Turvalisus
Vanem peab teadma, kus laps on
Suvevaheaeg on kohe kohe algamas ning koolilastel on teoksil palju põnevat. Lapsevanematel on oluline teada, et alla 16 aastastel lastel on seadusega kehtestatud ilma täiskasvanud saatjata liikumispiirang. 
Kassi- ja koerahammustus vajab kiiret puhastamist
Kassilt saadud vigastused on kas kriimustused või torkehaavad ning need võivad olla üsna sügavad. Häda ei tekita haava sügavus, vaid see, et kassi süljest satuvad haava mikroobid. Looma mikroobid tekitavad infektsiooni, mille tüsistusena võib tekkida veremürgistus. Põletik võib tekkida juba 20-30 minutit pärast hammustust. Haav läheb mädaseks ja hakkab punetama.
Kui laps läheb üksinda ringi rändama
Mõned lapsed on väga aktiivsed ja energilised. Neile meeldib ringi joosta ja sageli kaasneb sellega ka vanema silmade eest ära kadumine. Teised lapsed lähevad lihtsalt vanema kõrvalt omaette kõndima ja ei vaata kordagi tagasi. Sellele probleemile on välja pakkunud lahenduse maailmakuulus lapsehoidja Jo Frost. Tema nimetab seda rändlusmeetodiks.
Esmaabi - põletushaavad lapse nahal
Kui su laps end põletab, hoia külmkapist ja sügavkülmikust eemale ning suundu kraani poole.
Esmaabi - elektriõnnetused lapsega
Elektrilöök võib põhjustada üliraske šokiseisundi ja elektripõletusi. Kergema vigastuse korral tunneb kannatanu peapööritust, valu. Šokiseisund tekib, kui vool on tugev, kontakt kestab kaua ja elekter läbib lapse keha elutähtsaid tsoone. Kontakti kohas tekib põletus.
Esmaabi - kui võõrkeha satub hingamisteedesse
Kui inimene üheaegselt sööb, joob, räägib ega näri piisavalt toitu, võib kõripealis jääda valel ajal avatuks. Toit võib söögitoru asemel libiseda hingekõrisse. Edasine sõltub juba sellest, kui suur on võõrkeha ja kuhu see sattus. Esmaabi teadmised on sel puhul kriitiliselt vajalikud ning võib päästa elu.
Lämbuva imiku aitamine
On oluline teada, kuidas aidata kiiresti ja õigesti oma väikest beebit, kes on endale miskit kurku tõmmanud. Need õnnetused juhtuvad alati ootamatult ning seetõttu peab teadma, mida siis ette võtta.
Anafülaktiline šokk ja esmaabi
Anafülaksia on eluohtlik, kiiresti kujunev ülitundlikkuse reaktsioon, mis võib viia šokini. Selle tagajärjel võivad väga kiiresti tekkida pöördumatud kahjustused organites.
Esmaabi - võõrkeha silmas ja silmavigastused
Kõige sagedamini satuvad lastele silma liivaterakesed. Kuid silma võib sattuda ka ripsmekarv, kivike möödasõitva auto rataste alt või ilutulestiku järel õhus hõljuv osake. Kui võõrkeha asub silma limaskesta peal, ei ole tunginud selle sisse ega seda vigastanud, võite võõrkeha silmast ise eemaldada. Kui aga võõrkeha on raske eemaldada ja laps kurdab valu, tuleb pöörduda kiiresti arsti juurde.
Ettevaatust elektrooniliste aknaklaasidega!
Lastele meeldib mängida igasuguste nuppude ja pultidega. Autos olles peab sellele pöörama erilist tähelepanu, sest elektroonilised aknaklaasid võivad olla lapse jaoks ohtlikud.
Kuidas väikelastega ohtudest rääkida ja traagilisi veeõnnetusi ära hoida?
1–3-aastaste laste arenguülesanne on oma keha ja teda ümbritseva maailma tundmaõppimine. Tohutu uudishimu, vajadus kõike ise järele katsuda, maitsta, loopida, ronida jne paneb neid sageli olukordadesse, kus õnnetused on kerged juhtuma.
Rästikuhammustuse esmaabi
Suvisel ajal looduses ringi liikudes tasub olla ettevaatlik. Lisaks palju kardetud puukidele, võib metsas kokku puutuda ka rästikuga. Seetõttu on väga tähtis vaadata oma jalgade ette. Kui rästik hammustab, tuleb kutsuda kiiresti abi.
Lapse peavigastused - millal ja miks peab arsti kutsuma?
Paljud täiskasvanud arvavad, et kui laps millegagi vastu pead saab, on väga ohtlik tal magada lasta. Kui peavigastus ei ole tõsine, võib enamasti lapsel siiski magada lasta, eriti kui ta teeb endiselt regulaarseid uinakuid ning on harjunud keskpäeval magama või kui on õhtul aeg magama minna.
Mürgistuse sümptomid lapsel
Lapsed õpivad esimestel eluaastatel maailma tundma sageli maitstes. Paraku aga leiavad sel eluperioodil tee lapse suhu ka vähemal või rohkemal määral ohtlikud ained. Heal juhul lõpeb selline maailma avastamine ehmatusega, rängemal juhul eluaegse terviseprobleemiga.
Vali autoklaasile ohutu päikesesirm
Kevadine päike paistab järjest eredamalt ning auto aknale kinnitatud päiksesirm on laste jaoks hädavajalik, kui just pole tumendatud aknaklaasid. Päikesesirmi ostes on oluline jälgida, et see oleks ohutu.
Õpeta laps enda eest seisma
Kõik oluline saab alguse kodust - meie väärtushinnangud, suhtumine teistesse inimestesse, meie käitumine. Avaldame mõned mõtted, mida võiks lapsele õpetada turvalisest liiklemisest, enda hoidmisest ja oma vara kaitsmisest. 
Kiivri kandmine vähendab oluliselt pea- ja ajuvigastuste ohtu
Liiga sageli on linnapildis näha lapsi ratastel sõitmas ilma kiivrita. Kiiver kuulub nende abivahendite hulka, mis võib päästa lapse raskest traumast või koguni elu. Kiivri kandmine on kohustuslik ja seejuures on väga tähtis, et see oleks lapsele paras.
Esmaabi - kuidas elustada last?
Kui laps kaotab teadvuse, tuleb kutsuda kiirabi. Enne selle saabumist andke kannatanule esmaabi, seda peaks oskama iga lapsevanem ja hoidja. Teadvusetu lapse aitamisel tuleb tegutseda selle järgi, milline on lapse seisund.
Kui ohutu on kasutatud ja laenutatud turvatool?
Turvatoolide valik on poodides suur ning veelgi suurem on nende järelturg. Turvatooli ostu võib pidada omamoodi investeeringuks, sest see võib päästa lapse elu. Seetõttu on oluline veenduda kasutatud turvatooli ostes või laenates selle kvaliteedis.
Esmaabi luumurru korral
Talvisel ajal on libeduse tõttu palju enam luumurde kui muul aastaajal. Seetõttu on kasulik teada peamisi esmaabi võtteid.

