Pedagoogilised lähenemised
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 

10 ideed, kuidas saada laps õhtul magama

esmaspäev, 4. detsember 2017
Kui laste õhtune magama jäämine on kujunenud sinu jaoks tõeliseks väljakutseks, tasub proovida teha miskit teistmoodi. Ehk saate tagasi endale rahulikud õhtud.

Aita oma lapsel saavutada korralikud magamamineku harjumused. Sinu kasvavale lapsele on magamine ääretult vajalik - vajalik tema arengule ning vajalik ka sellesse suhtumine. 

Siin on 10 soovitust, mida tasub proovida:
  1. Alusta varakult - parem kui alustad lapse magama panemisega varakult. Kuna kl 21-22 aeg on kõige kvaliteetsem uni lapse jaoks, tuleks alustada vähemalt 20 minutit varem. Laps peab aru saama, et päev on üleval olemiseks ning öö magamiseks. 
  2. Rutiin – alusta rutiiniga, kui ta on veel väike. Ja seda tuleb teha regulaarselt, siis varsti ei ole vaja enam sundida. Enne magama jäämist on hea, et lapsel oleksid kindlad protseduurid. Protseduuride ajal hakkab lapse keha valmistuma ette magamiseks. 
  3. Hoiatus – kui sul on juba vanem laps, hoiata teda, et varsti on magamamineku aeg. Anna teada umbes 10 minutit enne minekut, siis ta saab oma olemasolevad tegemised lõpetada. 
  4. Tehke koos midagi lõbusat – tehke koos vanni või lase lapsel mängida veega, peske hambad puhtaks, neid üle lugedes jne. Ja tehke seda lõbusalt. Voodisse minek peaks toimuma positiivselt. 
  5. Aga kui ta pole tegelikult väsinud – magamaminek on magamaminek. Kui laps on natukene suurem ja tal pole und, siis ta teeb oma protseduurid, läheb voodisse ja loeb raamatut. Tuleb teha oma igapäevane rutiin: söök, pesu, voodisse. Kui tal siis und ei tule, las loeb voodis raamatut või mängib voodis autoga, kuni ta magama jääb. Tavaliselt juhtub see juba 15 minutiga. 
  6. Anna talle võimalus valida – juba varases eas püüdlevad lapsed iseseisvuse poole. Anna talle võimalus ise valida mõne asja vahel. Näiteks millist muinasjuttu ta täna soovib kuulda või millist öösärki öösel kanda. Ta tunneb ennast tähtsana, kui saab teha ise valikuid. 
  7. Loo rahulik meeleolu – on tähtis, et lapsed oleksid rahulikud. See ei ole aeg, kus võib joosta ja kulli mängida. Enne magama minekut peaks laps olema rahulikult. Las ta vaatab lastesaadet, värvib ja joonistab või loeb raamatut. See on lapsele kui vihje, et varsti on magamamineku aeg. 
  8. Mõned erandid – on ka aegu, kus rutiin ei tööta ja tuleb teha erandeid. Näiteks kui laps jääb haigeks või kui tullakse sünnipäevalt hilja õhtul koju. Aga erandid jäägu ainult eranditeks. 
  9. Ära ähvarda – ära ähvarda last, nt “Kui sa kohe magama ei jää, tuleb torukoll” või “Kui sa kohe magama ei jää, keeran ukse lukku”. Need vaid sisendavad lapsele hirmu ning kui ta jääbki magama, siis teeb ta seda hirmuga mõned korrad. Seejärel võid aga rahulikud magama minekud ära unustada, sest enam ta ei julgegi magama jääda. Magamaminek peab olema lõbus, ent rahulik. 
  10. Ole oma sõnas kindel – kui on magamamineku aeg, siis ära lase oma lapsel vaadata 15 minutit veel telekat. Ütle juba 15 minutit enne magama minekut, et aeg on minna magama. Siis ta harjub selle mõttega ja ei hakka vastu vaidlema. 

Allikas: unenagudeseletaja.blogspot.com



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Mis kartulikrõpsudes tegelikult peidus on?
Kõikide laste lemmikud, sünnipäevapidude lauakaunistajad, koolist kojumineku krõmpsuvad saatjad ja televiisori ees kerratõmbumise ülimad kaaslased. Kas oled mõelnud, mida kartulikrõpsud sisaldavad ja miks nad nii vastupandamatud on?
Miks on valge suhkur halb nii sulle kui lapsele?
Järjest enam räägitakse tervislikust toitumisest ja liigsest magusa söömisest. Kas teadsid ka seda, et valge suhkur on sõna otseses mõttes üks mõttetumaid ja ebatervislikumaid toiduaineid üldse? Enne peatselt saabuvat pühade aega on hea meelde tuletada, et mida vähem magustatud toite sööte, seda parem. Eriti tähtis on see laste puhul.
Ei saa - kas oled kuulnud seda väljendit liiga tihti?
Mingil hetkel võib lapse põhiväljendiks muutuda "ei saa". Sageli on vanemad kimbatuses ning ei tea, kuidas õigesti reageerida. Kas tormata koheselt appi või oodata ja lasta lapsel ise proovida? Või on hoopis muu lahendus?
Probiootikumide tähtsus meie tervisele
Probiootikumide tähtsusest räägitakse järjest enam, kuna neil on inimese kehas tõeliselt tähtis roll. Soolestiku mikrofloorat peetakse otsekui immuunsüsteemi esimeseks kaitsevalliks. Seetõttu on oluline hoida seda tasakaalus.
Miks eelistada looduslikke pesupesemisvahendeid?
Pesupesemisvahendite valik on poodides väga lai ning nende seast leida oma pere jaoks kõige sobilikum võib olla üsna keeruline. Järjest enam tõuseb inimeste teadlikkus tervislikest eluviisidest, sh tervisele ja keskkonnale sõbralikest pesupesemisvahenditest.