Pedagoogilised lähenemised
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.

Lapsevanem ja õpetaja, jagatud koostöö

esmaspäev, 1. detsember 2014
Täiskasvanute ülesanne on luua lapsele õppimiseks ja igakülgseks arenguks sobiv keskkond. Kui laps tajub vanemate ja õpetajate vahelist koostööd ja usaldust, siis on õppimine efektiivsem ja pakub rohkem ka rõõmu. 

Ideaalis võiksid vanemad ja õpetajad olla partnerid, kes teevad koostööd lapse jaoks parima õpikeskkonna loomiseks. Erinevatel põhjustel võib aga koostöö tegemine olla keeruline. Kindlasti muutub koostöö keeruliseks, kui üks pool hakkab rääkima sellest, mida teine peaks teisiti tegema. Koostöö saab aga paraneda läbi vastastikuse avatuse ja usalduse.

Koostöö peaks algama enne, kui tekivad probleemid
Koostöö tegemiseks on tänapäeval palju erinevaid võimalusi – kohtumised, koosolekud, arenguvestlused, e-kool, lastevanemate e-maili list, ühisüritused jne. Üldjuhul on koostöö loomisel initsiaatoriks kool ja õpetaja, kuid ka lastevanemate initsiatiiv ja huvi võib olla koostöökultuuri loomisel oluline komponent. Avatuse loomiseks on oluline, et koostöö algaks enne, kui tekivad probleemid. Hea on tekitada olukordi, kus vanemad ja õpetajad saaksid võimaluse teineteisest natuke rohkem teada saada, luua kontakt ja kuulda midagi ootuste või lootuste kohta.

Kuidas siis luua vajalikku usaldust? Usaldus saab areneda läbi usu, et teine teeb parima, mida ta hetkel oskab või suudab. Paraku on inimestel kalduvus märgata rahulolematust tekitavaid asju kergemini kui seda, millega rahul ollakse. Seetõttu tasub võtta teadlikult aega, et enne õpetaja ja lapsevanema kohtumist mõelda ka selle peale, mis on need igapäevased, lihtsad, kuid siiski olulised asjad, mis väärivad teise inimese juures tunnustamist. Kui ei ole ühtegi asja, millega ollakse rahul, siis tuleks tõsiselt kaaluda koostöö lõpetamist. Kui aga on soov koostööd jätkata, siis tuleb kasuks, kui väljendatakse koostööpartnerile, et tema panust ja pühendumist on märgatud ning miski teise tegemistes on nauditav ja rõõmustav. Seega vestlusi tasub alustada sellest, mis on siiralt hästi.

Probleemide asemel räägi vajadustest

Kuidas rääkida probleemidest? 
Kui kohtumisel on vaja rääkida mingist probleemist, siis  koostööõhkkonna loomiseks on hea, kui kriitika, süüdistuste, hinnangute asemel räägitakse hoopis lapse vajadusest. Vanem ja õpetaja võivad näha lapse vajadusi erineva nurga alt ja seega tuleb kindlasti kasuks, kui jagatakse seda teadmist ja arusaama, mida laps võib vajada, et koolis paremini toime tulla.  Nii õpetaja kui ka lapsevanem saavad rääkida sellest, mis nende arvates just selle lapse puhul hästi mõjub. Nii õpivad mõlemad pooled last ka paremini tundma ja saavad luua lapse individuaalseid vajadusi arvestava õpikeskkonna. Kindlasti tasub vältida nõuandmist teisele poolele, kuna see näitab usalduse vähesust, mis omakorda rikub koostööd.

Probleemikeskne või lahenduskeskne
Alati tasub meeles pidada, et kui laps käitub/õpib halvasti, siis ta tunneb ennast halvasti. Probleemide korral vajab laps, et tema vajadusi märgatakse. Laps vajab täiskasvanuid, kes otsiksid võimalusi, kuidas lapse tegelikele vajadustele vastavaid õpitingimusi luua. Seega võiks nii õpetaja kui ka vanem otsustada, mida tema saaks konkreetselt teha, et last paremini toetada. Selleks on vajalik tunda lapse arenguvajadusi või uurida selle kohta mõnelt spetsialistilt – psühholoog, sotsiaalpedagoog, pereterapeut jne.
                                                                                         
Õpetaja on eeskujuks… ka õppimises
On loomulik nii õpetaja kui ka lapsevanemana oma teadmisi ja ka oskusi aeg-ajalt täiendada. Kui näiteks õppimist takistavad emotsionaalsed pinged, siis on väga heaks abivahendiks aktiivne kuulamine, mida on hea õppida ja harjutada spetsiaalsel koolitusel. Tihti väheneb emotsionaalne turvalisus koolis ja kodus üldse mitte hoolimatusest, vaid oskamatusest. Kui puuduvad efektiivsed suhtlemisoskused probleemide lahendamiseks, siis võivadki tekkida asjatud pinged, mis hakkavad mõjutama õpimotivatsiooni ja loomulikult ka koolirõõmu.