Kus mu laps on – usaldada või kontrollida?

esmaspäev, 27. oktoober 2014
Tehnoloogia- ja infoajastu tähendab muuhulgas ka seda, et üha lihtsamaks muutub info hankimine tehnoloogiliste vahendite abil. Näiteks on võimalik lapse kasutuses olevat mobiiltelefoni positsioneerida, et tuvastada tema asukoht. Kui noorema koolilapse puhul võib see olla vajalik turvalisuse eesmärgil, siis teismeliste puhul muutub küsitavaks positsioneerimise tegelik põhjus.

Näiteks on EMT eraklientidel võimalik e-teeninduses positsioneerida enda nimel olevate mobiiltelefonide asukohta, st näha, millises kohas antud mobiiltelefon parasjagu asub. Linnas on see mõnekümnemeetrise täpsusega, maal, kus tugijaamu harvemini, on ka täpsus väiksem, kuid võimaldab siiski näha, kas laps on näiteks pärast kooli koju läinud või ennast hoopis sõbra poole unustanud.

Vanema südamerahu heaks
Reeglina kasutataksegi positsioneerimist lapsevanemate poolt ja just väiksemate laste puhul, kui vanemad nende liikumiste pärast suuremat muret tunnevad. See annab vanemale südamerahu ja aitab vältida ka mõlemale poolele tüütuid kontrollkõnesid stiilis: „Oled sa juba koju jõudnud?“

Nagu öeldud, saab eraisik positsioneerida enda nimel olevaid telefoninumbreid. See tähendab, et kui lapse telefoninumber on ema nimel, saab seda positsioneerida ema. Kui on soov anda sama võimalus ka isale ja vanaemale, saab ema e-teeninduses jagada neile positsioneerimise õigused ning sel juhul näevad lapse telefoni asukohta ka nemad.

