Pedagoogilised lähenemised
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.

Lapsed ja kohustused – kuidas see valem toimib?

kolmapäev, 25. jaanuar 2017
Ideaalses maailmas käitub laps hästi, täidab talle antud kohustused ja vastutab oma tegude eest. Tegelikkuses murravad paljud vanemad pead selle üle, kuidas lapsele kohusetunnet ja vastutust õpetada. Kuidas teha nii, et tuba oleks korras, õppetükid tehtud ja oma nõud kraanikausist pestud? 

Toredad kohustused, kas mission impossible?
“Kohustus” on sõna, mida paljud meist parema meelega ei kuuleks. Tihti näeme enda või lapse rutiinseid ülesandeid ebameeldivas võtmes, olgu selleks siis kassiliiva vahetamine või põrandapesu. Kui näitad välja, et sinu jaoks on mõni tegevus eemaletõukav või vastumeelne, siis kopeerib laps käitumist ja õpib näiteks koristamisse negatiivselt suhtuma.

Lahenda see olukord, muutes enda suhtumist: püüa näha igapäevaseid tegevusi ja toiminguid kui toredaid ning vajalikke. Anna lapsele selgeid ja arusaadavaid korraldusi, mis ei ole ironiseerivad ega sarkastilised. Selle asemel, et tänitades öelda: „Kas sa juba vahetad selle kassiliiva ära?“, ütle lapsele parem: „Mulle tundub, et kiisule ei meeldi enam oma kastis käia, mida sa arvad tema liiva vahetamisest?“. Nii motiveerid last ja lood temas tunde, et ülesanded ning kohustused on osa normaalsest igapäevaelust.

Sinu tegevused = lapse tegevused
Kiire elutempo on endaga kaasa toonud mantra “Saaks selle asja kiiresti tehtud!” Lapsele kohustusi õpetades ja kinnistades tuleks sellest mõttest heaga lahti lasta. Enamik kasvatusteadlasi on ühel nõul, et vanem peaks last pea kõigisse oma tegevustesse juba väikesest peale kaasama — nii õpib laps vanema kõrval tegutsema ja tal tekib arusaam, mida tähendab harjumuse mõiste. Küsimuste ja käskude asemel tasuks last julgustada ise mõtlema. Koolipäeva hommikul küsi: „Mida sa järgmisena pead tegema, et kooli minekuks valmistuda?“, selle asemel, et käskida: „Pane oma koolikott kokku ja pese juba hambad ära!“

Ülesandeid jagades arvesta lapse vanusega ja arenguastmega, andes nooremale lapsele lihtsamaid ülesandeid ning arutades vanema lapsega talle sobivate ja arendavate kohustuste üle. Näiteks võib noorema lapse puhul abiks olla seina peale kinnitatav tahvel või paber, kuhu on märgitud laste või kõigi pereliikmete kohustused majapidamises ja kuhu kõik asjaosalised saavad ristikesi teha.

Mida vanemaks laps saab, seda olulisemaks muutub tema jaoks elu väljaspool koduseinu, mistõttu ta pruugi enam nii suure vaimustusega lilli kasta või nõusid pesta. Vanema ülesanne on lapsele meelde tuletada, et tema panus kodutöödesse on samuti oluline.

Mis saab tagajärgedest?
Laps peab teadma, mis on tagajärjed, kui ta oma kohustusi ei täida. Kui lapse ülesandeks on hommikuti koeraga jalutada, aga ta seda ei tee, võib loom oma häda tuppa teha ja õnnetud on nii koer kui ka omanik. Samuti lisandub kellelegi pereliikmetest kohustus põrandat puhastada.

Sageli jäävad lastevanemate jaoks enesestmõistetavad olukorrad või ülesanded lapsele täiesti märkamata või arusaamatuks. Laps ei pruugi teada, et taimed vajavad õitsemiseks kord nädalas kastmist. Teades, miks midagi tegema peab, suhtub laps ka oma kohustusse hoolsamalt.

Tunnusta last, kui ta panustab ja on oma kohustusi täites hoolas. Märka, milliseid ülesandeid laps endale soovib võtta ja anna talle teada, et sa oled seda tähele pannud ning et sul on selle üle hea meel. Lapse motiveerimiseks selgita, et kui kõik asjad on tehtud, siis jääb sinul rohkem aega tema jaoks ja saate koos midagi toredat ette võtta.

Mida mitte teha?
Ära süüdista ega häbista last, kui midagi läheb valesti või jääb tegemata. Häbitunne võib saada põhjuseks, miks laps loobub katsetamisest ning abi küsimisest, kuid just katsetades arendab laps endas meisterlikkust. Süü tunnistamine on lapse jaoks väga keeruline ja tihti valib ta selle asemel kaitsepositsiooni: enda õigustamise ja 100 erinevat põhjust, miks midagi juhtus. Võimalik, et järgmisel korral laps pigem väldib situatsiooni ja isegi valetab vanematele. Süüdlase otsimise asemel jää rahulikuks. Aktsepteeri, et midagi läks valesti ja aruta koos lapsega, kuidas järgmisel korral olukorda paremini lahendada.

Allikas: www.tarkvanem.ee; Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Triin Sokk



pood.minulaps.ee
 - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Breden, Carriwell, Cybex, Ecosh, Familon, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Joha, Keen, Laica, Lego, Lotte, Makayla Design, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, Solgar, Sonett, Smoby, Stiga, Weleda jt
 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Isetehtud vahukommid - vahva tegevus koos lastega
Vahukommide tegemine on üks vahva tegevus, mida koos lastega nädalavahetusel ette võtta. Varu vaid natuke aega ning suus sulavate kommide meisterdamine võib alata.
Raskemetallide mõju organismile ja kuidas neist vabaneda
Enamik raskemetalle on organismile väga väikestes kogustes kahjulikud, kantserogeensed või mürgised, kahjustades kesknärvisüsteemi, maksa, neerusid, nahka, luid ja hambaid. Mis need täpsemalt on, kust me neid saame ja kuidas neist vabaneda?
5 asja, mida autot rentides pole mõtet teha
Puhkusereisidel on auto rentimine väga mõnus võimalus ümbruskonnaga tutvumiseks või siis pikemate vahemaade läbimiseks. Selleks, et auto rentimisest jääks hea mälestus, tasub üht-teist meeles pidada. Reisi teemalisel infolehel www.hetked.ee on sel teemal väga asjalikud soovitused.
Uisutamisvõimalused Tallinnas
veebruar
Uisutamine on üks mõnus sportlik meelelahutus, mis meeldib pea igas vanuses lapsele. Tallinnas on kolm uisuväljakut, kus on avatud ka uisulaenutus.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse perehommik - uue lasteraamatu ´Lugu hiirest, kellel polnud kelku´ tutvustus, 21. jaanuaril
jaanuar
Igal laupäeval toimuvad Eesti Lastekirjanduse Keskuses mõnusad perehommikud. Sel nädalal tutvustatakse uut lasteraamatut "Lugu hiirest, kellel polnud kelku".