Pedagoogilised lähenemised
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.

Teadlase kasvatamine lapses

kolmapäev, 22. aprill 2015
Igas väikelapses on palju väikesi teadlasi. Jälgige lähemalt ja te ei näe mitte ainult füüsikut liivakastis, vaid ka botaanikut, entomoloogi ja geoloogi pargis, keemikut köögis, leiutajat mängunurgas - kogu aeg uurimas, vaatlemas, katsetamas, võrdlemas, arendamas ja kontrollimas oma teooriaid. Kõik puhtalt avastamisrõõmust.

Kahjuks ei jää see loomulik uurimiskalduvus sageli pärast väikelapseaastaid püsima. Tihtilugu alustavad lapsed umbkaudu samas eas formaalse hariduse omandamist, köitvast teadusest saab eemaletõukav teadus ja sisemine teadlane surutakse alla. Võimalik on hoida aga sisemisi teadlasi motiveerituna kogu kooliaja jooksul. Alustuseks proovige mõningaid tegutsemisviise.
  • Liigitage, liigitage, liigitage. Avastamine, milles on asjad sarnased ja milles erinevad, on fundamentaalne oskus. Kuigi väikelapsed ei pruugi veel osata eristada liike ja perekondi, oskavad nad sorteerida välja puud, millel on lehed ja puud, millel on teravad okkad; sõidukid, millel on kaks ja neli ratast või rohkem rattaid.
  • Avastage elekter. Jälgige staatilise elektri avaldumist. Laske lapsel hõõruda õhupalli juuste vastu ja siis pange pall seina vastu või tõmmake kammiga läbi juuste ja seejärel kasutage sama kammi väikeste paberitükikeste maast tõstmiseks.
  • Kasvatage juurvilju. Et laps oskaks näha ka muude asjade, mitte ainult omasuguste kasvamist, tehke oma juurviljaaed. Lõigake mõnelt juurviljalt (porgandilt, pastinaagilt) pealmine osa ära ja pange see, lõikeosa allapoole, õõnsasse anumisse. Valage peale veidi vett, asetage päikesepaistelisse kohta ja jälgige, kuidas ta kasvatab juured alla.
  • Pange mulda tosinkond seemet. Kasutage taimede külvamiskastiks tühja munakarpi. Näidake lapsele, kudas panna seemned mulda, kuidas neid kasta ja neile päikest anda; arutage koos lapsega, mis paneb kasvama inimesed ja mis taimed. Kui seemned ei lähe kasvama, selgitage lapsele, et vahel juhtub ka nii.
  • Olge köögikeemikud. Mõned kõige lummavamad teadusavastused saab teha köögis. Laske oma võrsuval teadlasel jälgida, kuidas kuumus muudab munavalge pehme ja kleepuva läbipaistva olluse kõvaks ja valgeks; kuidas leivatükk muutub röstitud leivaks; kuidas pärm paneb taigna kerkima jne.
  • Leiutgae uuesti ratas. Mis veel veereb peale ratta? Laske lapsel katsetada õuna ja klotsiga, ümmarguse ja nurgelise kiviga, raamatu ning tühja plastpudeliga. Arutage, mis on veerevatel esemetel ühist.
  • Juhtige tähelepanu. Laske lapsel suure magnetiga majas ringi liikuda (järelevalve all) ja vaadata, mida see tõmbab külge ja mida mitte. Uurige, kuhu külmkapimagnetid kinni jäävad ja kuhu mitte.
  • Selgitage kaalu mõistet. Valige kolm umbes ühesuurust keha (nt linnusulg, lusikas ja õun) ning olgu lapse käed kaaludeks, mis määravad, mis on kõige kergem, mis kõige raskem ja mis nende vahepeal.
  • Tehke mõõtmised lõbusaks. Kas saate valada kaks tassi vett ühteainsasse tassi? Mitu tassi saate valada tühja piimakannu? Kui pikk te olete? Te saate jälgida ka lapse jalalabade kasvamist, joonistades jala jäljendi paberilehele ja võrrekdes tulemusi umbes pooleaastase vahega.
  • Olge meteoroloogid. Õpetage lapsi igal hommikul aknast välja vaatama, missugune on ilm - ja kui lapse sõnavara on küllaladane, koostage hommikueine ajal ilmateade. Ilmatargaks muutumine võib aidata lapsel käituda arukamalt, kui küsimus on riietumises (vihmane ilm tähendab kummikuid, päikesepaistelie kuum päev lühikesi pükse ja sandaale jne). Jätke purk vihmase ilmaga õue vihmavett koguma ja pärast mõõtke vee hulk joonlauaga. Kui sajab lund, mõõtke ka seda.
  • Vaadelge maailma lähedamalt. Mittepurunev luup võib näidata lapsele maailma täiesti uutmoodi. Las ta uurib kahte soolatera, banaanikoort, teie nahka, puulehte ja kõike seda, mis ta teadlasefantaasiat köidab.
  • Õppige loodust tundma. Korjake erinevate puude lehti ja okkaid ning võrrelge neid omavahel. Võtke ettevaatlikult osadeks lilleõis ja uurige selle osi (kuid tehke lapsele selgeks, et niisugust katset tohib teha vaid täiskasvanu heakskiidul). Kaevakse matkama minnes tagaaiast või metsast ämbritäis mulda, laotage see ajalehele laiali ja uurige selle sisu - teid võib üllatada, kui palju elu leiate ühestainsast mullaämbrist.
  • Uurige vett. Laske lapsel kas köögi või vannitoa kraanikausis täita ja tühjendada anumaid. Soetage erinevaid veekindlaid anumaid ja laske lapsel avastada, missugused neist jäävad ujuma ja missugused vajuvad põhja. Proovige koos välja mõelda, miks mõned esemed upuvad ja teised ujuvad.
  • Järjestage asju. Laske lapsel järjestada esemeid kõige väiksemast kõige suuremani. Kui silmamõõt paraneb, laske tal korrastada asju suuremast väiksemani, mis on keerukam.
  • Ühendage teadus kunstiga. Heitke parki selili maha ja vaadake möödalibisevaid pilvi (juhtige tähelepanu sellele, kuidas nad liiguvad, kuidas nad mõnikord päikest varjavad). Siis minge koju ja joonistage kriitide või värvidega pilvede pilet. Looduses jalutades korjake kuivanud lehti ja käbisid, seejärel tehke korjatust kollaaž. Otsige rannalt siledaid lamedaid kive või suuri karpe, tooge need koju ja värvige üle.
Loe lähemalt raamatust: "Mida oodata: väikelapseaastad" (A. Eisenberg, H E. Murkoff ja S E. Hathaway, B.S.N.)