Silm peal 18. eluaastani 
Mida suuremaks ja tublimaks ja iseseisvamaks muutub laps, seda vähem aktuaalseks muutub vajadus teda positsioneerida. Samas säilib positsioneerimise võimalus lapsevanemal nii kaua, kuni lapse telefoninumber on tema nimel – ehk siis vähemalt lapse 18. eluaastani. Pärast seda tekib täiskasvanuks saanud lapsel õigus ise lepinguid sõlmida ning telefoninumber enda nimele vormistada – mis aga muidugi tähendab ka sellega kaasnevate arvete enda vastutusele võtmist.

Teismeline hindab vabadust 
Teismeliseeas, kui hüppeliselt suureneb ise-olemise soov, vajadus privaatsuse järele ja loomulik eraldumine vanematest, võib teadmine, et vanem saab tema mobiili asukohta määrata, olla noore jaoks üsna häiriv. Enamik vanemaid muidugi oma teismelisi kunagi ei positsioneeri, kuid kui noore privaatsussoov on väga suur (või vanemad väga paranoilised, mida ei saa samuti välistada), on teismelise jaoks lahenduseks kõnekaardi kasutamine. Kõnekaart ei kuulu vanematele ja seda nad positsioneerida ei saa.

Vanematel aga ei tasuks teismelise sellesisulise soovi peale solvuda, isegi kui see on esitatud vormis: „Tahan kõnekaarti, sest muidu te nuhite minu järel!“, ehkki vanemad pole positsioneerimist kunagi kasutanud ega kavatsegi seda teha. Pigem võiks täiskasvanu vaadelda seda oma suurekssaavale lapsele elukooli andmisena ja pakkuda lahendust, et kui noor tahab mobiili osas iseseisvust, võiks ta ise kanda iseseisvuse ehk kõnekaardiga kaasnevad kulud. Või kui ta seda ei soovi, siis arvestama, et kui keegi teine maksab tema arveid, on sel teisel ka teatud ebameeldivad õigused. See kehtib ju igas eluvaldkonnas, mitte ainult mobiili puhul.


Allikas: julgedhoolida.ee/kus-mu-laps-on-usaldada-voi-kontrollida/



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
Biolatte, Cybex, Ecolab, Fehn, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Õige vahetusjalanõu aitab ennetada tervisehädasid
Koolilaps veedab suure osa oma päevast vahetusjalanõudes ning seetõttu on oluline teha selles osas õige valik. Turvaportaali "Julged hoolida" lehel on huvitav lugemine vahetusjalanõudest, kus temaatilist nõu annab ortopeed Kalev Toots. 
Mida tasub teada rasvade ja õlide valikul
Rasvad annavad toidule hea maitse, ilma nendeta oleks meie toitumine ebatõhus, kuna me ei saaks piisavalt energiat ega omastaks kõiki vitamiine. 1980-1990-ndatel võimust võtnud arvamus, et “rasvad on kahjulikud ja teevad paksuks” hakkab tänaseks õnneks taanduma. Tervisliku toitumise ja kaalulangetamise märksõnaks ei ole enam “rasvavaba”, vaid “tervislikud rasvad”. Kaasaegsed tervisliku toitumise teooriad ei keskendu rasva vähendamisele menüüs, vaid loomsete rasvade ja kahjulike taimsete rasvade asendamisele tervislike taimsete rasvadega.
Väikelapse hirmudega tuleb tegeleda
Ilmselt igal lapsel on mingi hirm - kes kardab sääske, koera, lindu, pimedust, uusi inimesi või hoopis arsti. Lapse hirmude üle naermine või nende ignoreerimine võib tema tundeid võimendada ning kaasa tuua suuremaid hirme. Seetõttu on oluline teadvustada, miks lapsed tunnevad hirmu ning kuidas nendega tegeleda.
Otsitakse vabatahtlikku, kes viiks asenduskodu kasvandiku kalastusringi
Otsime vabatahtlikku, kes kord nädalas viiks kalastusringi 10-aastase asenduskodu poisi Tartus.
Perepäev Tallina Linnamuuseumis - Muuseum ärkab ellu, 25. oktoober
oktoober
Tallinna Linnamuuseum ärkab üheks päevaks ellu! Keskaegses kaupmehemajas saab koos kaupmeheemandaga süüa valmistada ja vürtse nuusutada.