Pedagoogilised lähenemised
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Mida peaks iga lapsevanem teadma teismeea kohta?

esmaspäev, 28. september 2015
Laste teismeea kohta on palju müüte ja ootusi. Teismeiga on arenguperiood, mille jooksul avaneb lastel teistkordselt võimalus teada saada, kes nad on ning kasvada rohkem iseendaks. Kuid sageli ei anta lastele seda võimalust. See on kasulik lugemine ka noortele lapsevanematele, kellel on laste teismeaeg veel kaugel.

Arusaam nagu oleks teismeiga juba iseenesest laste ja vanemate tülide põhjustaja, on müüt. Põhiliselt tekivad vastuolud sellepärast, et vanematel puudub kas tahe või oskus ära tunda ja ümber käia selle erakordse ja sõltumatu indiviidiga, kelleks nende laps on kohe-kohe saamas. Selle asemel, et sellist isiksuseks saamise tungi innustada, süüdistavad nad konfliktide tekkes hormonaalseid muutusi või hormonaalset tasakaalutust. 

Tegelikult on nii, et mida vähem vanemad suudavad või tahavad kohelda oma last sõltumatu isikuna, seda vihasemad ja destruktiivsemad konfliktid tekivad. Kõik peretülid saavad alguse sellest, et kaks või enam inimest tahavad eri asju. Seetõttu on konfliktil alati sama palju põhjuseid kui pooli. Vanemad vastutavad perekondliku koostoimimise kvaliteedi eest. See vastutus laieneb ka konfliktide tekkele ja lahendustele. Teismelised proovivad käituda nagu täiskasvanud ja ootavad, et ka neid sellistena koheldaks. Kuid samas pole nad täiskasvanud selles mõttes, et nad ei suuda perekondliku koostoimimise kvaliteedi eest vastutada.

Lapsed, kes on ennastsalgavalt koostööd teinud, lõpetavad teismeikka jõudes sageli igasuguse koostöö. Lapsed, kelle isiklikku terviklikkust on kahjustatud, muutuvad teismeeas silmnähtavalt destruktiivseks või ennasthävitavaks. Lapsepõlves külvatud seemned hakkavad nüüd vilja kandma. Vanemad, kes tahtsid lastele parimat, peavad äkki maid jagama lastega, kes tunduvad neile täiesti võõrad.

Kui lapsed saavad 13-14-aastasteks, hakkavad nad andma meile selget ja kompetentset tagasisidet selle kohta, kuidas me oleme neid nende senise elu jooksul kohelnud. Vanemateni jõudev tagasiside võib olla põhijoontes positiivne või negatiivne, kuid see ei ole kunagi täielikult positiivne või negatiivne. Lapsevanemad, kes loevad tagasisidest välja vaid ühemõttelise sõnumi, kujutavad lihtsalt ette, et kogu maailm keerleb ainult nende ümber. See tähendab, et nad ei pööra tähelepanu laste tegelikule sõnumile ning lihtsustavad ja moonutavad kuuldut.

Kui lapsed saavad 13-15-aastasteks, tekib neil vajadus vanematest eralduda ja vabaneda. Kui laps sellist eraldusprotsessi läbi ei tee, ei saa ta kasvada sõltumatuks, sotsiaalseks, vastutustundlikuks ja kriitikameelega täiskasvanuks. Vanematest eralduma hakates ei tööta nad vanematele vastu. Nad tegutsevad lihtsalt enda huvidest lähtuvalt. See on loomulik jätk laste arengule, mida me ise oleme kogu aeg ju toetanud.

"Kasvatamiseks" on juba liiga hilja
Nii kummaline kui see ka pole, kahjustab enamik vanemaid oma teismeliste isiklikku terviklikkust sellega, et nad jätkavad nende kasvatamist oma endisel armastaval, heasoovlikul ja pealekäival moel. Selleks on kaks põhjust.
  1. Isegi kõige paremad ja armastavamad vanemad "kasvatavad" oma lapsi kontrollimise, korrigeerimise ja oma teadmiste ülimuslikkuse rõhutamise kaudu. Väikestes lastes tekitab just selline käitumine turvatunde, pannes nad uskuma, et nad on usaldatud headesse kätesse. Ent laste kasvades see metoodika enam ei toimi. See, mis varem andis turvatunde, tundub nüüd soovimatu sekkumisena.
  2. Teismeikka jõudnud lapsi on liiga hilja "kasvatama" hakata. Lapsed saavad kõige olulisema elus toimetulemiseks juba esimese kolme-nelja aasta jooksul. Lapsevanemate panus laste ellu on väga oluline ka järgneva kuue-seitsme aasta jooksul. Teismelistele on kõige olulisemaks inspiratsiooniallikaks juba nende eakaaslased, teised täiskasvanud ja nende endi sisemaailm.
Kõik lapsed annavad oma vanematele märku, et nad ei vaja enam kasvatamist, öeldes neile vähem või rohkem diplomaatiliselt: "Ma saan sellega ise hakkama" või "Tead, tegele oma asjadega!" Mida kauem aega meil kulub sellest arusaamiseks, seda "kõvemini" nad meiega räägivad.

