Pedagoogilised lähenemised
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.

13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks

teisipäev, 30. jaanuar 2018
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 

Teadlased arvavad, et sotsiaalne kontakt on üks olulisemaid vajadusi, mis mõjutab meie emotsionaalset ja füüsilist tervist igal tasandil läbi meie elu. Hea uudis on see, et enamus lastest suudab õppida oma ärevusega toime tulema nii, et nad saavad teiste inimestega suhelda, liituda uute gruppidega ning enda eest seista. Nad vajavad vaid veidi lisatuge. Kusjuures ligikaudu pooled täiskasvanutest peavad ennast häbelikuks ja paljud ütlevad, et nad olid lapsena häbelikud. Ja need täiskasvanud ei tunne ennast täna sotsiaalselt ebakindlalt, vähemalt enamuses ajast. Nad on leidnud enesekindluse, et nad tulevad toime enamuses olukordades, millesse nad satuvad.

Mis on siis parim viis oma last toetada, et ta tunneks ennast suhtlusolukordades mugavamalt?
  1. Toeta oma last, märgates tema vajadusi ja vastates nendele. Tundlikutest beebišimpansitest, kes anti hoolitsevate emade kasvatada, arenesid oma grupi juhid, samal ajal kui samatundlikud õed-vennad, keda kasvatasid keskmised emad, kasvasid ärevateks ja hirmunuteks. Vajadustele reageeriv vanemlus aitab väikestel õppida ennast rahustama ja oma reaktsioonidega toime tulema. See lubab neil kasutada oma tundlikkust väärtusena, kuna nad saavad vastata paremini oma eakaaslaste vajadustele ning paremini lahendada grupis tekkivad olukordi.
  2. Ela kaasa oma lapse muredele ning väldi tema häbistamist. Mõista, mida ta tunneb, ilma negatiivse hinnanguta, aita tal tunda end endana paremini. Kui vanem tekitab lapses tunde, et lapsel on midagi viga, siis see paneb last ennast halvemini ja ebakindlamana tundma. Lapse mõistmine aitab tal arendada empaatiat, mis aitab kaasa tema sotsiaalsetele oskustele ja aitab tal teistega kontakti saada.
  3. Mudelda enesekindlat käitumist teiste inimestega suheldes. Lapsed õpivad meid jälgides. See tähendab, et ole võõraste vastu sõbralik, paku abi ja näita üles oma vaba hoiakut erinevates suhtlemisolukordades.
  4. Õpeta oma lapsele põhilisi suhtlemisoskuseid, mida ta saab kasutada nii täiskasvanute kui ka lastega. Lastele saab õpetada silmsideme loomist, käesurumist, naeratamist ja viisakat igapäevavestluses osalemist. Mõelge välja erinevaid suhtlemisoskuste mänge ja harjutage kodus.
  5. Aita oma lapsel õppida, kuidas leida sõpru.Tehke rollimänge, kuidas mänguplatsil teistega ühineda, ennast peol tutvustada või kutsuda kedagi endale külla mängima. Lapsed, kes on edukad gruppidega ühinejad, tavaliselt esialgu vaatlevad ja leiavad siis viisi, kuidas grupiga ühineda, mitte lihtsalt ei trügi sisse. Siinkohal on tõesti abi raamatute lugemisest, mis õpetavad suhtlemisoskuseid ning õpetavad, kuidas lastega neid rollimänge teha.
  6. Õpeta oma last väljendama oma vajadusi ja enda eest seisma. Kõik lapsed vajavad enesekindlust, et nad suudavad tulla toime olukordadega, kui vanemaid parasjagu ei ole. See on eriti oluline siis, kui eakaaslased narrivad või kiusavad. Rollimängude läbiviimine on üks olulisemaid viise oskuste õppimiseks, mäng aitab vähendada ärevust ja raamatute lugemine ja lapsega arutamine, et mida tema selles olukorras teeks, on oluline, et leida need viisid, kuidas oma last aidata.
  7. Ära sildista oma last kui „häbelikku". Selle asemel teadvusta tema mure ja anna talle kindlust, et ta saaks oma hirmudest üle. Näiteks: „Vahel võtab uute olukordadega kohanemine aega. Kas sa mäletad Kristjani sünnipäevapidu? Kuidas sa hoidsid mul mängude ajal alguses käest kinni? Ja juba varsti oli sul teiste lastega väga lõbus mängida.  
  8. Õpeta oma lapsele efektiivseid strateegiaid suhtlusolukordades tekkivate ebameeldivate tunnetega toimetulekuks. Rusikareegel on üldiselt aktsepteerida väljalöönud ärevust kui normaalset elu osa, mis mõjutab enamusi inimestest. Kinnita endale, et sa oled sellegipoolest okei ja vii fookus millelegi muule kui endale. Näiteks, meenuta oma lapsele, et ta ei pea olema huvitav, lihtsalt huvitatud ja õpeta talle, kuidas teistelt lastelt küsimusi esitada ja kuidas kuulata nende vastuseid: Kui sa tunned ennast täna peol  ärevalt, siis mida sa võiksid teha, et tunda ennast paremini? Kas sa võiksid hoida mõne sinu koolist pärit lapse lähedale? Kas sa võiksid pakkuda ennast appi jooke jagama? Mida sa võiksid teiste lastega rääkida? Kui laps teab, et ta saab hakkama erinevate üleskerkivate probleemidega, tunneb ta ennast rohkem valmis uute kogemuste vastuvõtmiseks.
