrapäratu ja allutav kasvatus. Väärkoheldud lastest saavad palju suurema tõenäosusega sõltlased, selle kaudu väljendavad nad mõnikord enesevihkamist - põhjuseks peaaegu alati tunne: minu heaolu ei lähe kellelegi korda.

Isiksusehäired
Täiskasvanutel, kelle eest on enne teist eluaastat hoolitsetud osavõtmatult, on isiksusehäirete sümptomite esinemus märksa tõenäolisem. Nõrk minatunnetus, millele lisandub võimetus suhetes tekkivate ebakõladega järjekindlalt toime tulla, võib täiskasvanuks saanud inimese puhul häirida mehhanismi, mis kaitseb inimest depressiooni või psühhootilise killustumuse eest (selline isiksusehäire on skisofreeniast vaid sammu kaugusel).

Kui lapsele saab hilislapsepõlves osasks füüsiline või seksuaalne väärkohtlemine, kalduvad keskkonna loodud eelsoodumusega lapsed end neist kogemustest eraldama ja kujundavad endale allisiksused. Need täiskasvanud, kellesse on imikueas suhtutud osavõtlikult ja armastavalt, on hiljem kogetud väärkohtlemise puhul isiksusehäire eest paremini kaitstud.

Vägivald ja kuritegevus
Sünnist kolmanda eluaastani kogetud hoolimatus loob vihaseid, sõjakaid poisse ja kuulutab ette tulevasi vägivallakalduvusi. Kui last kasvatatakse seejärel 3-6-eluaastani kindla korrata ja sunnivahendeid kasutades, ennustab seegi vääramatult vägivaldsust, eelkõige juhul, kui niisugusele kasvatusviisile lisandub vanematevaheline ebakõla ja depressiooni tõttu ärritav ema.

Varane vägivald toidab hilisemat. Füüsiline väärkohtlemine loob depressiooni, mida mehed "ravivad" sageli alkoholiga; see võab neilt tõkked ja võimaldab välismaailma rünnata. Samal ajal annab kogetud väärkohtlev kasvatus eeskuju, et vägivald on oma frustratsiooni ja viha väljendamiseks täiesti kohane.

Inimestele, kes varastavad, pole võib-olla kunagi öeldud, et see on väär - ehk on koguni väidetud vastupidi, et selline oskus väärib imetlust. Tõenäoliselt on nad kannatanud emotsionaalset puudust; kolmandik vanglaasukaid on veetnud osa lapsepõlve lastekodus, enamik oli sinna pandud selle tõttu, et vanemad olid neid julmalt kohelnud.

Söömishäired
Imiku eest osavõtmatult hoolitsemine tähendab ka lapse mittetoitmist, kui ta on näljane ja sööma sundimist, kui ta seda pole. See võib viia toidust loobumiseni või ülesöömiseni. Ennast näljutavatel või pärast sööki oksendavatel väikelastel on enamasti ebakindel kiindumusmudel, mille on põhjustanud kuuendast elukuust kolmanda eluaastani kogetud hoolimatus.

Hilisemas elus ennustab ema perfektsionism suuremat buliimia tõenäosust, kui tütre enesehinnang on madal. Buliimikute emad kalduvad olema halvustavad, kriitilised ja norivad ning kuna selline suhtumine on tugev depressiooni tekitaja, pole ime, et buliimia ja depressioon käivad sageli koos. Anorektikute emad seevastu kipuvad käituma segadusse ajavalt, andes tütrele segatud signaale, mis sarnaneb eksiteele viiva "topeltsunniga", mille on võinud oma lastele kehtestada skisofreenikute vanemad.

Buliimikutega võrreldes kipub anorektikutel olema rohkem eksikujutisi (mis on iseloomulik skisofreenia sümptom), millest tähelepanuväärseim on, et oma keha tajutakse tegelikust märksa paksemana. Arvatavasti on paljudel anorektikutel nõrk minatunnetus ja nad kasutavad söögist loobumist katsena saavutada mõningast kontrolli perekonnas, kus see neil täiesti puudub.

Neuroosid
Ebakindlalt kiindunud lapsed ja täiskasvanud on altimad neuroosidele nagu foobiad ja sundmõtted. Üldine ängistus on rohkem levinud nende laste seas, kelle vanemad on ranged või liiga kontrollivad. Hirmutavatel vanematel on hirmunud lapsed. Obsessiiv-kompulsiivne häire (korduvad irratsionaalsed mõtted või käitumine) on kaugelt sagedasem nende laste puhul, kelle vanemad on agressiivsed, kaootilised või sekkuvad liiga palju lapse asjadesse. Sellest psüühikahäirest võib sellisel juhul saada usaldusväärse korra loomise vahend, kus teatud rituaali kordamisest saab hirmutavas maailmas kindel ja turvaline omadus.

Hüperaktiivsus
6-kuu vanuselt mõõdetud pealetükkiv ja ülestimuleeriv kasvatus kuulutab ette nii 3- kui ka 11-aastase lapse hüperaktiivsust. Kui lapse kiindumusmudel oli üheaastaselt ebakindel, muutub ta hiljem hüperaktiivseks. Riskirühma kuuluvad ka lapsendatud lapsed, kes on enne lapsendamist kannatanud väärkohtlemise all.

Üksikvanemate lapsed, kelle emas tekitab väike sissetulek ja toetuse puudumine sageli masendust, kannatavad hüperaktiivsuse all kolm korda sagedamini kui kahe vanemaga lapsed. Riskirühma kuuluvad ka lapsed, kellelt kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel on korratult distsipliini nõutud või keda on liiga palju kontrollitud ja sageli karistatud.

