Pedagoogilised lähenemised
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 
Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.
13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 
Laps ei tule, kui teda kutsutakse
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.

Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega

neljapäev, 28. juuni
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.

Stressitaluvuse kujunemise kontekstis on just varajane lapsepõlv väga oluline arenguetapp. Inimese füsioloogiline stressitundlikkus kujuneb välja esimestel eluaastatel, püsides enam-vähem samasugusena isegi veel täiskasvanueas.

Varajane lapsepõlv mõjutab stressitaluvuse kujunemist, eriti seda taset, piiri või valuläve, mil stress tekitab muutusi füsioloogias. Lihtsustatult öeldes - lapsepõlves programmeeritakse inimese füsioloogilist stressisüsteemi teatud viisil toimima ja enamasti püsib see taolisena veel täiskasvanueaski. 

Stressist rääkides tuleks eristada psüühikat ja füsioloogiat. Esimest mõjutavad probleemses olukorras käivitunud tunded: väsimus, halb enesetunne, mure, hirm, pinge ning ahistus. Füsioloogiliseks stressireaktsiooniks on keha vastus ülekoormusele: siinjuures eristatakse veel HPA nin SA liini (hüpotalamusest ja autonoomsest närvisüsteemist lähtuvaid neurofüsioloogilisi ahelaid).

Autonoomsest närvisüsteemist lähtuvaid neurofüsioloogilisi muutusi (SA) nimetatakse lühiaegseks stressiks, kuna see tekitab ja taandub ruttu. Tunnusjoonteks on kiirenenud pulss, käte värisemine, punased laigud kaelal ja põskedel, kõhukrambid. Hüpotalamusest tuleneb pikaaegne stressireaktsioon (HPA), mis ilmneb ajalise nihkega ja kestab kauem ning mida väljendab kortisooli tase organismis.

Üldiselt kulgevad emotsionaalne ja füsioloogiline stressireaktsioon käsikäes, see tähendab, et stressi teket saab tuvastada ka füsioloogiliselt. Aga vahel võivad füsioloogilised näitajad olla üsna kõrged, ilma et inimene ise oma stressi tunnistaks või olukorra probleemsust tajuks. Teisalt võib keegi kurta stressi üle, ilma et organismis mingeid füsioloogilisi muutusi täheldataks.

Stressi kogumine füsioloogilise reaktsioonita haigestumist ei põhjusta; aga füsioloogilised reaktsioonid teevad seda küll - isegi kui otsest stressikogemust ei teadvustata. Kes stressi ei taju, ei suuda ka psüühilisi toimetulekumehhanisme kasutada - ei ole ju võimalik võidelda probleemiga, mida ei tunnetata. Seda ei saa isegi siis kuidagi vähendada.

Inimesed erinevad füsioloogiliste stressireaktsioonide tugevuse ning tekketingimuste osas. Mõni püsib hullemateski olukordades täiesti rahulikuna; teisel seevastu käivitub väiksemagi konflikti puhul füsioloogilise stressisüsteemi tervikpakett  -piisab pisikesest muremõttest ning uni kaob. Lähenev eksam tekitab seedehäireid, avalik esinemine paneb käed värisema ja südame puperdama.

Varajane lapsepõlv mõjutab stressitaluvuse kujunemist, eriti seda taset, piiri või valuläve, mil stress tekitab muutusi füsioloogias. Lühidalt kõlaks see nõnda: lapsepõlves programmeeritakse inimese füsioloogilist stressisüsteemi teatud viisil toimima ja enamasti püsib see taolisena veel täiskasvanueaski. Psüühilise stressikogemuse regulatsioon kujuneb välja aga hiljem.

Lapsepõlve seos täiskasvanu stressitundlikkusega on suhteliselt uus avastus. Loomkatsed pärinevad alles 2000ndatest aastatest. Esimesi katseid teostati inimahvide peal: ahvipojad eraldati emast (korduvalt ja pikaks ajaks); või siis jälgiti selliseid poegi, keda ema mingil põhjusel halvasti kohtles. Selgus, et eeskujulikult hooldatud poegadel kujunes stressikaitse: nt pikaaegsele pingele reageerisid nad valutumalt kui halvasti hooldatud pojad; lisaks läks nende puhul vaja rohkem probleemseid faktoreid, enne kui stressireaktsioon üldse tekkis. Eeskujulikult hoitud pojad uutes ja tundmatutes olukordades erilist hirmu ei väljendanud. Seevastu emast varakult eraldatud või halvasti hooldatud pojad reageerisid probleemidele jõulise füsioloogilise stressiga, lisaks oli nende käitumine pidevalt kartlik ning hirmunud.

Hiljem avastati, et varajased elukogemused mõjutavad aju serotoniinitaset, mis omakorda kujundavad pikaaegse stressi taset (HPA), põhjustades ülitundlikkust. Loomkatsetega sarnaselt tuvastati sama mehhanismi olemasolu ka inimestel. Lapsepõlves kujunenud stressitundlikkus püsib sellisena läbi elu.

Loe lisa raamatust: "Väikelapse sotsiaalsus" (Liisa Keltikangas-Järvinen)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Breden, Carriwell, Cybex, Ecosh, Familon, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Joha, Keen, Laica, Lego, Lotte, Makayla Design, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, Solgar, Sonett, Smoby, Stiga, Weleda jt
 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Grillimine on tervislik
Kõige tervislikum viis linnuliha, kala ja punase liha tarbimiseks on grillituna. Sama kehtib ka köögiviljade kohta.
Rästikuhammustuse esmaabi
Suvisel ajal looduses ringi liikudes tasub olla ettevaatlik. Lisaks palju kardetud puukidele, võib metsas kokku puutuda ka rästikuga. Seetõttu on väga tähtis vaadata oma jalgade ette. Kui rästik hammustab, tuleb kutsuda kiiresti abi.
Ukrainasse otsitakse vabatahtlikke psühholooge ja laagrikasvatajaid
MTÜ Eesti Pagulasabi lähetab Ukrainasse, Zaporižžja oblastisse 1-3 kuuks vabatahtlikke psühholooge ja laagrikasvatajaid tööks sisepõgenikega, eeskätt lastega. Vabatahtlikud töötavad koos kohapealsete partneritega.
Šoko-smuuti kanepiseemnetega
Mis viga maiustada, kui kogu maius kõigest tervislikust koosneb - datlitest kiudaineid, kakaost antioksüdante, kanepist väärtuslikke omega-3 rasvhappeid, banaanist kaaliumit ja head tuju!
Isetetehtud pardipill pakub lapsele palju rõõmu
Pardipilli tegemine koos lapsega on väga mõnus nokitsemine. Vanem aitab teostada, laps disainida.