Kui meie lapsed meiega sel moel räägivad, ei tule seda võtta kui fanfaaride häälestamist enne revolutsiooni. Nad annavad meile lihtsalt heasoovlikku ja asjakohast nõu, et meil on aeg lapsevanemaks olemise eesliinilt tagasi tõmbuda ning kasutada oma aega ja energiat iseenda ja oma paarisuhte hüvanguks.

Parim, mida vanemad nüüd enda ja lapse heaks teha saavad, on lõdvaks lasta ja tunda rõõmu kõigest sellest, mida nad on aastate jooksul oma lastesse investeerinud. Ja kui nad ka pole nähtuga päris rahul, peaksid nad ometi üritama rõõmu tunda. Kogu elu jooksul vajavad lapsed eelkõige selliseid vanemaid, kes toetavad kogu hingest nende jõupingutusi, et avastada oma tõelist mina ja enda vastu ausaks jääda.

Enamik vanemaid kipub oma loomingu viljade ebatäiuslikkust nähes tegema vastupidist: nad ei lase vabaks ja asuvad veel aktiivsemalt kasvatama, lootuses anda neile viimast lihvi. Paraku pole seda võimalik teha, vähemalt lapsevanematel mitte.

Paljud vanemad sukelduvad viimase minuti kasvatustöödesse mitte niivõrd veendumusest, vaid sellepärast, et nad ei oska oma armastuse ja vastutustundega midagi muud pihta hakata. Juba mõte sellest, et nad ei pea tegema muud kui oma teismelisest rõõmu tundma, tundub neile vastutustundetu. Nad tunnevad end väärtuslikuna ainult siis, kui on aktiivses tegevuses. Seda tehes kipuvad nad unustama, et nende tegutsemine ei lase noorel tunda end oma vanemate elu väärtusliku osana.

Loe edasi raamatust: "Sinu tark laps" (Jesper Juul)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Lavazza, Lotte, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Karastusjookide `dirty secret´ ehk mis on ühist populaarsel säilitusainel ja vähil?
Värsekelt ilmus toitumistarkus.ee lehel mõtlema panev artikkel karastusjookides sisalduva säilitusaine naatriumbensoaadi ning selle seose vähiga. Avaldame siinkohal antud kirjutise.
Mida saab lapsevanem teha väärkohtlemise ennetamiseks
Lapse väärkohtlemise ennetamiseks on mitmeid võimalusi. Eelkõige on tähtis hoida lapsega usalduslikku suhet, olla lapse jaoks alati olemas ning olla tähelepanelik võimalike ohumärkide suhtes.
Kuidas saada parimad kuivatatud õunad?
Õunte kuivatamisel tuleb pöörata tähelepanu mitte ainult nende suurusele ja valmidusele, vaid ka sordile, sest kõikidest sortidest ei saa head kuivatatud õuna.
Krõbe õunakook vanillikastmega
Sellist krõbedapõhjalist õunakooki karamelliste pekaanpähklite ja vanillikastmega pole sugugi keeruline valmistada, samas annab tulemus luksusliku desserdi mõõdu välja. Ideaalne külaliste tulekuks ja maitseb suurepäraselt ka järgmisel päeval.
Ise tehtud dokumendihoidja
Lapsed väljendavad ennast tihti pliiatsi ja paberi abil. Läbi elatud emotsioonid ja unistused joonistatakse paberile ning pahameel on suur kui keegi need tööd kokku kortsutab ja prügikasti saadab. Vahel võib olla paberil vaid mõni jutt, aga ka sellel võib olla lapse jaoks oma suur tähendus. Üks hea võimalus tööde kogumiseks on teha ise dokumendihoidja, kuhu laps saaks oma tööd kokku korjata.