Pedagoogilised lähenemised
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 

13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks

teisipäev, 30. jaanuar
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 

Teadlased arvavad, et sotsiaalne kontakt on üks olulisemaid vajadusi, mis mõjutab meie emotsionaalset ja füüsilist tervist igal tasandil läbi meie elu. Hea uudis on see, et enamus lastest suudab õppida oma ärevusega toime tulema nii, et nad saavad teiste inimestega suhelda, liituda uute gruppidega ning enda eest seista. Nad vajavad vaid veidi lisatuge. Kusjuures ligikaudu pooled täiskasvanutest peavad ennast häbelikuks ja paljud ütlevad, et nad olid lapsena häbelikud. Ja need täiskasvanud ei tunne ennast täna sotsiaalselt ebakindlalt, vähemalt enamuses ajast. Nad on leidnud enesekindluse, et nad tulevad toime enamuses olukordades, millesse nad satuvad.

Mis on siis parim viis oma last toetada, et ta tunneks ennast suhtlusolukordades mugavamalt?
  1. Toeta oma last, märgates tema vajadusi ja vastates nendele. Tundlikutest beebišimpansitest, kes anti hoolitsevate emade kasvatada, arenesid oma grupi juhid, samal ajal kui samatundlikud õed-vennad, keda kasvatasid keskmised emad, kasvasid ärevateks ja hirmunuteks. Vajadustele reageeriv vanemlus aitab väikestel õppida ennast rahustama ja oma reaktsioonidega toime tulema. See lubab neil kasutada oma tundlikkust väärtusena, kuna nad saavad vastata paremini oma eakaaslaste vajadustele ning paremini lahendada grupis tekkivad olukordi.
  2. Ela kaasa oma lapse muredele ning väldi tema häbistamist. Mõista, mida ta tunneb, ilma negatiivse hinnanguta, aita tal tunda end endana paremini. Kui vanem tekitab lapses tunde, et lapsel on midagi viga, siis see paneb last ennast halvemini ja ebakindlamana tundma. Lapse mõistmine aitab tal arendada empaatiat, mis aitab kaasa tema sotsiaalsetele oskustele ja aitab tal teistega kontakti saada.
  3. Mudelda enesekindlat käitumist teiste inimestega suheldes. Lapsed õpivad meid jälgides. See tähendab, et ole võõraste vastu sõbralik, paku abi ja näita üles oma vaba hoiakut erinevates suhtlemisolukordades.
  4. Õpeta oma lapsele põhilisi suhtlemisoskuseid, mida ta saab kasutada nii täiskasvanute kui ka lastega. Lastele saab õpetada silmsideme loomist, käesurumist, naeratamist ja viisakat igapäevavestluses osalemist. Mõelge välja erinevaid suhtlemisoskuste mänge ja harjutage kodus.
  5. Aita oma lapsel õppida, kuidas leida sõpru.Tehke rollimänge, kuidas mänguplatsil teistega ühineda, ennast peol tutvustada või kutsuda kedagi endale külla mängima. Lapsed, kes on edukad gruppidega ühinejad, tavaliselt esialgu vaatlevad ja leiavad siis viisi, kuidas grupiga ühineda, mitte lihtsalt ei trügi sisse. Siinkohal on tõesti abi raamatute lugemisest, mis õpetavad suhtlemisoskuseid ning õpetavad, kuidas lastega neid rollimänge teha.
  6. Õpeta oma last väljendama oma vajadusi ja enda eest seisma. Kõik lapsed vajavad enesekindlust, et nad suudavad tulla toime olukordadega, kui vanemaid parasjagu ei ole. See on eriti oluline siis, kui eakaaslased narrivad või kiusavad. Rollimängude läbiviimine on üks olulisemaid viise oskuste õppimiseks, mäng aitab vähendada ärevust ja raamatute lugemine ja lapsega arutamine, et mida tema selles olukorras teeks, on oluline, et leida need viisid, kuidas oma last aidata.
  7. Ära sildista oma last kui „häbelikku". Selle asemel teadvusta tema mure ja anna talle kindlust, et ta saaks oma hirmudest üle. Näiteks: „Vahel võtab uute olukordadega kohanemine aega. Kas sa mäletad Kristjani sünnipäevapidu? Kuidas sa hoidsid mul mängude ajal alguses käest kinni? Ja juba varsti oli sul teiste lastega väga lõbus mängida.  
  8. Õpeta oma lapsele efektiivseid strateegiaid suhtlusolukordades tekkivate ebameeldivate tunnetega toimetulekuks. Rusikareegel on üldiselt aktsepteerida väljalöönud ärevust kui normaalset elu osa, mis mõjutab enamusi inimestest. Kinnita endale, et sa oled sellegipoolest okei ja vii fookus millelegi muule kui endale. Näiteks, meenuta oma lapsele, et ta ei pea olema huvitav, lihtsalt huvitatud ja õpeta talle, kuidas teistelt lastelt küsimusi esitada ja kuidas kuulata nende vastuseid: Kui sa tunned ennast täna peol  ärevalt, siis mida sa võiksid teha, et tunda ennast paremini? Kas sa võiksid hoida mõne sinu koolist pärit lapse lähedale? Kas sa võiksid pakkuda ennast appi jooke jagama? Mida sa võiksid teiste lastega rääkida? Kui laps teab, et ta saab hakkama erinevate üleskerkivate probleemidega, tunneb ta ennast rohkem valmis uute kogemuste vastuvõtmiseks.
