Pedagoogilised lähenemised
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.

6 põhjust, miks laps sind ei kuula

esmaspäev, 9. aprill
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 

1. Väljendad end selliselt, et lapsel on valikuvõimalus (tegelikult ei ole)
Näiteks sellised väljendid: "Kas tahad süüa oma õhtusööki?", "Võta kingad maast üles, eksju". Täiskasvanud saavad aru, et sellise kõneviisi sisu on tegelikult nõudlik, laste jaoks on aga selline sõnastus eksitav. Seega, kui tahad anda lapsele konkreetseid suuniseid, siis tee seda otse öeldes. Samuti on oluline teha seda viisakalt ja taktitundeliselt. Erinevad uuringud on näidanud, et lapsed on vastuvõtlikumad positiivselt ja optimistlikult väljendatud suunistele.

2. Lood vale ettekujutuse
Kui annad lapsele korralduse, mis loob tema peas vastupidisek kujutluspildi või kui korraldus ei täpsusta seda, mida täpselt soovid, siis see suurendab tõenäosust, et laps ei oska sinu ootusi tõlgendada. Näiteks ütled lapsele: "Ära hüppa toolil". Visuaalne pilt antud korraldusest tekib lapsel just toolil hüppamisest. Seetõttu tekib sellistest korraldustest alati mitte ootuspärane käitumine. Paremini mõjub see, kui ütled lapsele, mida sa soovid näha.

3. Väldid silmsidet
Vanematel on sageli kiire. Kui vanemad ei võta aega lapsega rääkimisel laskuda tema tasandile, siis tõenäoliselt laps ei kuula. See ei tähenda enamasti seda, et laps teadlikult ignoreeriks oma vanemat, vaid pigem seda, et vanem pole kutsunud last kuulama. Seega peatu, lasku lapse tasandile, vaata silma ning võid üllatudes märgata, kui palju saad lapse tähelepanu.

4. Ütled liiga palju
Lapse jaoks võib olla raske toime tulla mitmete korraldustega korraga. Kui tundub, et laps ei kuula, võta tempot maha ning jälgi, et ei paneks talle korraga liiga palju ülesandeid. Tee kasvõi lausetes pikemaid pause, et laps jõuaks need nö läbi seedida. Suuremate laste puhul võid vajalikud ülesanded kirja panna märkmepaberile, mida laps saab siis iseseisvalt ükshaaval täitma hakata.

5. Ei loo lapsega kontakti
Lapse jaoks on oluline saada enne mingi korralduse täitma asumist hea kontakt. Lapsed peavad tunnetama, et neist hoolitakse ning suhtutakse empaatiliselt. Samuti on selleks hea abinõu huumor ja lugude jutustamine.

6. Kehtestatud reeglite mittejärgmine
Kui oled seadnud lapsele piirid, kuid aktsepteerid nende ületamist, siis ületab laps piire ka edaspidi. Seetõttu on oluline ise järgida, et kehtestatud reegleid ka täidetakse. Seda ei pea tegema aga järsult. Näiteks kui oled öelnud lapsele, et ei tohi laua peale ronida ja ta seda siiski teeb, võta ta rahulikult ning vajadusel korduvalt selle tegevuse juurest ära.

Allikas: notjustcute.com


pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Amazonas, Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Troll, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kumb oli enne - reklaam või mood? Tallinna Linnamuuseumi loeng-töötuba 29. novembril
november
1920.-1930. aastad olid vesilainete ja naiste poisipea aeg. Ent kumb oli enne – kas nõudlus uue soengumoe järele põhjustas juuksuriäride suure omavahelise konkurentsi ja ühes sellega reklaamisõja või oli tegu hoopiski kavala turundusnipiga ja ilusad reklaamid ahvatlesid naisi poisipea kasuks otsustama? 
Ema ja lapse turvakodus olevad tüdrukud vajavad talveriideid
MTÜ Do Good otsib seekord ema ja lapse turvakodus olevale kahele tüdrukule talveriideid.
Kumb on tervisele kasulikum, kas koorevõi või margariin?
Nii või kui margariini ümber on aastaid olnud palju infomüra ja nii ei tea paljud veel tänagi, mida nad siis täpsemalt eelistama peaksid. Hirm küllastunud rasvade ja nendest tingitud südamehaiguste ees tõi veel hiljutigi kaasa soovitused tarbida taimseid rasvu, mis väidetavalt veresooned puhtana hoiavad ja ohtlikult kõrge kolesteroolitaseme eemale tõrjuvad. Nii võibki poeriiulitelt leida kümneid ja kümneid erinevad margariine ja taimeõlisid, igaüks neist suus sulavaks, kergelt määritavaks ja tervislikuks kuulutatud.
Mida küsida oma arstilt, kui ta tahab antibiootikume välja kirjutada?
Antibiootikumide liigtarvitamine on viimastel aegadel üks enim arutatud rahvatervise küsimusi. Enamus lapsi on täisealiseks saades võtnud elu jooksul 10-20 kuuri antibiootikume. Antibiootikumidele resistentsete bakterite levik on tõusuteel. Ravimresistentsete bakterite ohu vastu saab meist igaüks teha oma osa, küsides arstilt mõned lihtsad küsimused enne, kui ta retsepti välja kirjutab.
Milleks meile turvatoolide testid ja mida need näitavad?
Järjest enam on Eesti ajakirjandus ja erinevad ametid hakanud kirjutama laste turvavarustusest. Samuti on oluliselt tõusnud lapsevanemate teadlikkus turvatestidest ning sellest, millised turvahällid ja -toolid on usaldusväärsed.