Viljaka pinnase koostööks loob usk, et teine teeb oma parima
Kokkuvõtteks võib öelda, et iga inimene vajab, et tema head tahet ja pühendumist märgatakse. On loomulik, et me kõik areneme ja õpime. Õppimise käigus on loomulik teha vigu. Vigu tehes saame kogemusi. Kogemus loob võimaluse teha paremini. Usk, et igaüks teeb oma parima, loob viljaka pinnase koostööks. Koostöö loomise aluseks on vaja koostööpartneritel väljendada oma vajadusi ja tähelepanekuid lapse vajadustest. Süüdistuste või kriitika asemel on vaja koos mõelda, kuidas edasi tegutseda. Koostööle tuleb kasuks, kui iga osapool teeb oma osa parimal võimalikul viisil ega keskendu sellele, mida teine võiks paremini teha.  Kui peatuda oma igapäeva kiirustamises selleks, et märgata ja väljendada, mis on hästi, siis võib olla kindel, et head hakkab juurde tulema.

Järgnevalt on välja toodud A. Faberi, E. Mazlish. jt. raamatu „Kuidas rääkida lastega nii, et nad õpiksid kodus ja koolis“ põhjal soovitused nii õpetajale kui ka lapsevanemale, ideaalse vestluse läbiviimiseks. Raamatu viimane peatükk räägib koos praktiliste näidete ja lugudega lapsevanema ja õpetaja partnerlusest.

Tõhusa vestluse meelespea õpetajale:
  • Alustage sellest, et ütlete lapse kohta midagi head!
  • Puuduste loetlemise asemel rääkige sellest, mida laps peaks rohkem tegema!
  • Nõuandmise asemel kirjeldage, mis on koolis hästi toiminud!
  • Lootusetu hoiaku asemel koostage koos plaan, kuidas last toetada!
  • Olge järjekindel plaani elluviimisel!
  • Hoidke konfidentsiaalsust ehk ärge rääkige õpetajatetoas lapse eraelust!

Tõhusa vestluse meelespea lapsevanemale:
  • Alustage sellest, mis on koolis hästi!
  • Õpetaja süüdistamise asemel, kirjeldage oma lapse vajadusi!
  • Varjamise asemel jagage asjakohast infot (kodune olukord)!
  • Nõuandmise asemel kirjeldage, mis kodus hästi töötab!
  • Aidake koostada plaan lapse toetamiseks!
  • Olge järjekindel plaani elluviimisel!

Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee




pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kuidas ja millega nõud puhtaks?
Nõudepesu on igapäevane rutiinne tegevus. Kas pesta käsitsi või masinaga, kasutada tavalist nõudepesuvahendit või eelistada ökotoodet? Või tasub hoopis võtta kapist välja sooda ja äädikas?  
Õpeta laps enda eest seisma
Kõik oluline saab alguse kodust - meie väärtushinnangud, suhtumine teistesse inimestesse, meie käitumine. Avaldame mõned mõtted, mida võiks lapsele õpetada turvalisest liiklemisest, enda hoidmisest ja oma vara kaitsmisest. 
Kaitse lapse nahka - UV- kaitseriided päikesepuhkusele kaasa
Talv on käes ja paljudel peredel seisab peatselt ees mõnus puhkusereis soojale maale. Reisi planeerides ei tohiks unustada, et otsene päikesekiirgus troopilisel maal kahjustab väikese pereliikme õrna nahka rohkem kui meie endi oma. Seetõttu tasub panustada korralikule riietusele.
ABC Design hea hinna-kvaliteediga lastevankrid ja jalutuskärud
Saksa firma ABC Design on valmistanud lastevankreid ja -kärusid juba üle 25. aasta. Ettevõtte põhimõtteks on toota parima hinna-kvaliteediga vankreid ning kärusid. 
Lapsesõbralikud söögikohad, käsitöö ning mängutoad
Lastega välja sööma minnes on vanemad sageli valiku ees, millist kohta külastada. Häid söögikohti justkui on, aga koos lastega minnes on valik oluliselt kesisem. Facebookis on loodud lehekülg spetsiaalselt lapsesõbralike söögikohtade koondamiseks.