  9. Anna oma lapsele võimalusi suhelda igapäevaselt teiste lastega. Sotsiaalselt ärevad lapsed vajavad puhkust suhtlusest, eriti juhul, kui nad on introvertse loomuga. Ja samas vajavad nad ka võimalusi, et harjutada oma sotsiaalseid oskusi. Pea meeles, et mõistmine ei tähenda seda, et oled liiga kaitsev. Tunnusta last iga sammu eest, mida ta isekeskis ette võtab.
  10. Ära sunni oma last esinema. Mõned lapsed naudivad naljade rääkimist või oma uute oskuste vanaemale näitamist, aga paljud lapsed ei salli seda üldse. Tunne oma unikaalsest lapsest rõõmu ilma, et paneksid teda tundma, et teda hinnatakse ainult siis, kui ta esineb.
  11. Õpeta oma lapsele, et üks hea sõber on väärt rohkem kui mitu tuttavat. Mõned vanemad muretsevad, et nende laps ei ole pidudel tähelepanu keskmes. Oluline on see, et sinu laps on kontaktis, et tal on kellegagi rääkida või keegi, kes tahab temaga vahetunnis rääkida. Pole oluline omada palju sõpru, pigem mõned tõeliselt head.
  12. Ära tekita ärevust sellega, et õpetad lapsi võõraid inimesi kartma. Selle asemel õpeta lapsele, et ta peaks alati olema sinuga, õpetajaga või usaldusväärse lapsehoidjaga. Kui täiskasvanu on temaga, ei pea laps võõraid kartma. Kui ta on piisavalt vana, et koolist üksinda koju jalutada, saad sa alustada vestlustega, kuidas ennast üksi hoida ja turvaliselt käituda.
  13. Kui su laps tundub üldiselt kartlik, siis arvesta, et temas on mõned pisarad ja kartused, mida oleks vaja väljendada. Kui lapsed kogevad midagi hirmutavat ja ei tunne ennast sel hetkel turvaliselt, siis surutakse hirmud alla. Sellest võib mõelda näiteks nii, et tunded pannakse „seljakotti“, et nendega hiljem tegeleda. Probleem on selles, et inimesed ei ole üldiselt oma hirmudele avatud ning need pisarad ja hirmud jäävad inimese sisse. Kuid kuna keha teab, et neid tundeid peab tundma, et nad ära läheksid, siis püüavad need alati pääseda pinnale. Lapsed, kes püüavad oma tundeid vaka all hoida, muutuvad üldiselt kartlikuks ja isegi paindumatuks. Kui see kõlab sinu lapse moodi, siis anna talle võimalusi igapäevaselt itsitada, mängides mänge, mis on hirmu piiri peal – näiteks tagaajamine. See võtab ärevust vähemaks. Ja kui ta tunneb ennast piisavalt turvaliselt, et lasta nendel hirmudel pisarateks saada, siis tervita seda omalt poolt. Nii saab su laps olla vähem hirmul ja rohkem paindlik.
Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee
 - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Tallinna Loomaaia 76. sünnipäev, 25. augustil
august
Tallinna Loomaaed tähistab 25. augustil traditsiooniliselt oma sünnipäeva eriprogrammiga. Sissepääs sel päeval ainult 2 eur.
Tugevatoimeliste puhastusvahendite kasutamine ohustab kogu pere tervist
Paljudes puhastustoodetes sisalduvad kemikaalid on söövitava toimega, võivad ärritada nahka ja hingamisteid ning põhjustada allergiaid. Mürgistuskeskuste andmetel on enamik juhtumitest, kus inimesed on kokku puutunud ohtlike kemikaalidega või saanud mürgistuse, seotud puhastustoodetega. Ägeda mürgistuse juhtumid puudutavad sageli alla kuueaastaseid lapsi, kes on neid kogemata alla neelanud või ümber ajanud.
Mitmekülgne kookosrasv – toiduks, raviks, kosmeetikumiks
Kookosrasva populaarsus tõuseb kiiresti ning selleks on ka põhjust. Kookosrasva on aegade algusest peale kasutatud niihästi toiduaine, kosmeetikumi kui ravimina, eriti palju kasutab seda tänaseni india rahvameditsiin – ayurveda. 
20. augusti taasiseseisvumise perepäev Teletornis
august
Tule 20.augusti taasiseseisvumispäevale pühendatud perepäevale, kus toimub palju kaitseteemalist ja meeleolukas Kukerpillide kontsert!
Taasiseseisvumispäev heategevusliku perepäevaga Kivimäe Turismitalus, 20. augustil
august
Taageperas toimub taasiseseisvumispäeval, 20. augustil tegevusterohke tasuta perepäev.