Pedagoogilised lähenemised
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 
Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.
13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 
Laps ei tule, kui teda kutsutakse
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.
Õppimine ilma pisarateta
Vanematelt eeldatakse, et nad jälgiksid, kas kodused tööd on tehtud ja lapsed, kes pole neid ära teinud, saavad karistada. Paljudel vanematel on probleeme, et motiveerida lapsi koduseid töid tegema ja see pole sugugi üllatav, sest lastel on raske mõista selle sageli üsna ebameeldiva töö väärtust.
4 põhjust, miks tasub olla mänguline lapsevanem
Mängi lapsega iga päev vähemalt 15 minutit nii, et sa oled ka mõtetega kohal (lego kokkupanemine nii, et samal ajal räägid telefoniga, ei lähe seega arvesse) ja su laps ei pea hakkama halva käitumisega su tähelepanu püüdma.
Kui lapsel on raskusi magama jäämisega
Kuni 70%-l alla 6-aastastest lastest esineb uneprobleeme. Magamiseteema on keeruline ja unetusel on palju erinevaid põhjuseid. Nendega on raske tegeleda, sest kui lapsed ei maga, ei maga ka vanemad. Unel on kõiges oma osa - venitamises, jonnituurides, hüperaktiivsuses, tervises ja isegi õppimises.

6 põhjust, miks laps sind ei kuula

esmaspäev, 9. aprill
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 

1. Väljendad end selliselt, et lapsel on valikuvõimalus (tegelikult ei ole)
Näiteks sellised väljendid: "Kas tahad süüa oma õhtusööki?", "Võta kingad maast üles, eksju". Täiskasvanud saavad aru, et sellise kõneviisi sisu on tegelikult nõudlik, laste jaoks on aga selline sõnastus eksitav. Seega, kui tahad anda lapsele konkreetseid suuniseid, siis tee seda otse öeldes. Samuti on oluline teha seda viisakalt ja taktitundeliselt. Erinevad uuringud on näidanud, et lapsed on vastuvõtlikumad positiivselt ja optimistlikult väljendatud suunistele.

2. Lood vale ettekujutuse
Kui annad lapsele korralduse, mis loob tema peas vastupidisek kujutluspildi või kui korraldus ei täpsusta seda, mida täpselt soovid, siis see suurendab tõenäosust, et laps ei oska sinu ootusi tõlgendada. Näiteks ütled lapsele: "Ära hüppa toolil". Visuaalne pilt antud korraldusest tekib lapsel just toolil hüppamisest. Seetõttu tekib sellistest korraldustest alati mitte ootuspärane käitumine. Paremini mõjub see, kui ütled lapsele, mida sa soovid näha.

3. Väldid silmsidet
Vanematel on sageli kiire. Kui vanemad ei võta aega lapsega rääkimisel laskuda tema tasandile, siis tõenäoliselt laps ei kuula. See ei tähenda enamasti seda, et laps teadlikult ignoreeriks oma vanemat, vaid pigem seda, et vanem pole kutsunud last kuulama. Seega peatu, lasku lapse tasandile, vaata silma ning võid üllatudes märgata, kui palju saad lapse tähelepanu.

4. Ütled liiga palju
Lapse jaoks võib olla raske toime tulla mitmete korraldustega korraga. Kui tundub, et laps ei kuula, võta tempot maha ning jälgi, et ei paneks talle korraga liiga palju ülesandeid. Tee kasvõi lausetes pikemaid pause, et laps jõuaks need nö läbi seedida. Suuremate laste puhul võid vajalikud ülesanded kirja panna märkmepaberile, mida laps saab siis iseseisvalt ükshaaval täitma hakata.

5. Ei loo lapsega kontakti
Lapse jaoks on oluline saada enne mingi korralduse täitma asumist hea kontakt. Lapsed peavad tunnetama, et neist hoolitakse ning suhtutakse empaatiliselt. Samuti on selleks hea abinõu huumor ja lugude jutustamine.

6. Kehtestatud reeglite mittejärgmine
Kui oled seadnud lapsele piirid, kuid aktsepteerid nende ületamist, siis ületab laps piire ka edaspidi. Seetõttu on oluline ise järgida, et kehtestatud reegleid ka täidetakse. Seda ei pea tegema aga järsult. Näiteks kui oled öelnud lapsele, et ei tohi laua peale ronida ja ta seda siiski teeb, võta ta rahulikult ning vajadusel korduvalt selle tegevuse juurest ära.

Allikas: notjustcute.com


pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Amazonas, Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Troll, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kumb oli enne - reklaam või mood? Tallinna Linnamuuseumi loeng-töötuba 29. novembril
november
1920.-1930. aastad olid vesilainete ja naiste poisipea aeg. Ent kumb oli enne – kas nõudlus uue soengumoe järele põhjustas juuksuriäride suure omavahelise konkurentsi ja ühes sellega reklaamisõja või oli tegu hoopiski kavala turundusnipiga ja ilusad reklaamid ahvatlesid naisi poisipea kasuks otsustama? 
Ema ja lapse turvakodus olevad tüdrukud vajavad talveriideid
MTÜ Do Good otsib seekord ema ja lapse turvakodus olevale kahele tüdrukule talveriideid.
Kumb on tervisele kasulikum, kas koorevõi või margariin?
Nii või kui margariini ümber on aastaid olnud palju infomüra ja nii ei tea paljud veel tänagi, mida nad siis täpsemalt eelistama peaksid. Hirm küllastunud rasvade ja nendest tingitud südamehaiguste ees tõi veel hiljutigi kaasa soovitused tarbida taimseid rasvu, mis väidetavalt veresooned puhtana hoiavad ja ohtlikult kõrge kolesteroolitaseme eemale tõrjuvad. Nii võibki poeriiulitelt leida kümneid ja kümneid erinevad margariine ja taimeõlisid, igaüks neist suus sulavaks, kergelt määritavaks ja tervislikuks kuulutatud.
Mida küsida oma arstilt, kui ta tahab antibiootikume välja kirjutada?
Antibiootikumide liigtarvitamine on viimastel aegadel üks enim arutatud rahvatervise küsimusi. Enamus lapsi on täisealiseks saades võtnud elu jooksul 10-20 kuuri antibiootikume. Antibiootikumidele resistentsete bakterite levik on tõusuteel. Ravimresistentsete bakterite ohu vastu saab meist igaüks teha oma osa, küsides arstilt mõned lihtsad küsimused enne, kui ta retsepti välja kirjutab.
Milleks meile turvatoolide testid ja mida need näitavad?
Järjest enam on Eesti ajakirjandus ja erinevad ametid hakanud kirjutama laste turvavarustusest. Samuti on oluliselt tõusnud lapsevanemate teadlikkus turvatestidest ning sellest, millised turvahällid ja -toolid on usaldusväärsed.