Pedagoogilised lähenemised
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 

Eri vaimuhaiguste põhjused peituvad sageli varases lapsepõlves

esmaspäev, 21. märts 2016
Tunnustatud kliiniline psühholoog Oliver James annab oma raamatus "Nad keeravad su untsu" põhjaliku ülevaate eri vaimuhaiguste põhjustest ning seostest varase lapsepõlvega. 

Üldiselt võib öelda, et mida tõsisem on vaimuhaigus, seda varasemasse lapsepõlve ulatuvad selle põhjused. Mis puutub geenide osatähtsusse, siis on see raskekujuliste ja harvaesinevate haiguste puhul nagu skisofreenia, autism või maniakaal-depressiivne psühhoos märksa suurem kui tavapärasemate, mõistust vähem tuhmistavate seisundite puhul.

Peamiselt keskkonnamõjuga vaimuhaigused

Kerge depressioon
Imikueas kogetud osavõtmatu hooldus ja kuuendast elukuust kolmanda eluaastani tõrjutud või hüljatud olemine loob eelsoodumuse hilisemas elus rõhutud meeleolu tekkeks: ebakindla kiindumusmudeliga täiskasvanutel on suurem depressioonioht. Kas see eeldus rakendub või mitte, võib sõltuda ka hilisemast hooldusest ja kasvatusest. Neil, keda on hilislapsepõlves halvustatud, väärkoheldud, ülearu kontrollitud või hüljatud, on suurem depressioonioht.

Vanemad, kellelt saadud armastus ja tunnustus sõltub sooritusest, näiteks headest eksamitulemustest, kalduvad kujundama lapses masendunud meeleolu. Perfektsionistidest vanemad kasvatavad äärmiselt enesekriitilisi järeltulijaid.

Omavahel tülitsevate paaride lapsed on suurema tõenäosusega depressiivsed, olenemata sellest, kas pooled jäävad kokku või mitte. Vanemate lahutusest või lahuselust tuleneva kohusetunde ja killustumise all kannatavaid lapsi tabab hilisemas elus kaks korda suurema tõenäosusega depressioon; need, kes on vanemate lahkhelide ajal 5-aastased, langevad täiseas depressiooni neli korda suurema tõenäosusega.

Sõltuvused
Sõltlase impulsiivsus ja sensatsioonijanu võib olla imikuna talutud osavõtmatust suhtumisest tekkinud hüperaktiivsuse hilisem väljendusvorm. Sõltuvus kajastab suurelt jaolt imikueas ning kuuenda elukuu ja kolmanda eluaasta vahel loodud ebakindlaid kiindumusmudeleid. Sundvajadusest saab lähedustundest tuleva turvalisuse ja küllastustunde asendaja.

Sõltuvus võib olla katse struktureerida vastasel juhul kaootilist eksistentsi, mille on 3-6-eluaastani kujundanud korrapäratu ja allutav kasvatus. Väärkoheldud lastest saavad palju suurema tõenäosusega sõltlased, selle kaudu väljendavad nad mõnikord enesevihkamist - põhjuseks peaaegu alati tunne: minu heaolu ei lähe kellelegi korda.

Isiksusehäired
Täiskasvanutel, kelle eest on enne teist eluaastat hoolitsetud osavõtmatult, on isiksusehäirete sümptomite esinemus märksa tõenäolisem. Nõrk minatunnetus, millele lisandub võimetus suhetes tekkivate ebakõladega järjekindlalt toime tulla, võib täiskasvanuks saanud inimese puhul häirida mehhanismi, mis kaitseb inimest depressiooni või psühhootilise killustumuse eest (selline isiksusehäire on skisofreeniast vaid sammu kaugusel).

Kui lapsele saab hilislapsepõlves osasks füüsiline või seksuaalne väärkohtlemine, kalduvad keskkonna loodud eelsoodumusega lapsed end neist kogemustest eraldama ja kujundavad endale allisiksused. Need täiskasvanud, kellesse on imikueas suhtutud osavõtlikult ja armastavalt, on hiljem kogetud väärkohtlemise puhul isiksusehäire eest paremini kaitstud.

Vägivald ja kuritegevus
Sünnist kolmanda eluaastani kogetud hoolimatus loob vihaseid, sõjakaid poisse ja kuulutab ette tulevasi vägivallakalduvusi. Kui last kasvatatakse seejärel 3-6-eluaastani kindla korrata ja sunnivahendeid kasutades, ennustab seegi vääramatult vägivaldsust, eelkõige juhul, kui niisugusele kasvatusviisile lisandub vanematevaheline ebakõla ja depressiooni tõttu ärritav ema.

