Pedagoogilised lähenemised
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 
Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.
13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 
Laps ei tule, kui teda kutsutakse
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.

8 levinumat viga lapse distsiplineerimisel

esmaspäev, 14. august 2017
Kui laps ei kuula sõna, on vanemal lihtne kasutada erinevaid mõjutusvahendeid. Need 8 distsiplineerimisvahendit on kõige enam levinud, kuid paraku sageli ilma loodetava tulemuseta.

1. Valetamine
"Valel on lühikesed jalad" - see väljend kehtib väga hästi ka lapsevanemate puhul, kes kasutavad lapse mõjutamiseks valetamist. Mida väiksem on laps, seda lihtsam tundub olevat vale kasutamine näiteks jonnihoogude ajal. Hea on ju öelda poes kommi nõudvale lapsele, et "täna on kommid otsas" või "emmel pole raha kaasas".

Paraku on see libe tee, sest valetamine ei loo lapse ja lapsevanema vahel usalduslikku suhet. Oluliselt kasulikum on lapsega rääkida ausalt, miks ta kommi ei saa ning aktsepteerida sellega kaasnevat nutu- või jonnihoogu. Empaatiast on tulevikus rohkem kasu kui valest.

2. Täideviimata ähvardused
Paljud vanemad kasutavad laste korrale kutsumiseks väljendit "Kui sa ei lõpeta...., siis...." Samas ei järgne sellele ähvardamisele täideviimist. Ja nii õpib laps, et keelatud tegevust võib veel jätkata.

Kui kasutad nimetatud võtet, tuleb mitte kuulamise puhul lubatud tagajärg ka reaalselt ellu viia. Vastasel korral pole sellel distsiplineerimise viisil mingisugust mõtet.

3. Vanemate erinevad lähenemisviisid
Kui vanematel on erinevad põhimõtted laste kasvatamisel, võib see viia lapse segadusse ning annab tal parema võimaluse oma tahtmine ühel või teisel viisil läbi suruda. Kui näiteks üks vanem on leebem ja teine nõudlikum, võib viimane jääda liiga tihti nö halva politseiniku rolli. Seetõttu on parem, kui vanematel on enamikes asjades ühine arusaam distsipliinist.

4. Lapse "ära ostmine"
Kui liiga sageli motiveerida last midagi tegema läbi preemia, pingutab ta ainult preemia saamise nimel. Näiteks võib juhtuda, et kui meelitad last sööma ja annad preemiaks šokolaadi või kommi, siis õige pea pingutab ta ainult maiustuse saamiseks. Aeg-ajalt on lapse premeerimine asjakohane, kuid see ei tohiks muutuda rutiiniks.

Oluline on lapsega rääkida ja selgitada, miks on mingit tegevust vaja teha ja oodata, et laps võtaks oma tegevuse eest ise vastutuse. Näiteks kui laps ei taha süüa õhtusööki koos perega, tuleks öelda, et see on täna viimane söögikord ja enne hommikut midagi rohkem süüa ei saa. Ja kui enne magama minekut läheb kõht tühjaks, tuleks jääda enda juurde ja öelda, et järgmine söögikord on hommikul.

5. Enda kehtestatud reeglite rikkumine
Kui oled seadnud lapsele mingid reeglid, siis on oluline, et peaksid ka ise neist kinni. Näiteks kui kodus on reegel, et välisjalanõudega toas ei käida, siis pole ka lapsevanemal õigus seda reeglit rikkuda. 

6. Enesevalitsuse kaotamine
Enesevalitsuse kaotamine mõjub lapsele halvasti, tekitades temas hirmu ja ebakindlust.

Väikelapse fantaasia ja energia on lõputu. Samuti eeldab väikelapse kasvatamine meeletult rahulikku meelt ja kannatlikkust. Kui aga enam ei jõua oma emotsioone taltsutada, tasuks võtta aeg maha enne, kui on liiga hilja. Kõige lihtsam on proovida rahulikku hingamist ja kümneni lugemist. Kui see ei aita, võiks minna korraks teise tuppa (juhul, kui lapse turvalisus on tagatud).

7. Ootad liiga kaua
Kui laps käitub halvasti, tuleks reageerida kiiresti. Laps ei mäleta halba käitumist juba paari tunni pärast, veelgi vähem järgmisel päeval. Seetõttu, kui laps lööb kedagi mänguautoga, siis tuleb see tema käest koheselt ära võtta. Pole mõtet ähvardada teda järgmise päeva sünnipäeva peo ära jätmisega. 

8. Liiga palju selgitamist
Lapsed ei ole mini versioonid täiskasvanutest. Liiga pikad selgitused lähevad lapsel ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Nad ei suuda liiga palju infot korraga vastu võtta. Seetõttu on targem kasutada pigem lühikesi ja konkreetseid lauseid.

Loe lisaks: www.parenting.com



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Laps ja Pere mess Saku Suurhallis, 15.-16. november
november
Juba sel nädalavahetusel (15.-16.11) toimub traditsiooniline kogupere mess Laps ja Pere 2014 Saku Suurhallis. Messi ajal on palju põnevaid tegemisi nii väikestele kui suurtele lastele. 
Mõned levinud müüdid seoses mõnuainete tarvitamisega
Mõnikord usuvad vanemad, et nende võimalused laste käitumist mõjutada on väga piiratud. Mõned levinumad müüdid, mis panevad vanemaid uskuma, et nemad ei saagi midagi teha seoses mõnuainete tarvitamisega.
Õige vahetusjalanõu aitab ennetada tervisehädasid
Koolilaps veedab suure osa oma päevast vahetusjalanõudes ning seetõttu on oluline teha selles osas õige valik. Turvaportaali "Julged hoolida" lehel on huvitav lugemine vahetusjalanõudest, kus temaatilist nõu annab ortopeed Kalev Toots. 
Mida tasub teada rasvade ja õlide valikul
Rasvad annavad toidule hea maitse, ilma nendeta oleks meie toitumine ebatõhus, kuna me ei saaks piisavalt energiat ega omastaks kõiki vitamiine. 1980-1990-ndatel võimust võtnud arvamus, et “rasvad on kahjulikud ja teevad paksuks” hakkab tänaseks õnneks taanduma. Tervisliku toitumise ja kaalulangetamise märksõnaks ei ole enam “rasvavaba”, vaid “tervislikud rasvad”. Kaasaegsed tervisliku toitumise teooriad ei keskendu rasva vähendamisele menüüs, vaid loomsete rasvade ja kahjulike taimsete rasvade asendamisele tervislike taimsete rasvadega.
Kus mu laps on – usaldada või kontrollida?
Tehnoloogia- ja infoajastu tähendab muuhulgas ka seda, et üha lihtsamaks muutub info hankimine tehnoloogiliste vahendite abil. Näiteks on võimalik lapse kasutuses olevat mobiiltelefoni positsioneerida, et tuvastada tema asukoht. Kui noorema koolilapse puhul võib see olla vajalik turvalisuse eesmärgil, siis teismeliste puhul muutub küsitavaks positsioneerimise tegelik põhjus.