Mõjuka geneetilise komponendiga vaimuhaigused

Autism
Ühe kaksikuteuuringu kohaselt võib autism olla kõige pärilikum vaimuhaigus. Kuid on alust oletada, et ka kasvatusel on oluline roll.

Üks tõend on see, et kui vanematel aidatakse autistlike kalduvustega lapsele juba varakult eriabi pakkuda, on haiguse sümptomid leebemad kui hiljem algava abi puhul. Teiseks tõendavad laste uuringud, kes on pandud varakult lastekodusse, et autismi ja autistlike käitumisjoonte esinemus on nende seas keskmiselt oluliselt suurem.

Maniakaal-depressiivne psühhoos
Kui sellel, pärilike haiguste seas teisel kohal oleval seisundil on keskondlik algupära, ulatub see tõenäoliselt tagasi väga varasesse lapsepõlve. Tundetu hoolitsuse all kannatav imik reageerib kahel võimalikul viisil. Tal võib kujuneda hüperaktiivsus, kus ta on lakkamatult valvel, võimetu magama, kehaliselt pinges ja keskkonna vastu pööraselt tundlik nagu nurka aetud loom.

Teise võimalusena võib ta tõmbuda depressiivsesse, letargilisse tegevusetusse, keskendudes iseenda kehale kui ainsale heameele allikale ning olles loobunud lootmast, et hooldaja tema enesetunnet parandaks. Hilisemas lapsepõlves võib ta kõikuda nende kahe seisundi vahel - see aga kuulutab ette maniakaal-depressiivset psühhoosi ehk bipolaarset meeleoluhäiret.

Kui hooldus on tundetult pealetükkiv ja tülitav, võib rohkem ilmneda maania; kui last halvustatakse ja maha tehakse, domineerib depressioon. Kui bipolaarne häire ilmneb kliiniliselt diagnoositava seisundina, kus inimene on mitu päeva palavikulistes eksikujutlustes, millele järgneb nädalatepikkuna täielik passiivsus, jätab varases imikueas kujundatud nõrk minatunnetus ta arvatavasti kõige kohutavama vaimse seisundi küüsi, mida inimene üldse kogeda võib.

Skisofreenia
Kui pooltel skisofreeniajuhtumitel on osalt või täiesti geneetiline põhjus, siis teisel poolel seda ei ole - haiguse tekkepotentsiaali võib tekitada varane osavõtmatu suhtumine. Teadvuse kahestumine ja allisikuste kujunemine on rohkem levinud nende täiskasvanute seas, kes on kogenud killustavat hooldust enne teist eluaastat, mitte hiljem. Haigus on sagedasem, kui õdede-vendade vanusevahe on alla kahe aasta, sest väike eavahe suurendab emalt tulevat survet ja osavõtmatu suhtumsie tõenäosust.

Kui laps kasvab seejärel stressirohkes keskkonas, suureneb skisofreeniapotentsiaali avaldumise tõenäosus oluliselt, olgu selle tekitajaks pärilikkus või lapseeas saadud ebakvaliteetne hoolitsus.

Raske depressioon
Varases imikupõlves kogetud hoolimatu kasvatus võib põhjustada depressiivset maailmast taandumist. See võib panna aluse üksildasele, mahajäetud tüüpi depressioonile, kus inimesel on pidevalt tunne, et ta on reedetud ja teda ei armastata. Kui sedalaadi hooldus loob väikelapses ebakindla kiindumusmudel, suurendab see riski nagu ka vanematevaheline ebakõla.

Imikueas kogetud osavõtmatu hooldus võib panna aluse ka muudele raske depressiooni põhiliikidele, mille puhul inimeses võtab võimust enese süüdistamine ja valdav läbikukkumistunne. Imikul ei kujune iial veendumust, et tema teod avaldavad mõju. Imikuna kõigest ilma jäetud olek seletab arvatavasti sedagi, miks mõnel lapsel põhjustab 3- ja 6-eluaasta vahel kogetud sundiv korrapäratu kasvatus depressiooni, teisel aga mitte.

Loe lisa raamatust: "Nad keeravad su untsu" (Oliver James)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Ka tervislikud toidud võivad hambaid lõhkuda
Juba väikesed lapsed teavad, et kommid ja karastusjoogid lõhuvad hambaid, aga paljudele on uudiseks, et hambaid lagundavad ka sellised söögid ja joogid, mis tunduvad kehale tervislikud ja kasulikud olema.
Põnn on Eesti beebide lemmik!
Iga lapsevanem tahab pakkuda oma lapsele parimat. Puhas ja kvaliteetne toit on väga oluline, et beebi kasvaks terveks ja tugevaks. Aga millist lastetoitu eelistada? Valik poelettidel võib võtta silme eest kirjuks ja kunagi ei tea, millise purgi sisu beebile maitseb.  
Magusad pulgaloomad
Üks tore mõte, kuidas teha kevadpühad lastele eriliselt meeldejäävaks, on meisterdada nendega koos magusaid pulgaloomi. 
Röstsai chia moosi ja maapähklivõiga
Selline rikkalik röstsai sobib hästi tõhusaks hommikusöögiks või kiireks kosutuseks. Chia moosi võib teha erinevate marjadega, just nendega mis kõige rohkem maitseb või sügavkülmast leidub. Ja pealegi, lapsed ju armastavad moosisaia.
Põnev ja fantaasiarikas aeg lastega kinos
aprill
Forum Cinemas kinode külastuste statistika näitab, et just koolivaheaegadel tõuseb lastega perede kinohuvi kõrgustesse. Ometi on kõik lapsed, noored, vanemad ja vanavanemad sõltumata vanusest või vaheajast oodatud kinno aastaringi, sest häid ja elamust pakkuvaid filme jagub kuhjaga.