Varane vägivald toidab hilisemat. Füüsiline väärkohtlemine loob depressiooni, mida mehed "ravivad" sageli alkoholiga; see võab neilt tõkked ja võimaldab välismaailma rünnata. Samal ajal annab kogetud väärkohtlev kasvatus eeskuju, et vägivald on oma frustratsiooni ja viha väljendamiseks täiesti kohane.

Inimestele, kes varastavad, pole võib-olla kunagi öeldud, et see on väär - ehk on koguni väidetud vastupidi, et selline oskus väärib imetlust. Tõenäoliselt on nad kannatanud emotsionaalset puudust; kolmandik vanglaasukaid on veetnud osa lapsepõlve lastekodus, enamik oli sinna pandud selle tõttu, et vanemad olid neid julmalt kohelnud.

Söömishäired
Imiku eest osavõtmatult hoolitsemine tähendab ka lapse mittetoitmist, kui ta on näljane ja sööma sundimist, kui ta seda pole. See võib viia toidust loobumiseni või ülesöömiseni. Ennast näljutavatel või pärast sööki oksendavatel väikelastel on enamasti ebakindel kiindumusmudel, mille on põhjustanud kuuendast elukuust kolmanda eluaastani kogetud hoolimatus.

Hilisemas elus ennustab ema perfektsionism suuremat buliimia tõenäosust, kui tütre enesehinnang on madal. Buliimikute emad kalduvad olema halvustavad, kriitilised ja norivad ning kuna selline suhtumine on tugev depressiooni tekitaja, pole ime, et buliimia ja depressioon käivad sageli koos. Anorektikute emad seevastu kipuvad käituma segadusse ajavalt, andes tütrele segatud signaale, mis sarnaneb eksiteele viiva "topeltsunniga", mille on võinud oma lastele kehtestada skisofreenikute vanemad.

Buliimikutega võrreldes kipub anorektikutel olema rohkem eksikujutisi (mis on iseloomulik skisofreenia sümptom), millest tähelepanuväärseim on, et oma keha tajutakse tegelikust märksa paksemana. Arvatavasti on paljudel anorektikutel nõrk minatunnetus ja nad kasutavad söögist loobumist katsena saavutada mõningast kontrolli perekonnas, kus see neil täiesti puudub.

Neuroosid
Ebakindlalt kiindunud lapsed ja täiskasvanud on altimad neuroosidele nagu foobiad ja sundmõtted. Üldine ängistus on rohkem levinud nende laste seas, kelle vanemad on ranged või liiga kontrollivad. Hirmutavatel vanematel on hirmunud lapsed. Obsessiiv-kompulsiivne häire (korduvad irratsionaalsed mõtted või käitumine) on kaugelt sagedasem nende laste puhul, kelle vanemad on agressiivsed, kaootilised või sekkuvad liiga palju lapse asjadesse. Sellest psüühikahäirest võib sellisel juhul saada usaldusväärse korra loomise vahend, kus teatud rituaali kordamisest saab hirmutavas maailmas kindel ja turvaline omadus.

Hüperaktiivsus
6-kuu vanuselt mõõdetud pealetükkiv ja ülestimuleeriv kasvatus kuulutab ette nii 3- kui ka 11-aastase lapse hüperaktiivsust. Kui lapse kiindumusmudel oli üheaastaselt ebakindel, muutub ta hiljem hüperaktiivseks. Riskirühma kuuluvad ka lapsendatud lapsed, kes on enne lapsendamist kannatanud väärkohtlemise all.

Üksikvanemate lapsed, kelle emas tekitab väike sissetulek ja toetuse puudumine sageli masendust, kannatavad hüperaktiivsuse all kolm korda sagedamini kui kahe vanemaga lapsed. Riskirühma kuuluvad ka lapsed, kellelt kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel on korratult distsipliini nõutud või keda on liiga palju kontrollitud ja sageli karistatud.

Mõjuka geneetilise komponendiga vaimuhaigused

Autism
Ühe kaksikuteuuringu kohaselt võib autism olla kõige pärilikum vaimuhaigus. Kuid on alust oletada, et ka kasvatusel on oluline roll.

Üks tõend on see, et kui vanematel aidatakse autistlike kalduvustega lapsele juba varakult eriabi pakkuda, on haiguse sümptomid leebemad kui hiljem algava abi puhul. Teiseks tõendavad laste uuringud, kes on pandud varakult lastekodusse, et autismi ja autistlike käitumisjoonte esinemus on nende seas keskmiselt oluliselt suurem.

Maniakaal-depressiivne psühhoos
Kui sellel, pärilike haiguste seas teisel kohal oleval seisundil on keskondlik algupära, ulatub see tõenäoliselt tagasi väga varasesse lapsepõlve. Tundetu hoolitsuse all kannatav imik reageerib kahel võimalikul viisil. Tal võib kujuneda hüperaktiivsus, kus ta on lakkamatult valvel, võimetu magama, kehaliselt pinges ja keskkonna vastu pööraselt tundlik nagu nurka aetud loom.

