Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Tunnetega tugevaks

esmaspäev, 16. veebruar 2015
Lapse päev algab hommikul vara. Tal on lõbus ja tore. Nii kodus, lasteaias kui  koolis õpib laps palju põnevat. Ta saab suhelda oma sõpradega ja tegeleda meelistegevuse mängimisega. Kuid laps satub päeva jooksul ka olukordadesse, kus võib haiget saada nii tema keha kui hing. Laps on tugev ja samas haavatav, ta oskab imehästi end kohandada ja oma tunded vajadusel tahaplaanile seada. Kõik ikka selleks, et täiskasvanutele meele järele olla ja näidata, kui tubli ta on.

Kui laps on kurb, kuuleb ta täiskasvanut ütlemas: „Ära ole kurb! See ju nii väike asi?!“ Kui laps tunneb hirmu, patsutatakse talle õlale ja tähendatakse: „Lõpeta ära! Sa oled ju juba nii suur.“ Vahel tunneb laps üksindust. Ka siis tuletatakse talle meelde, et tal on sõbrad, ema ja isa. Pole mingit põhjust kurvastada! Kõik see annab lapsele teadmise, et temaga on midagi valesti, kui ta hirmu, üksindust või kurbust tunneb.

Täiskasvanud arvavad, et kui me juba maast madalast lapsele sisendame, et peab tugev olema, siis kasvabki laps tugevaks. Jah, esialgu võibki tunduda, et ta saab kõigega hakkama – ei nuta, ei virise ega näita oma emotsioone välja. Miks? Sest ta on ju tugev! Sest täiskasvanud ootavad seda. Kuid mõne aja pärast ei mahu allasurutud tunded enam väikesesse kehasse ära. Meile, täiskasvanutele paistab siis, et laps reageerib üle. Ta ärritub pisiasjade peale, tõstab häält ja kipub lööma. Või tõmbub hoopis endasse.

Iga lapsevanema ja õpetaja kohus on õpetada lapsele tema sees olevaid tundeid tähele panema ja aktsepteerima. Lapsesse tuleks süstida usku, et temaga ei ole midagi valesti, kui ta hirmu, kurbust või üksindust tunneb. Ta on hea ja väärtuslik ka kurva või hirmununa. Nendest tunnetest on võimalik vabaneda vaid nii, kui tunnistame, et nad on meie sees olemas.

Kui täiskasvanu nõustub sellega, et laps on kurb, kaob kurbus sageli hoopis kiiremini. Kui laps sõrme ära lööb ja meie seda tähtsaks ei pea – küll läheb üle! – siis hakkab laps veel kõvema häälega nutma. Miks? Sest täiskasvanu ei mõista ju, et tal on valus. Nutt võib aga imekiiresti otsa saada, kui palume lapsel valutavat kohta näidata. See kehtib ka siis, kui lapse hing on haiget saanud. Kui lubame lapsel olla kurb, jäädes sellisel hetkel temaga, siis saab laps turvaliselt tugevaks kasvada. Ta ei pea mahasurutud tundeid täiskasvanu ellu kaasa võtma.

Kui me ei saa olla lapsepõlves turvaliselt nõrk, ei saa me olla ka emotsionaalselt tugev täiskasvanu. Kui austame ja armastame lapsi sellisena nagu nad on – koos kõigi tunnetega – teeme neile kingituse kogu eluks. 

Allikas: www.salasona.eu



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Bradley Textile, Crescent, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, GloMinerals, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda
 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Omega-3 teeb lapsed targaks
Lapse organism vajab aju normaalse kasvamise ja arengu toetamiseks küllastamata oomega-3-rasvhappeid. Üks selle grupi hapetest on DHA (dokosaheksaeenhape), mis on aju peamisi ehitusmaterjale, moodustades kuni 20 % ajukoorest. Piisav DHA kogus tagab aju õige kasvamise ja arengu ning lapse vaimsete võimete edenemise. 
Laste küberkiusamine
Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides esineb järjest rohkem küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. 
Looduslik väävlipreparaat MSM + C-vitamiin
MSM (metüülsulfonüülmetaan) ehk looduslik väävlipreparaat on toitaine, millel on kehas palju ülesandeid. MSM osaleb terve naha, juuste ja küünte kasvamises. MSM on vajalik sidekoe ja kõhre loomiseks ja liigeste liikuvuse tagamiseks. MSM tagab ensüümaktiivsuse, immuunsüsteemi toimimise ja hormonaalse tasakaalu. 
Esmakordselt Gordoni perekooli koolitusgrupp teismeliste vanematele
Gordoni perekool aitab arendada oskusi, mille abil luua ja hoida häid suhteid perekonnas. Sa õpid paremini mõistma oma last, kaaslast ja ka iseennast. Koolitusel saad teada, kuidas lastega tulemuslikumalt suhelda, kuidas lahendada igapäevaseid tülisid või teisi situatsioone viisil, et pere on rahulolev ja õnnelik. Perekool pakub võimalust vahetada kogemusi teiste lastevanematega ja saada nõu professionaalilt.
Laste- ja turvakodud vajavad lasteasju
Teeme koos lastele rõõmu! Veebruaris ja märtsis keskendub MTÜ Do Good põhiliselt lasteasjade kogumisele. Mänguasju oodatakse lastekodudesse, turvakodudesse jt lasteasutustesse, kus neist alati puudus on ja neid suure rõõmuga vastu võetakse!