  9. Anna oma lapsele võimalusi suhelda igapäevaselt teiste lastega. Sotsiaalselt ärevad lapsed vajavad puhkust suhtlusest, eriti juhul, kui nad on introvertse loomuga. Ja samas vajavad nad ka võimalusi, et harjutada oma sotsiaalseid oskusi. Pea meeles, et mõistmine ei tähenda seda, et oled liiga kaitsev. Tunnusta last iga sammu eest, mida ta isekeskis ette võtab.
  10. Ära sunni oma last esinema. Mõned lapsed naudivad naljade rääkimist või oma uute oskuste vanaemale näitamist, aga paljud lapsed ei salli seda üldse. Tunne oma unikaalsest lapsest rõõmu ilma, et paneksid teda tundma, et teda hinnatakse ainult siis, kui ta esineb.
  11. Õpeta oma lapsele, et üks hea sõber on väärt rohkem kui mitu tuttavat. Mõned vanemad muretsevad, et nende laps ei ole pidudel tähelepanu keskmes. Oluline on see, et sinu laps on kontaktis, et tal on kellegagi rääkida või keegi, kes tahab temaga vahetunnis rääkida. Pole oluline omada palju sõpru, pigem mõned tõeliselt head.
  12. Ära tekita ärevust sellega, et õpetad lapsi võõraid inimesi kartma. Selle asemel õpeta lapsele, et ta peaks alati olema sinuga, õpetajaga või usaldusväärse lapsehoidjaga. Kui täiskasvanu on temaga, ei pea laps võõraid kartma. Kui ta on piisavalt vana, et koolist üksinda koju jalutada, saad sa alustada vestlustega, kuidas ennast üksi hoida ja turvaliselt käituda.
  13. Kui su laps tundub üldiselt kartlik, siis arvesta, et temas on mõned pisarad ja kartused, mida oleks vaja väljendada. Kui lapsed kogevad midagi hirmutavat ja ei tunne ennast sel hetkel turvaliselt, siis surutakse hirmud alla. Sellest võib mõelda näiteks nii, et tunded pannakse „seljakotti“, et nendega hiljem tegeleda. Probleem on selles, et inimesed ei ole üldiselt oma hirmudele avatud ning need pisarad ja hirmud jäävad inimese sisse. Kuid kuna keha teab, et neid tundeid peab tundma, et nad ära läheksid, siis püüavad need alati pääseda pinnale. Lapsed, kes püüavad oma tundeid vaka all hoida, muutuvad üldiselt kartlikuks ja isegi paindumatuks. Kui see kõlab sinu lapse moodi, siis anna talle võimalusi igapäevaselt itsitada, mängides mänge, mis on hirmu piiri peal – näiteks tagaajamine. See võtab ärevust vähemaks. Ja kui ta tunneb ennast piisavalt turvaliselt, et lasta nendel hirmudel pisarateks saada, siis tervita seda omalt poolt. Nii saab su laps olla vähem hirmul ja rohkem paindlik.
Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee
 - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Tallinna Loomaaia 76. sünnipäev, 25. augustil
august
Tallinna Loomaaed tähistab 25. augustil traditsiooniliselt oma sünnipäeva eriprogrammiga. Sissepääs sel päeval ainult 2 eur.
Tugevatoimeliste puhastusvahendite kasutamine ohustab kogu pere tervist
Paljudes puhastustoodetes sisalduvad kemikaalid on söövitava toimega, võivad ärritada nahka ja hingamisteid ning põhjustada allergiaid. Mürgistuskeskuste andmetel on enamik juhtumitest, kus inimesed on kokku puutunud ohtlike kemikaalidega või saanud mürgistuse, seotud puhastustoodetega. Ägeda mürgistuse juhtumid puudutavad sageli alla kuueaastaseid lapsi, kes on neid kogemata alla neelanud või ümber ajanud.
Mitmekülgne kookosrasv – toiduks, raviks, kosmeetikumiks
Kookosrasva populaarsus tõuseb kiiresti ning selleks on ka põhjust. Kookosrasva on aegade algusest peale kasutatud niihästi toiduaine, kosmeetikumi kui ravimina, eriti palju kasutab seda tänaseni india rahvameditsiin – ayurveda. 
20. augusti taasiseseisvumise perepäev Teletornis
august
Tule 20.augusti taasiseseisvumispäevale pühendatud perepäevale, kus toimub palju kaitseteemalist ja meeleolukas Kukerpillide kontsert!
Taasiseseisvumispäev heategevusliku perepäevaga Kivimäe Turismitalus, 20. augustil
august
Taageperas toimub taasiseseisvumispäeval, 20. augustil tegevusterohke tasuta perepäev.