Teise võimalusena võib ta tõmbuda depressiivsesse, letargilisse tegevusetusse, keskendudes iseenda kehale kui ainsale heameele allikale ning olles loobunud lootmast, et hooldaja tema enesetunnet parandaks. Hilisemas lapsepõlves võib ta kõikuda nende kahe seisundi vahel - see aga kuulutab ette maniakaal-depressiivset psühhoosi ehk bipolaarset meeleoluhäiret.

Kui hooldus on tundetult pealetükkiv ja tülitav, võib rohkem ilmneda maania; kui last halvustatakse ja maha tehakse, domineerib depressioon. Kui bipolaarne häire ilmneb kliiniliselt diagnoositava seisundina, kus inimene on mitu päeva palavikulistes eksikujutlustes, millele järgneb nädalatepikkuna täielik passiivsus, jätab varases imikueas kujundatud nõrk minatunnetus ta arvatavasti kõige kohutavama vaimse seisundi küüsi, mida inimene üldse kogeda võib.

Skisofreenia
Kui pooltel skisofreeniajuhtumitel on osalt või täiesti geneetiline põhjus, siis teisel poolel seda ei ole - haiguse tekkepotentsiaali võib tekitada varane osavõtmatu suhtumine. Teadvuse kahestumine ja allisikuste kujunemine on rohkem levinud nende täiskasvanute seas, kes on kogenud killustavat hooldust enne teist eluaastat, mitte hiljem. Haigus on sagedasem, kui õdede-vendade vanusevahe on alla kahe aasta, sest väike eavahe suurendab emalt tulevat survet ja osavõtmatu suhtumsie tõenäosust.

Kui laps kasvab seejärel stressirohkes keskkonas, suureneb skisofreeniapotentsiaali avaldumise tõenäosus oluliselt, olgu selle tekitajaks pärilikkus või lapseeas saadud ebakvaliteetne hoolitsus.

Raske depressioon
Varases imikupõlves kogetud hoolimatu kasvatus võib põhjustada depressiivset maailmast taandumist. See võib panna aluse üksildasele, mahajäetud tüüpi depressioonile, kus inimesel on pidevalt tunne, et ta on reedetud ja teda ei armastata. Kui sedalaadi hooldus loob väikelapses ebakindla kiindumusmudel, suurendab see riski nagu ka vanematevaheline ebakõla.

Imikueas kogetud osavõtmatu hooldus võib panna aluse ka muudele raske depressiooni põhiliikidele, mille puhul inimeses võtab võimust enese süüdistamine ja valdav läbikukkumistunne. Imikul ei kujune iial veendumust, et tema teod avaldavad mõju. Imikuna kõigest ilma jäetud olek seletab arvatavasti sedagi, miks mõnel lapsel põhjustab 3- ja 6-eluaasta vahel kogetud sundiv korrapäratu kasvatus depressiooni, teisel aga mitte.

Loe lisa raamatust: "Nad keeravad su untsu" (Oliver James)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Ka tervislikud toidud võivad hambaid lõhkuda
Juba väikesed lapsed teavad, et kommid ja karastusjoogid lõhuvad hambaid, aga paljudele on uudiseks, et hambaid lagundavad ka sellised söögid ja joogid, mis tunduvad kehale tervislikud ja kasulikud olema.
Põnn on Eesti beebide lemmik!
Iga lapsevanem tahab pakkuda oma lapsele parimat. Puhas ja kvaliteetne toit on väga oluline, et beebi kasvaks terveks ja tugevaks. Aga millist lastetoitu eelistada? Valik poelettidel võib võtta silme eest kirjuks ja kunagi ei tea, millise purgi sisu beebile maitseb.  
Magusad pulgaloomad
Üks tore mõte, kuidas teha kevadpühad lastele eriliselt meeldejäävaks, on meisterdada nendega koos magusaid pulgaloomi. 
Röstsai chia moosi ja maapähklivõiga
Selline rikkalik röstsai sobib hästi tõhusaks hommikusöögiks või kiireks kosutuseks. Chia moosi võib teha erinevate marjadega, just nendega mis kõige rohkem maitseb või sügavkülmast leidub. Ja pealegi, lapsed ju armastavad moosisaia.
Põnev ja fantaasiarikas aeg lastega kinos
aprill
Forum Cinemas kinode külastuste statistika näitab, et just koolivaheaegadel tõuseb lastega perede kinohuvi kõrgustesse. Ometi on kõik lapsed, noored, vanemad ja vanavanemad sõltumata vanusest või vaheajast oodatud kinno aastaringi, sest häid ja elamust pakkuvaid filme jagub kuhjaga.