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Bradley Textile, Carriwell, Crescent, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, GloMinerals, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Salasõna, Shea Mooti, Sonett, Weleda

 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Mustkunstietendus-Illusioon Piip ja Tuut Mängumajas, 25-26. aprillil
aprill
Mustkunstnik Fred-Erik Johansoni üllatusterohke etendus "Illusioon" pakub närvikõdi nii väiksematele kui suurematele pealtvaatajatele. Laval näeb salapäraseid illusioone, naljakaid numbreid ja mustkunsti klassikale kohaselt ka valge jänese ilmumist. 
Teletorni muinasjutuhommik - Kriips ja jutt - 26. aprillil
aprill
Pildid jutustavad rohkem kui tuhat sõna. Ja joonistuste taga on alati jutud...või jutid või hoopistükkis kriipsud. Kriipsu ja juti loos minnakse rändama joonistatud maailma ja piilutakse raamatute lehekülgede varju. Kaasa saab elada joontemaailma asukatele. 
Mikrolaineahi hävitab kasulikud toitained, jättes alles tühjad kalorid
Mikrolained laastavad toidu väärtuse, hävitades kõik vitamiinid ja fütotoitained, mis ennetavad haigusi ning hoiavad tervist. On leitud, et mikrolained hävitavad näiteks brokolis 98% vähivastastest toitainetest.
Esmaabi - võõrkeha silmas ja silmavigastused
Kõige sagedamini satuvad lastele silma liivaterakesed. Kuid silma võib sattuda ka ripsmekarv, kivike möödasõitva auto rataste alt või ilutulestiku järel õhus hõljuv osake. Kui võõrkeha asub silma limaskesta peal, ei ole tunginud selle sisse ega seda vigastanud, võite võõrkeha silmast ise eemaldada. Kui aga võõrkeha on raske eemaldada ja laps kurdab valu, tuleb pöörduda kiiresti arsti juurde.
7 võimalust, kuidas lõpetada lapse peale karjumine
Paljud vanemad karjuvad laste peale. Me tunneme pärast sageli süümepiinu ja loodame, et ei teinud lapsele halba. Me veename ennast, et reeglina lapsed ju teavad, et me armastame neid vaatamata sellele, et me nende peale karjume. Kuid karjumine teeb sellegipoolest lastele haiget.